Stenbocki maja, 28. detsember 2017 - Eesti elanikest 79% toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, selgub Riigikantselei poolt tellitud ning Rait Faktum & Ariko OÜ-i poolt läbi viidud uuringust „Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes“. Toetus on aasta jooksul tõusnud kahe protsendipunkti võrra.
„Euroopa Liidu toetuse mõõduka tõusu taga võib olla Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, kuna see läks ladusalt ning on saanud peamiselt positiivset tagasisidet meedias,“ ütles Rait Faktum & Ariko uuringujuht Kalev Petti.
52% vastanutest hindas, et on kursis Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud tegevustega. Keskmisest sagedamini hindasid end eesistumisega kursisolevaks 60-74 aastased (61% on hästi/pigem kursis) ning kõrgharidusega inimesed (60% on hästi/pigem kursis).
Eestit peab eesistujariigina edukaks 61% ning ebaedukaks 15% elanikest. Neljandik vastajatest ei omanud sellel teemal seisukohta. Kõige sagedamini nimetati valdkonnana, millele Eesti eesistumise jooksul enim keskendus, Euroopa digivaldkonna arendamist (56% elanikest).
„Mul on hea meel, et inimeste toetus Euroopa Liidule on kõrge ja et Euroopa teemad lähevad inimestele korda. Ka teadlikkus Eesti eesmärkidest ja tegevusest on tänu eesistumisele paranenud, mis annab lootust arvata, et inimesed tunnevad, et nende sõna maksab," kommenteeris uuringu tulemusi Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.
Alates eurole üleminekust 2011. aastal on toetus euro kasutamisele kasvanud. Tänavu toetas euro kasutamist Eestis 81% elanikest. Euro kasutamist ei poolda 15% elanikest ning see osakaal ei ole aastaga muutunud.
Eesti tegevust Euroopa Liidus hindab edukaks 57% (2017.aasta jaanuaris 56%) Eesti elanikest ning ebaedukaks 27%. Hinnangud Eesti tegevusele on erinevad lähtuvalt vastaja vanusest, rahvusest, kodakondsusest ja sissetulekust. Keskmiselt sagedamini hinnatakse Eesti tegevust Euroopa Liidus edukaks 15-29 aastaste (65%) ning 60-74 aastaste (64%), eestlaste (65%) ning kõrgema sissetulekuga (800+ eurot või enam pereliikme kohta kuus) inimeste (65%) hulgas.
Eesti jaoks olulisteks tegevussuundadeks Euroopa Liidu tasandil peeti kõige sagedamini rändekriisi algpõhjuste lahendamist, mida nimetas ühena kahest tähtsamast tegevussuunast 42% elanikest. Digiallkirja kasutusele võtmist kogu Euroopas nimetas ühena kahest kõige tähtsamast tegevusest 37% elanikest. Digiallkirja kasutusele võtmise oluliseks pidamine on hüppeliselt kasvanud, seda eriti noorte hulgas (53% noortest pidas seda oluliseks). Aasta alguses pidas digiallkirja kasutusele võtmist kogu Euroopas oluliseks vaid 11% vastajatest.
Uuringu käesoleva etapi küsitlustöö viidi läbi november-detsember 2017. Kokku küsitleti telefoni teel 1027 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat.
Viide uuringule: Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes