Strateegia „Eesti 2035“ on riigikogus kogunud mitukümmend täiendusettepanekut

06.01.2021 | 14:46

Valitsuse poolt 12. oktoobril kinnitatud riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on läbinud tänaseks riigikogu komisjonide arutelud ning täna on viimane päev veel huvirühmadel esitada täiendusettepanekuid.
Riigikogu liikmed on strateegia täiendamiseks esitanud ühtekokku 29 muudatusettepanekut, mis jagunevad kolme suuremasse gruppi. Esimene osa muudatustest puudutab vormilisi või alusandmeid täpsustavaid ettepanekuid. Teine suurem kimp laekunud tähelepanekuid hõlmab sõnastuste laiendusi ning seda muu hulgas hariduse, riigikaitse, energeetika, tervise valdkonnas. Kolmas plokk ettepanekuid on põhimõttelist laadi ning need täpsustavad strateegias seatud eesmärke, sihttasemeid või ülesannete ulatust.

Nii näiteks on tehtud ettepanek tõsta taastuvenergia taseme ambitsiooni seniselt 42 protsendilt 56,6 protsendini või ka rõhutada strateegias läbivalt ühtse eestikeelse haridussüsteemi vajalikkust.
Lisaks riigikogu liikmete ettepanekutele on saadetud huvirühmadele üleskutse esitada nendepoolsed täiendused, tähelepanekud ja muudatused „Eesti 2035“ strateegiasse. Ettepanekute laekumise tähtaeg on seatud 6. jaanuariks.
Esialgse kava kohaselt on strateegia arutelu riigikogu suures saalis kavandatud aasta algusesse, kuid selle täpne aeg sõltub muudatusettepanekute mahust ja riigikogu ajakavast. Eesmärk on saada riigikogu heakskiit strateegiale hiljemalt veebruari lõpuks, riigi eelarvestrateegia koostamise ajaks.
Peaminister Jüri Ratas esitas valitsuse nimel 12. oktoobril riigikogule aruteluks ja heakskiitmiseks "Eesti 2035". Tegemist on valitsuse ja riigikogu koostööstrateegiaga, mis seob tervikuks kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja poliitikakujundamise ning nende rahastamise põhimõtted. Dokument on ka aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis.
Riigikogu heakskiidu korral hakatakse riigi pikaajalist arengustrateegiat "Eesti 2035" ellu viima eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu ning seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohalikud omavalitsused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Eili Lepik