Peaminister Jüri Ratase kõne 2021. aasta riigieelarve eelnõu algatamisel, 30.09.2020

Austatud Riigikogu aseesimees!
Väga austatud Riigikogu liikmed!
Head Eestimaa inimesed!

Mul on hea meel anda Riigikogule üle 2021. aasta riigieelarve eelnõu, mille koostas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa Erakonna ja Eesti Keskerakonna valitsus. Koroonakriisis kujunenud majandusolukorras on palju määramatust ning tulevikuprognoose üsna keerukas teha, aga eelarve sisu eest võlgneme tänu meie inimestele ning ettevõtetele. Kõik nad on aastate jooksul oma töö ja pingutustega Eesti majanduse arengusse panustanud.

Järgmise aasta eelarvega püüdleme struktuurse eelarvetasakaalu poole, lähtudes majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Seepärast tugineb 2021. aasta riigieelarve tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst puudujäägis. Meie eesmärk on, et 2024. aastaks väheneb valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk tavapäraste reeglitega lubatud tasemele – nominaalselt 2,5 protsendile ja struktuurselt 1,3 protsendile SKPst.

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro. Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.

Valitsus palub Riigikogul võimaldada riigikassal vajadusel võtta 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,3 miljardit eurot. Seega võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada järgmisel aastal 6,6 miljardi euro ehk 23,6 protsendini SKPst, kuid ka siis jääks see Euroopa Liidu madalaimaks.

Riigieelarve ei ole siiski pelgalt tulud, kulud ja finantsnäitajaid, vaid iga arvu taga peame me nägema inimesi ja seda, kui hästi neil läheb. Seda silmas pidades võtame 2021. aasta riigieelarvega sihiks targalt, turvaliselt ja jõukohaselt koroonakriis nii majanduses kui ka tervishoius seljatada, et meie inimeste elujärg vaid paraneks ja majandus taas kasvaks.

Väga austatud Riigikogu liikmed!

Eesti ja kogu maailm on koroonaviiruse leviku ja selle tõkestamise tõttu palju muutunud. Ühest küljest oleme võidelnud meie inimeste elu ja tervise eest. Teisalt muutus ning pidi kohanema majandus ja ettevõtlus. Pärast erakordselt kiiret langust kevadel nägime suvekuudel taastumise märke ja mõõdukat optimismi. Sügise saabumisel aga hakkas nakatumine taas suurenema ning taastumise kiirus kaotas hoogu. Mitmed riigid kehtestasid viiruse vastu võitlemiseks taas piiranguid ning kasvas töötus.

Praegune kriis erineb varasematest selle poolest, et majanduse väljavaateid ümbritseb äärmiselt suur ebakindlus ning samas valitseb üksmeel, et riiklik sekkumine sellesse on hädavajalik. Selge on see, et peame vähemalt veel mõnda aega viirusega koos elama ning end selle eest vajalikul määral kaitsma. Sellisel ajal on riigi panus taastumiseks kindlustunde loomisel ülioluline, et tagada meile kaasav, kestlik ja kiirem majanduskasv.

Väga austatud rahvasaadikud!

Siiani on Eestil kriisis läinud paremini, kui võisime karta. Tegime riigi ja ühiskonnana pingutusi ning astusime vajalikke samme. Kindlasti ei saa me eeldada, et taastumine kriisieelsele tasemele tuleb kiire.

Eesti Panga värskes prognoosis hinnatakse, et mõningates majandusharudes võib suurem langus olla kahjuks alles ees. Nende hinnangul lükkab koroonaviiruse uus puhang majanduse taastumise kaugemasse tulevikku ja järgmisel aastal oleme nullkasvu lähedal.

Lugupeetud kuulajad!

Sellele toetudes pean oluliseks, et hoiaksime keskmes inimest. Olen peaministrina pidanud oluliseks panustada Eesti inimeste sissetulekutesse, tervishoidu, haridusse, turvalisusse ja teistesse meid kõiki puudutavatesse valdkondadesse.

Selleks, et tänavu Eestit ja terve maailma tabanud kriisi mõju meie elujärjele ja majandusele oleks võimalikult väike, koostasime lisaeelarve, mis täitis värskete majandusprognooside kohaselt oma eesmärki kahjude vähendamisel ning majanduslanguse pidurdamisel. Nüüd peame astuma järgmise sammu, et vältida elujärje halvenemist ja aidata majandus võimalikult kiiresti taas kasvule. Sellele aitab kaasa ka mõistlik laenamine ja selle arukas kasutamine. Soovin tänada Riigikogu lisaeelarve eest, mille te otsustasite ja vastu võtsite.

Euroopa Komisjon soovitas Eesti riigil võtta 2020. ja 2021. aastal kasutusele vajalikud meetmed, et pandeemiale tulemuslikult reageerida, toetada majandust ja tagada selle taastumine. Arvestades majandustingimusi, järgime eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal kindlasti investeeringuid.

Austatud Riigikogu liikmed!

Üleantav riigieelarve eelnõu peegeldab valitsuse terviklikku plaani, kuidas saame koroonakriisi targalt, turvaliselt ja jõukohaselt seljatada. Jätkame tuleval aastal meetmetega, mis viivad meid edasi neljas tegevussuunas: peame püsima terved, peame aitame neid, kes seda enim vajavad, peame kiirendama nutikat arengut ja peame jätkama investeeringuid tulevikku.

Toon nende tegevussuundade lõikes välja olulisemad kavandatud tegevused. Järgmise aasta riigieelarves on tervishoiule kavandatud kokku üle 1,76 miljardi euro. Selleks, et hoida koroonaviiruse levikut kontrolli all ja õppida sellega koos elama, tugevdame veelgi meie võimekust nakatumisi tuvastada, nakkuse levikut jälgida, haigestunuid ravida ja parandame tervishoiusüsteemi vastupidavust. Panustame koroonaviiruse vastasesse võitlusesse üle 40 miljoni euro. Üheks näiteks on 177 täiendavat isolatsioonipalatit üle Eesti.

Tervisekriisi lahendamisel parandame ka üldist kriisidega toimetulekut. Oleme algatanud Eesti Varude Agentuuri loomise, mis koondab tsiviilkriisiga toimetulekuks vajalike toidu-, ravimite-, isikukaitsevahendite ja esmatarbekaupade varud ning vastutab, et need oleksid alati olemas. Nelja aasta jooksul panustame sellesse kokku 45 miljonit eurot.

Eesti tervishoiusüsteemi arendamiseks ja arstiabi kvaliteedi tõstmiseks alustame Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi haiglate investeeringute tegemiseks üle Eesti, sealhulgas taotleme Euroopa Liidu vahenditest 380 miljonit eurot Tallinna Haigla projekteerimiseks ja rajamiseks.

Parema arstiabi osutamiseks ja kaasajastamiseks viime lõpule Viljandi Maakonnahaigla ja tervisekeskuse rajamise ning algab psühhiaatrilise sundravi teenuse hoone rekonstrueerimine ja juurdeehitus. Hiiumaa ja Järvamaa Haigla saavad toetust erakorralise meditsiini osakonna renoveerimiseks, toetust saavad ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Virumaa Keskhaigla ning Tartu Ülikooli Kliinikum. Selleks taotleme Euroopa Liidu vahenditest kokku pea 65 miljonit eurot ja eraldame riigieelarvest 4,5 miljonit eurot. 56 miljonit eurot on kavas investeerida kolme uue kiirabihelikopteri soetamiseks.

Sotsiaalkaitsele on 2021. aasta riigieelarves kavandatud kokku ligi 2,46 miljardit eurot. Selle keskmes on jätkuvalt meie eakate väärikus ja pensionäride toimetulek. Aastatel 2010-2019 kasvas keskmine palk pea 78 protsenti, aga keskmine vanaduspension vaid 46,4 protsenti. Kui oleksime suutnud hoida kümnendi jooksul keskmise pensioni ja palga suhet, oleks keskmine pension praegu ligi 65 euro võrra kõrgem.

Kuigi majandusprognoosist tulenevalt peaksid tuleval aastal pensionid samaks jääma, tõstame vanaduspensioni keskmiselt pea 20 euro võrra. Sellest 16 eurot moodustab baasosa tõus. Sellele lisandub täiendav pensionilisa iga lapse eest. Samuti on ettepanek tõsta aastaid samana püsinud rahvapensioni 30 euro võrra ehk 251,61 euroni kuus.

Majanduse taastumise nimel soovime kiirendada ettevalmistatud avaliku sektori projektide elluviimist. Kredexi kaudu jätkame ettevõtjatele riiklike tagatiste, laenude, ekspordikindlustuse ja riskikapitali pakkumist.

Samuti kiirendame nutikat arengut, panustades teadus- ja arendustegevusse ning rohe- ja digipöördesse. Kui tahame elada järjest paremini, siis peame kõikides sektorites muutuma nutikamaks ja innovaatilisemaks. 2021. aasta riigieelarves suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra ja jõuab seeläbi ühele protsendile SKPst ehk 282 miljonile eurole.

Lisaks tagame baasfinantseerimise ja uurimistoetuste jätkuva kasvu, et toetada ülikoolide ja teadusasutuste järjepidevust ning leevendada tihedat konkurentsi toetuste taotlemisel. Ühtlasi suurendame ka toetust eesti keele, kultuuri- ja haridusuuringutele, et kindlustada Eesti kultuuriruumi, keele ja hariduse arenguks vajalik teadus- ja arendustegevus. Kõrgkoolide tegevustoetust suurendame viis protsenti, et panustada akadeemilise järelkasvu tagamisse. Kokku eraldame kõrgharidusõppe sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks üle 170 miljoni euro.

Rohepööre on suund, millesse teeme samuti väga olulisi investeeringuid. Näiteks vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu plaanime lähiaastail toetada kokku 30 miljoni euroga. Selleks valitakse konkursiga lahendused, mis ulatuvad tootmisest tarbimiseni. Kavas on toetada ka rohetehnoloogiate arendamisele suunatud investeerimisprogrammi, et aidata kaasa Eesti ettevõtete vastavale arendustegevusele.

Eesti digivõimekuse suurendamiseks panustame 232,3 miljonit eurot. Selles sisaldub üle 26 miljoni eurot nutika taristu arendamiseks. Praegune kriis tõi esile, kuivõrd olulised on majandustegevuse tagamise seisukohast digitaalsed ja uuenduslikud lahendused. Kuigi e-valitsus on hästi toiminud, aitaks ettevõtete edasine digitaliseerimine suurendada nende vastupanuvõimet ja kiirendada majanduse taastumist, tuues kaasa tootlikkuse kasvu.

Investeerime täiendavad 15 miljonit eurot Eesti digiriigi kestlikkuse kindlustamiseks. Lisaraha eesmärk on kaasajastada aegunud süsteeme ja taristut ning tugevdada küberturvalisuse nõuete täitmist. Toetame kiire internetiühenduse üle-eestiliselt kättesaadavaks tegemist viimase miili projektiga. E-residentsus saab juurde 2,5 miljonit, et viia ellu e-residentsus 2.0 tegevuskava eesmärgid ja muuta programm kliendisõbralikumaks, laiendada e-residentidele suunatud teenuseid ja arendada riskipõhist eel- ja järelkontrolli.

Jätkame ka nende valdkondade tugevdamist, millest sõltub otseselt Eesti tulevik. Kaitsekulude ja siseturvalisuse valdkonnas on meil aastaid olnud puudujääke, mille leevendamisse me tuleva aasta eelarvega panustame. Lähtume eelmises riigi eelarvestrateegias kokku lepitud kaitsekulutuste tasemest ja suurendame rannakaitse võimekust. Võib öelda, et see on aegade suurim kaitseinvesteeringute eelarve. Siseturvalisuse valdkonnas jätkub 2021. aasta eelarves politsei ja piirivalve kriisireservi loomine ning mere- ja lennuvõimekuse tugevdamine uue aluse ning helikopterite abil.

Transporditaristu valdkonnas jätkame investeeringuid, mis toetavad paremat ligipääsu ja seeläbi terve Eesti elukeskkonda. Oleme otsustanud käivitada täiendavaid ehitusobjekte, mida saaks juba 2021. aastal rajama hakata. On oluline, et maanteeamet jätkab kolmel põhisuunal neljarajaliste teede arendustega. Samuti kiirendame Tallinna-Tartu maantee ehitust. Lisaks just valminud Võõbu-Mäo lõigule alustab Maanteeamet Kärevere-Kardla lõigu neljarajaliseks (2+2) ehitamisega, mille kogumaksumus on hinnanguliselt 18 miljonit eurot.

Tartu linnas panustame Riia tänava eritasandilise ristmiku rajamisse 10 miljonit eurot, see leevendaks oluliselt tipptunni autoliiklust. Kohalikud teed saavad transiittee ja ettevõtlusega seotud rekonstrueerimiseks pea 20 miljonit eurot ja ligipääsetavuse parandamiseks kaks miljonit. Kruusateede tolmuvabaks muutmine tõstab maakohtade elukvaliteeti ja sinna on plaanis panustada lisaks 10 miljonit eurot.

Rail Balticu Eesti osa rajamiseks on eelarves kavandatud 70 miljonit eurot. Lisaks raudtee projekteerimisele ja ehitamisele hõlmab see ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide projekteerimist ja ehitamist ning Muuga ja Pärnu kaubaterminalide, Ülemiste depoo ning Vanasadama trammiliini projekteerimist.

Kinnisvara valdkonnas otsustasime järgmisel aastal investeerida lisaks varem otsustatule 85 miljonit eurot. Kokku investeerib riik sellesse sektorisse järgmisel aastal üle 130 miljoni euro. Paljud kohad, näiteks Ruhnu, saavad uued päästekomando hooned. Samuti on ettepanek alustada Tallinna kahe tänapäevase õppekeskkonnaga riigigümnaasiumi rajamist, investeerides selleks kokku 50 miljonit eurot. On plaanis renoveerida ka Toompeal asuv Rüütelkonna hoone riigi esindushooneks, mis läheb kokku maksma üle 13 miljonit eurot. Asume rekonstrueerima Sisekaitseakadeemia Kase tänava ühiselamut ja Tallinna rajame Ädala Politsei- ja Piirivalveameti ühise kompleksi, mille maksumus on ca 10 miljonit.

Selleks, et kriisile vaatamata säiliks ja areneks Eesti kultuur, panustame tuleval aastal valdkonda 275 miljonit eurot. Soovime kindlustada kooride, rahvatantsurühmade ning orkestrite juhtidele palgatoetuse, et laulu- ja tantsupidude traditsioon jääks kestma. Selle eeldus omakorda on elujõuline kollektiiv ja motiveeritud haritud juhendaja.

2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõus on filmitootmise toetamiseks ette nähtud täiendavalt kolm miljonit eurot lisaraha. Riik jätkab 2021. aastal ka sel aastal palju positiivset vastukaja saanud jalgpalli sisehallide rajamist, et neid saaks kasutada aastaringselt. Selliste hallide rajamist toetame riigieelarvest kuue miljoni euroga. Tallinna Linnateater on oodanud suure saali valmimist alates teatri loomisest. Praeguse vabaõhulava alla rajatakse uus saal, milleks on tuleva aasta riigieelarve eelnõus ette nähtud täiendavalt kolm miljonit eurot.

Samuti jätkame panustamist ka regionaalsesse arengusse, et kõikjal Eestis oleks hea elada. Täiskasvanute tööalaseks täiendkoolituseks ja ümberõppeks kutseõppeasutustes ning kõrgkoolides on eraldatud üle kolme miljoni eurot. 2021. aastal prognoosime 11 000 ümberõppes osaleva täiskasvanu lisandumist. 2021. aastal alustavad õppetegevust uued riigigümnaasiumid Saaremaal ja Tabasalus. Valmib Paide riigigümnaasiumi õppehoone ning algab kahe Tallinna riigigümnaasiumi ehitamise ettevalmistus. Noorte huvihariduse ja huvitegevuse rahastamisel toetame omavalitsusi jätkuvalt 15 miljoni euroga.

Austatud Riigikogu liikmed!

Kinnitan lõpetuseks, et valitsus on eelarvet koostades pidanud silmas, et riik oleks meile jõukohane. Järgmisel aastal hoiame 10 miljonit eurot ehk 1,7 protsenti kokku riigiasutuste majandamiskuludelt. Selle suuname IT-arendustesse, mis aitavad hoida Eesti e-riiki tasemel ja pakkuda senisest paremaid ja kvaliteetsemaid e-teenuseid. Investeeringud infotehnoloogiasse võimaldavad inimeste tööjõudu mõistlikumalt kasutada. Meie eesmärk on teha vähema rahaga tõhusat tegevust.

Tänan südamest Rahandusministeeriumi ametnikke ja kõigi teiste ministeeriumide tublisid töötajaid ja teenistujaid, kes on aidanud kaasa riigieelarve eelnõu valmimisele, samuti Riigikantseleid. Tunnustan siiralt koalitsioonipartnereid, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda ja Isamaa Erakonda, ning ka oma erakonnakaaslasi Keskerakonnast. Tänan heade mõtete ja olulise sisendi eest ka kõiki teisi erakondi Riigikogus, Riigikogu saadikuid, Eesti Panka ning erasektorit ja kodanikuühendusi.

2021. aasta riigieelarve saab valmis tänu kõigile mainitud osapooltele. Meil lasub suur vastutus ja roll, sest meie eelarveotsustest sõltub meie inimeste, meie riigi, meie majanduse käekäik koroonakriisis ning selle järel.

Soovin teile head ja edasiviivat riigieelarve arutelu!

Jõudu Eestile!