Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 istungi kommenteeritud päevakord

12.11.2015 | 09:10

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovski, siseminister Hanno Pevkur ning majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

 

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

 

Lisainfo: Kateriin Pajumägi 5649 8580, Eleka-Rugam Rebane  5346 8845

 

1.Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolidele eraldatava hariduskulude toetuse struktuuri. Riikliku haridustoetuse selgeks prioriteediks seatakse õpetajate töötasu kasv.

Hariduskulude toetuse investeeringu komponent, keskmiselt ligi 2,6 miljonit eurot, suunatakse õpetajate palga kasvu. Riigieelarvelist õpetajate tööjõukulude toetust on tänu sellele võimalik tõsta 1,4 protsenti. Kooli pidaja saab tööjõukulu toetust ka edaspidi kasutada üksnes õpetajate töö tasustamiseks.

Eelnõu seadusena jõustumine motiveerib KOV-e ümber korraldama koolivõrku vastavalt demograafilistele muutustele ning kasutama maksimaalselt tõukefondide vahendeid, mis on suunatud koolide rekonstrueerimisele, õpetajate ja koolijuhtide täiendõppeks ning digitaalse õppevara senisest suuremas mahus kasutamiseks.

Vajalike investeeringute tegemiseks koolivõrgu arendamiseks on aastatel 2015–2020 kavandatud kasutada EL struktuuritoetuse vahendeid ligikaudu 241 miljonit euro ulatuses. See suunatakse koolivõrgu korrastamise suuremahulisematele investeeringutele.

 

2. Riigipiiri seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu järgi luuakse õiguslik alus lennureisijate broneeringuinfo andmete töötlemiseks eraldi andmekogus. Lennuettevõtjate kohustus edastada lennureisijate broneeringuinfo Politsei- ja Piirivalveametile hakkab kehtima 1. jaanaurist 2016. Kohustus tuleneb uuest aastast jõustuvatest riigipiiri seaduse muudatustest.

Broneeringuinfo töötlemises nähakse ette regulatsioon, kuidas saab kodeeritud andmeid jälle isikustatud kujule tagasi viia, täpsustatakse isiku juurdepääsu õigust broneeringuinfole ning nähakse ette väärteokaristus broneeringuinfo edastamata jätmise eest.

Eelnõu näeb ette ka muudatused, mis on seotud riigipiiri valvamisega. Näiteks laiendatakse piiriveekogul viibimise korda väiksematele, seni reguleerimata piiriveekogudele nagu Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvele. Piiriveekogudel on politsei loata keelatud viibida ajavahemikul pool tundi pärast päikese loojumist kuni pool tundi enne päikese tõusu, samuti tuleb veesõiduki ja muu transpordivahendiga piiriveekogule või selle jääle minek ning sealt tagasitulekust teavitada politseid.

Kolmas osa muudatusi puudutab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise üleandmist kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kehtiv seadus näeb ette konkreetse loetelu teenustest, mida piiripunkti sisenemise teenuse ostuaja peab pakkuma. Eelnõu kohaselt lepitakse pakutavad teenused kokku halduslepingus, millega piiripunkti sisenemise korraldamise ülesanne üle antakse.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2016 .

 

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine võlaõigusseaduse § 403¹ täiendamise seaduse eelnõu (106 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu eesmärk seletuskirja järgi on luua tarbijale võimalus anda laenuandjale tagatiseks olev vara üle nii, et sellega loetakse kaetuks kõik laenuga seotud kulud.

Selleks kohustatakse laenuandjat tegema tarbijale hüpoteeklaenu puhul vähemalt kaks pakkumist. Seejuures peavad ühes pakkumuses olema nimetatud tingimused, mille täitmise korral loetakse tagatiseks oleva vara ülendamisel kõik laenuga seotud kulud kaetuks. Kui kehtiv õigus võimaldab laenuandjal üles jäänud võlga, mida tagatis ei kata, nõuda sisse võlgniku muu vara arvelt, siis kirjeldatud laenu puhul seda enam teha ei saaks. Näiteks, kui pangalaenu tagatiseks seatakse korterile hüpoteek, siis võlgnevuse korral oleks pangal õigus ainult sellele korterile, peale korteri müüki ei saaks pank enam laenuvõtjalt midagi nõuda.

Sotsiaalministeerium eelnõu ei toeta, kuna seaduse rakendamisega seotud mõjuanalüüs on puudulik.  Samuti võib ministeeriumi hinnangul uue regulatsiooni kehtestamine tuua kaasa laenu saamiseks vajaliku omafinantseeringu osakaalu suurenemise, millega väheneb inimeste võimalus saada kodulaenu. 

Eelnõu ei toeta ka rahandusministeerium. Praegune tarbijakrediidi regulatsioon lähtub vastutustundliku laenamise põhimõttest, mille rõhuasetus on tarbija jätkusuutlikkusel võetud krediiti teenindada. Kui tagatise piisavus muutub laenu andmisel olulisemaks kriteeriumiks võrreldes laenuvõtja maksevõimega, võib suureneda vastutustundetu laenamise kasv.

Hüpoteegiga tagatud tarbimislaenude ehk eluasemelaenude portfelli kvaliteet on Eesti Panga hinnangul praegu väga hea ja järjepidevalt paranenud. Seda iseloomustab viivislaenude osakaalu püsiv vähenemine.

 

2) Arvamuse andmine alkoholiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (111 SE) kohta
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu eesmärk on keelustada tankla territooriumil asuvates ehitistes alkohoolse joogi jaemüük.

Sotsiaalministeerium toetab põhimõtteliselt algatatud eelnõu eesmärki, ent nendib, et nad on kooskõlastamisele saatnud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, milles sisaldub muu hulgas keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõuga sarnane säte.

Sarnaselt sotsiaalministeeriumiga leiab maaeluministeerium, et otstarbekam on probleemile terviklikult läheneda ning teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada

 

3) Arvamuse andmine riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu järgi lisatakse riiklike peretoetuste hulka koolitoetus, mida makstakse üks kord aastas 100 eurot lapse kohta. Toetust makstakse jooksva aasta 1. oktoobriks seitsmeaastaseks saanud lapsele, kuni ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis või keskhariduseta kutseõppe tasemeõppes, tema 19-aastaseks saamiseni. Toetust on õigus saada ka selle õppeaasta eest, mil laps saab 19-aastaseks.

Seletuskirja andmetel tuleks koolitoetust maksta 139 000 õppurile. Koolitoetusena makstav summa suurendaks järgmise aasta riigieelarve kulusid 13,9 miljoni euro võrra.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

 

4. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019 eelnõu
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Strateegia eelnõu

 

Valitsus arutab Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019 ja selle rakenduskava eelnõu. Peaminister esineb Riigikogus vastava ettekandega 17. novembril. Pärast peaministri ülevaadet Riigikogu täiskogu ees ja eelnõu arutelu Riigikogus on Eesti EL poliitika  lõplik heakskiitmine planeeritud valitsuse 26. novembri istungile.

 

5. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Kaitseministeeriumi põhimääruse muutmine näeb ette kaitseplaneerimise asekantsleri alluvusse kaitsetööstuse ja -innovatsiooni osakonna loomist.  Loodava osakonna eesmärk on suurendada kaitsetööstuse konkurentsivõimet ning koordineerida ja toetada kaitseväe vajadustest lähtuvat teadus- ja arendustegevust. Seni tegeles nende ülesannetega kaitseinvesteeringute asekantsleri alluvuses olev hangete osakond.

Ministeeriumi tugiteenuste ühtsemaks juhtimiseks koondatakse nad õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri vastutusalasse. Praegu kantsleri otsealluvuses oleva riigisaladuse kaitse osakonna ülesanded liidetakse uue julgeoleku- ja haldusosakonnaga. Ministeeriumi salastatud ja salastamata asjaajamine koondatakse loodava dokumendihalduse osakonda.

Lisaks ajakohastatakse ministeeriumi teiste struktuuriüksuste ülesandeid. Näiteks luuakse eelnõuga võimalus, et kõigile asekantsleritele saab vahetult alluda ministeeriumi nõunik ning ministrile antakse võimalus volitada kantslerit otsustama riigihangete korraldamist.

Määruse jõustumine on planeeritud 1. jaanuariks 2016.

 

6. Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kehtestatakse Harju maakonnas Jõelähtme ja Kuusalu vallas asuva Kolga lahe maastikukaitseala uus kaitsekord. Kehtiv kaitsekord pärineb 1999. aastast ning vajab täpsustamist. Kaitseala kuulub tervenisti Natura 2000 võrgustikku. Kaitseala kogupindala on 1922 hektarit, sellest maismaad 263 hektarit, millest omakorda 90 hektarit asub eramaal.

Kaitseala koosseisu kuuluvad kümme väikesaart, seal hulgas Pedassaar, Rammu, Koipsi,  ning neid ümbritsev mereala. Ala on Põhja-Eesti väikesaartele tüüpilise maastikuilmega ning seal paiknevad ranniku-  ning metsaelupaigad. Linnuliikidest esineb kaitsealal kõigi kolme kategooria kaitsealuseid liike. Ala on sobilik ka ohustatud taimeliikide kaitseks. Malusi sihtkaitsevöönd moodustatakse hallhülge lesila kaitseks, mis on hüljeste peatuskoht liikumisteel Soome lahe idaossa.

Rammu sihtkaitsevööndi mereala vabastatakse üldisest liikumispiirangust. Samuti leevendatakse Malusi sihtkaitsevööndi hallhülge kaitseks kehtinud liikumispiirangut. Edaspidi on seal liikumine piiratud üksnes 15.aprillist 15.juulini, kuna hülged neid saari poegimiseks ei kasuta ja asuvad seal vähe. Tallamisõrnade rannikuelupaikade tõttu piiratakse alal jalgratastega liikumist. Edaspidi on jalgratastega lubatud ka teedel sõita üksnes kaitseala valitseja loal. Alal on jätkuvalt lubatud kalapüük, välja arvatud ajutiste liikumispiirangute ajal. Sihtkaitsevööndites piiratakse ujuvvahendiga liikumise kiirust viie sõlmeni, kuna tegemist on madalate linnustikurohkete veealadega. Piiranguvöönditesse on tsoneeritud Koipsi ja Rammu saare endised külakohad, mis võimaldab hooneid taastada kohtades, kus kaitstavaid loodusväärtusi ei esine.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 

7. Kalalaevade alajaotustesse rühmitamise kriteeriumid, segmenti kantavatele kalalaevadele esitatavad nõuded ja kalalaevade segmenti lisamise võimalus
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Seoses uue kalapüügiseaduse jõustumisega 1. juulist 2015 tunnistatakse kehtiv määrus kehtetuks ning kehtestatakse uus terviktekst.

 Määrusega kehtestatakse kalalaevade riiklikus registris laevade alajaotustesse ehk segmenti rühmitamise kriteeriumid ja vastavatele kalalaevadele esitatavad nõuded. Samuti määratakse kalalaevade segmenti juurdelisamise võimalus. Segmentidesse jaotamine on vajalik, et hõlbustada püügivõimsuse reguleerimist.

Eelnõuga lisatakse uus kalalaevastiku segment vesiviljeluses merel kasutatavate laevade jaoks, et viia määrus kooskõlla Komisjoni määrusega (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta ning luua seaduslik alus vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele vesiviljeluses kasutatava laeva kandmiseks registrisse.

Määrus jõustub üldises korras.

 

8. Volituse andmine rakenduskõrgkooli seaduse § 24 lõikest 31 tuleneva õigusakti kehtestamiseks
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt volitatakse siseministrit kehtestama sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele makstava stipendiumi suurus ning selle maksmise tingimused ja kord. Määrus kehtestatakse rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 24 lõike 31 alusel. Määruse eesmärk on viia RakKKS-i § 24 lõikest 31 tulenev volitusnorm vastavusse 29. märtsil 2015. a jõustunud RakKKS-i muudatustega.

 

9. Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse Jonatan Vseviov kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2020.

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt nimetab kantsleri ametisse Vabariigi Valitsus, kuulanud ära avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse.

Jonatan Vseviov on kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler alates 2014. aastast.

 

10. Pirita sadama ja Kalevi Jahtklubi sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega määratakse Pirita sadama ning Kalevi Jahtklubi sadama akvatooriumite uued piirid. Sadamaseaduse kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel.

Pirita sadam ning Kalevi Jahtklubi on teineteisega piirnevad sadamad, mis asuvad Tallinnas Pirita jõe suudmes. Pirita sadama omanik ja pidaja on Aktsiaselts Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (AS TOP), Kalevi Jahtklubi sadama omanik ja pidaja on MTÜ Eesti Spordiseltsi Kalev Jahtklubi (MTÜ Kalev Jahtklubi). Mõlemad sadamad on väikesadamad, mis teenindavad kuni 24 meetri pikkuseid laevu.

2015. aasta suvel sõlmisid AS TOP ja MTÜ Kalev Jahtklubi ostu-müügilepingu, millega MTÜ Kalev Jahtklubi omandas osa AS-ile TOP kuuluvast sadama kinnistust ja määrati kindlaks omanikku vahetanud maa-ala kasutuskord. Seetõttu taotlesid mõlema sadama omanikud seniste akvatooriumite piiride muutmist. Sadamate akvatooriumite uute piiripunktide asukohad on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

Korraldus jõustub üldises korras ehk allkirjastamisest.

 

11. Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2008. a korralduse nr 126 „Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavas täpsustatakse kaheksa projekti maksumust ja ühe projekti elluviimise tähtaega. Projektide nimekirjad on jagatud kahte ossa olenevalt sellest, kas toetusallikas on Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) või Ühtekuuluvusfond (ÜF). Nimetatud projektidest kolme toetusallikas on ERF ja viiel projektil ÜF.

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava teistest suundadest vabanes 1 692 358 eurot ERFi vahendeid.  Sellest suuremat summat (1 680 858,34 eurot) kasutatakse riigi vahendite asemel laevade soetamiseks väikesaartega ühenduse pidamiseks.

Ülejäänud 11 499,98 eurot ning rongireisijate turvalisuse tagamise projekti tagasinõudega saadud 19 121,26 eurot kasutatakse ära riigile kuuluvate väikesadamate rekonstrueerimiseks. Ühtlasi pikendatakse väikesadamate rekonstrueerimise projekti lõpptähtaega 2015. aasta lõpuni.

Viie projekti odavnemise tõttu vabanes ÜFi vahendeid 929 517,23 eurot, millest 94 799 eurot läheb Tallinna ringtee rekonstrueerimiseks. Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimise projekti maksumust suurendatakse 17 662 066 eurolt 23 777 678 eurole, et kasutada ära juba vabanenud ÜFi vahendid 834 718 eurot ning võimalikke teistest projektidest vabanevaid vahendeid.

 

12. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. aasta korraldus nr 689 “Sihtasutuse Jõgeva Haigla asutamine"
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse sihtasutuses Jõgeva Haigla riigi nimel asutajaõiguste teostajaks Jõgeva maavalitsuse asemel sotsiaalministeerium. Sellega tagatakse sihtasutuse Jõgeva Haigla riigipoolne juhtimine nõukogu kaudu ühtsetel alustel ning on võimalik senisest paremini ellu viia riigi tervishoiupoliitikat ja toetada haiglate võrgustumist.

 

13. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2002. a korralduse nr 870 “Sihtasutuse Hiiumaa Haigla asutamine” muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse sihtasutuses Hiiumaa Haigla riigi nimel asutajaõiguste teostajaks Hiiu maavalitsuse asemel sotsiaalministeerium. Sellega tagatakse sihtasutuse Hiiumaa Haigla riigipoolne juhtimine nõukogu kaudu ühtsetel alustel ning on võimalik senisest paremini ellu viia riigi tervishoiupoliitikat ja toetada haiglate võrgustumist.

 

14. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine
1) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Siseministeeriumi 10 kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Selleks, et vabaneda põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamisest, annab siseministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle kümme kinnistut. Neist viis ei ole riigivõimu teostamiseks vajalikud. Eksperthinnangute kohaselt on kinnistute turuväärtuseks kokku 1 232 690 eurot. Riigihalduse ministrit volitatakse RKAS-i aktsionäride üldkoosolekul hääletama sama summa ulatuses aktsiakapitali suurendamise poolt. Aktsiakapitali suurendatakse 90 eurose ülekursiga 12 326 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmisega. Riigi poolt omandatavate uute RKASi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

Siseministeeriumile vajalike objektidena antakse RKAS-ile üle kaks Narva-2 piirpunkti teenindavad kinnistut (Narvas Kose tn 6a ja 6c), samuti Järva maavalitsuse hoone Paides (Rüütli tn 25), Saare maavalitsuse hoone Kuressaares (Lossi tn 1 // 1a) ja Valga maavalitsuse hoone Valgas (Kesk tn 12). Siseministeeriumile mittevajalike objektidena antakse RKAS-ile üle büroohoone Valgas (Aia tn 17), Naissaare kordoni jagamise tulemusena tekkinud Piiri ja Piirimetsa kinnistud, kasutult seisev Vändra vallas Kobra külas asuv Pritsu kinnistu ja Kuressaare noortekeskuse hoone Kuressaares Kitsas tn 2.

 

2) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Siseministeeriumi kaks kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Selleks, et vabaneda põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamisest, annab siseministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle kaks kinnistut. Ministeeriumile vajaliku kinnistuna antakse RKAS-ile üle Põlva maavalitsuse hoone. Riigivõimu teostamiseks mittevajaliku kinnistuna antakse RKAS-ile Kuressaares üle Pargi tn 2 kinnistul asunud väikelastekodu.

Eksperthinnangute kohaselt on nende kinnisasjade turuväärtus kokku 383 tuhat eurot. Riigihalduse ministrit volitatakse RKAS-i aktsionäride üldkoosolekul hääletama sama summa ulatuses aktsiakapitali suurendamise poolt.  Aktsiakapitali suurendatakse 3830 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmisega. Riigi poolt omandatavate uute RKASi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

 

15. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a korralduse nr 386 „„Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna 6 „Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine” meetme „Kesk-ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine” investeeringute kava kinnitamine” muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

„Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna 6 „Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine“ meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ investeeringute kava kinnitatakse uues sõnastuses. 

SA Ida-Viru Keskhaigla juurdeehituse Euroopa Liidu toetus väheneb 18 080 605,37 eurolt 11 386 077 eurole ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu projektil 32 594 940 eurolt 32 396 014 eurole. Nende projektide odavnemise ja tagasinõuete arvelt on võimalik katta SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (SA PERH) projekti kallinemist. SA PERHi kogumaksumus suureneb 120 401 902 eurolt 159 568 198 eurole ning ELi toetus 66 140 886 eurolt 82 447 316 eurole. SA PERH ELi toetussummat suurendatakse arvestusega, et saab ära kasutada need vahendid, mis vabanesid eespool nimetatud projektidest, ning need, mis võivad vabaneda veel rakenduskava teiste prioriteetide projektidest. Juhul kui täiendavaid vahendeid ei vabane, katab SA PERH kõik projekti kulud ise. 

Lisaks pikendatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla projektide tähtaegu 1. juulilt 2013 ja 1. detsembrilt 2014  31. detsembrini 2015.

 

16. Sõbraliku kokkuleppe läbirääkimiste alustamise heakskiitmine
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister esitab informatsiooni Euroopa Inimõiguste Kohtule Eesti vastu esitatud kaebuse kohta ning teeb ettepaneku toetada sõbraliku kokkuleppe läbirääkimiste alustamist ja selle sõlmimist kaebajaga.

 

17. Kohtuasja Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkojale edasisaatmise taotlus
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus otsustab taotleda kohtuasja Sõro versus Eesti (kaebus nr 22588/08) Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkojale üleandmist.

Euroopa Inimõiguste Kohtu 3. septembri 2015 otsuses leiti, et Eesti riik rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sellega, et kaebaja nimi ja avaldamisaegne töökoht avalikustati Riigi Teataja Lisas. Inimõiguste kohus leidis, et see oli kaebaja suhtes ebaproportsionaalne, kuna ei arvestatud Sõro rolli okupatsiooniaegses repressiivorganis. Sõro töötas KGB-s autojuhina. Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis kaebajale mittevaralise kahjuna 6000 eurot ning kohtukuluna 1444,74 eurot.

 

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 16. novembri 2015. a istungil
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Välisasjade nõukogu arutab olukorda Süürias ja Liibüas, suhteid idapartnerlusriikidega. Lisaks on kavas arutada rändeküsimusi, võttes arvesse 25. oktoobril toimunud Balkani piirkonna riigipeade erakorralise kohtumise ja 11. novembril toimuva Valletta tippkohtumise tulemusi. Euroopa Ülemkogu eesistuja Tusk on kutsunud kokku erakorralise mitteametliku tippkohtumise, mis toimub samuti Vallettas 12. novembril.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 17. ja 18. novembri 2015. a istungil
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

17. ning 18. novembril toimub Brüsselis Euroopa Liidu üldasjade nõukogu ja Euroopa Liidu üldasjade nõukogu (ühtekuuluvus) istung, kus 17. novembril on arutlusel detsembrikuu ülemkogu esialgne päevakord, õigusriigi põhimõtte teemaline debatt, institutsioonide parema õigusloome reformipakett, komisjoni 2016. aasta tööprogramm ning Euroopa semester 2016.

18. novembri üldasjade nõukogu (ühtekuuluvus) päevakorras on arutelu ja nõukogu järelduste heakskiitmine kolmel teemal: üleminek süsinikuvaesele majandusele – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panus; Euroopa territoriaalse koostöö lisandväärtus; lihtsustamine – liikmesriikide ootused ja prioriteedid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise lihtsustamise teemal.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-