Brüssel, 20. detsember 2013 – Täna Brüsselis jätkunud ülemkogul rääkisid Euroopa Liidu liidrid majanduskoordinatsioonist, välissuhetest ja Euroopa Liidu laienemisest. Valitsusjuhid kinnitasid, et Euroopa Liit on jätkuvalt valmis allkirjastama assotsieerimislepingu ja vabakaubanduspiirkonna lepingu Ukrainaga.Ühtlasi kutsus Euroopa Ülemkogu üles leidma Ukraina poliitilisele kriisile rahva ootustele vastava rahumeelse lahenduse. Idapartnerluse Vilniuse tippkohtumisel parafeeritud assotsiatsioonilepe Moldova ja Gruusiaga tuleb aga allkirjastada ja jõustada nii kiiresti kui võimalik.
Ukraina teemal ütles peaminister Andrus Ansip, et lisaks Ukraina juhtkonnale tuleb rohkem tähelepanu pöörata suhtlemisele Ukraina rahvaga. „Me peame rääkima, miks Euroopa Liit on hea nii meile kui ka neile, kuidas ukrainlasi aitab ligipääs stabiilsele 500 miljoni tarbijaga turule, kuidas Euroopa pakutavad õppimise, töötamise ja reisimise vabadus avardavad ukrainlaste maailmapilti,“ sõnas peaminister Ansip.
Ukraina valikutest rääkides lisas Ansip, et Euroopa Liidu väärtusi ja toimimist aitaks ukrainlastel paremini mõista lihtsam viisarežiim ja eeltingimuste täitmise korral viisavabadus. „Inimestel, kes ei ole Euroopa Liidu riikides käinud, on raske mõista, mida meil neile pakkuda on,“ ütles Ansip kohtumisel Euroopa Liidu liidritega.Riigipead ja valitsusjuhid kinnitasid 17. detsembril üldasjade nõukogu poolt heaks kiidetud laienemisjäreldused ja liitumisläbirääkimiste raamistiku Serbiaga. Esimene ametlik läbirääkimiste voor selle riigiga toimub 21. jaanuaril.
Ülemkogul väljendasid Euroopa Liidu liidrid muret üha süveneva kriisi pärast Kesk-Aafrika Vabariigis ning selle mõjust humanitaar- ja inimõiguste olukorrale. Prantsusmaa president François Hollande andis ülevaate Prantsusmaa tegevusest regiooni turvalisuse taastamisel. Piirkonna stabiliseerimiseks ei piisa ainult humanitaarabist, vaja on ka julgeolekuabi.
Majandusteemadest kiitsid Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead heaks pangandusliidu ühtse kriisilahendusmehhanismi kokkuleppe, milleni jõudsid üleeile liidu rahandusministrid. Kokkulepe, mis on aluseks läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga, tähendab seda, et otsused probleemsete pankade maksevõime taastamiseks tehakse edaspidi Euroopa Liidu keskses kriisilahendusorganis. Pangad hakkavad tegema ennetavaid sissemakseid ühisfondi, mille vahendeid saab erandkorras kasutada probleemse panga saneerimiseks. Fond luuakse esialgu riikidevahelise kokkuleppega ja see täitub järk-järgult – sinna kogutakse makseid 10 aasta jooksul.
Kohtumisel tõdeti veel, et oluline on suurendada euroala liikmesriikides pühendumust majanduspoliitika ja reformide elluviimisele valdkondades, millel on otsustav tähtsus majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise jaoks. Kõne all oli nii reformilepete kui ka solidaarsusmehhanismi loomine, mis aitaks toetada riikidel reformide elluviimist enne, kui need satuvad tõsistesse majandusraskustesse. Ülemkogu arutelud jätkuvad sellel teemal 2014. aasta oktoobris.
Ukraina teemal ütles peaminister Andrus Ansip, et lisaks Ukraina juhtkonnale tuleb rohkem tähelepanu pöörata suhtlemisele Ukraina rahvaga. „Me peame rääkima, miks Euroopa Liit on hea nii meile kui ka neile, kuidas ukrainlasi aitab ligipääs stabiilsele 500 miljoni tarbijaga turule, kuidas Euroopa pakutavad õppimise, töötamise ja reisimise vabadus avardavad ukrainlaste maailmapilti,“ sõnas peaminister Ansip.
Ukraina valikutest rääkides lisas Ansip, et Euroopa Liidu väärtusi ja toimimist aitaks ukrainlastel paremini mõista lihtsam viisarežiim ja eeltingimuste täitmise korral viisavabadus. „Inimestel, kes ei ole Euroopa Liidu riikides käinud, on raske mõista, mida meil neile pakkuda on,“ ütles Ansip kohtumisel Euroopa Liidu liidritega.Riigipead ja valitsusjuhid kinnitasid 17. detsembril üldasjade nõukogu poolt heaks kiidetud laienemisjäreldused ja liitumisläbirääkimiste raamistiku Serbiaga. Esimene ametlik läbirääkimiste voor selle riigiga toimub 21. jaanuaril.
Ülemkogul väljendasid Euroopa Liidu liidrid muret üha süveneva kriisi pärast Kesk-Aafrika Vabariigis ning selle mõjust humanitaar- ja inimõiguste olukorrale. Prantsusmaa president François Hollande andis ülevaate Prantsusmaa tegevusest regiooni turvalisuse taastamisel. Piirkonna stabiliseerimiseks ei piisa ainult humanitaarabist, vaja on ka julgeolekuabi.
Majandusteemadest kiitsid Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead heaks pangandusliidu ühtse kriisilahendusmehhanismi kokkuleppe, milleni jõudsid üleeile liidu rahandusministrid. Kokkulepe, mis on aluseks läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga, tähendab seda, et otsused probleemsete pankade maksevõime taastamiseks tehakse edaspidi Euroopa Liidu keskses kriisilahendusorganis. Pangad hakkavad tegema ennetavaid sissemakseid ühisfondi, mille vahendeid saab erandkorras kasutada probleemse panga saneerimiseks. Fond luuakse esialgu riikidevahelise kokkuleppega ja see täitub järk-järgult – sinna kogutakse makseid 10 aasta jooksul.
Kohtumisel tõdeti veel, et oluline on suurendada euroala liikmesriikides pühendumust majanduspoliitika ja reformide elluviimisele valdkondades, millel on otsustav tähtsus majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise jaoks. Kõne all oli nii reformilepete kui ka solidaarsusmehhanismi loomine, mis aitaks toetada riikidel reformide elluviimist enne, kui need satuvad tõsistesse majandusraskustesse. Ülemkogu arutelud jätkuvad sellel teemal 2014. aasta oktoobris.