Peaminister Kallas: Ukraina laskemoonahange kinnitab, et Eesti häälel on kaalu

23.03.2023 | 19:39

Brüssel, 23. märts 2023 - Täna arutasid Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid Ukraina abistamist ning võimalusi, kuidas Ukrainat veelgi enam toetada, sealhulgas Venemaa juhtide vastutusele võtmist ja sanktsioone. Lisaks kiideti heaks ühiselt laskemoona hankimine.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on Ukraina meilt korduvalt palunud kiiremat relvaabi, viimati tegi seda veebruaris Brüsselis Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtidega kohtudes Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. „Seetõttu pakkusin eelmisel ülemkogul välja, et võiksime Euroopa Liidus ühiselt Ukrainale laskemoona hankida. See on kõige kiirem ja efektiivsem viis, kuidas ukrainlasi praktiliselt, nüüd ja kohe lahinguväljal aidata,“ ütles Kallas.

„Mul on hea meel, et täna andsime lõpliku heakskiidu Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrite otsusele, mis võimaldab selle plaani ellu viia. Euroopa Liit saadab järgmise 12 kuu jooksul Ukrainale 1 miljon 155-millimeetrist suurtükimürsku,“ sõnas peaminister. „See, et ideest teostuseni kulus vaid veidi enam kui kuu, näitab, et Euroopa Liidu pikaajalist pühendumust, soovi ja suutlikkust kiirelt ja paindlikult Ukraina nimel tegutseda. Aga see on ka kinnitus sellest, et Eesti häält võetakse kuulda ja meie ettepanekutel on kaalu,“ lisas Kallas.

Peaminister märkis, et lisaks Ukraina toetamisele saadame nüüd ka tugeva ja selge signaali Euroopa kaitsetööstusele ning uued tellimused annavad toomisele sisse uue hoo. „See on oluline ka laiemalt Euroopa kaitsevõime kasvatamiseks, sest elame ajal, mil meil kõigil tuleb senisest enam investeerida oma kaitsesse,“ lisas Kallas.

Riigi- ja valitsusjuhid arutasid ka Venemaa juhtkonna vastutusele võtmist toimepandud kuritegude eest. „Meil on vaja murda Venemaa vallutussõdade lõputut ringi. Seda saab teha ainult Venemaa vastutusele võtmisega sõjakuritegude ja ka agressioonikuriteo eest. Agressioonikuritegu on Venemaa juhtkonna kuritegu ja mitte keegi ei saa olla kohtupidamise eest immuunne. Selleks on vaja luua erikohus, sest Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul (ICC) agressioonikuriteo uurimise pädevust ei ole. ICC poolt väljastatud Putini vahistamismäärus on aga selge samm ja kinnitus, et kurjategijate kohtupäev saabub ja keegi ei ole puutumatu – isegi mitte ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme riigipea,“ sõnas peaminister Kaja Kallas.

Lisaks arutati Ülemkogul selle üle, milliseid samme astuda selleks, et jätkuvalt tõsta Venemaa jaoks sõja hinda. „Me näeme, et Venemaa nafta- ja gaasitulud on oluliselt vähenenud. Siinkohal on rolli mänginud Vene nafta- ja naftatoodete kehtestatud ELi embargo. Samuti EL-i ja G7 riikide 2022. aasta detsembris ja selle aasta veebruaris tehtud otsused kehtestada Vene nafta ja naftatoodete müügile hinnalaed,“ ütles Kallas. „Kuid Venemaa tulusid sõjapidamiseks tuleb veelgi vähendada. Leppisime ELis kokku, et vaatame hinnalaed regulaarselt üle. Eesti on seisukohal, et nüüd tulebki seda teha. Samuti on meil vajalik selle veenda ka G7 riike, kes peaksid samuti hinnalage alandama,“ lisas ta.

Rääkides sanktsioonidest märkis peaminister Kallas, et nende puhul on võtmeküsimus tõhus rakendamine. „Sanktsioonidest kõrvalehiilimise vältimiseks on vaja neid paremini rakendada ning vältida kolmandate riikide kaudu neist kõrvale hiilimist ,“ ütles Kallas. Samuti tõstatas Eesti peaminister kohtumisel vajaduse jätkata tööd, et leida lahendused, kuidas saaksime võtta kasutusele Venemaa külmutatud vara Ukraina ülesehitamiseks.

Euroopa Ülemkogu Ukraina-teemalise arutelu alguses toimus mõttevahetus ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega, kellega vesteldi peamiselt toidujulgeolekust ja Ukraina vilja ekspordist ning rände solidaarsuskoridoridest. Peaminister Kallas kutsus peasekretäri üles aitama ÜRO-s kaasa agressioonitribunali loomisele.

Riigi- ja valitsusjuhid said ka ülevaate Ukraina liitumisprotsessist Euroopa Liiduga ning ühisavalduses tunnustati juba tehtud reforme ja saavutusi.

Ülemkogu järeldused Ukraina teemal: https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2023/03/23/european-council-conclusions-on-ukraine/

Valitsuse kommunikatsioonibüroo