Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika eesti rahva kestlikkuse ja heaolu tagamiseks
Kestliku rahvastiku tagamiseks kujundame tervikliku, sündimust ja vanemlust toetava rahvastiku- ja perepoliitika, mis eesmärgistab perede heaolu suurendamist ning selle kaudu soovitud ja tegeliku laste arvu vahelise erinevuse vähenemist. Poliitikameetmete kavandamisel arvestame perede vajaduste ja eelistuste mitmekesisust kogu laste kasvatamise perioodi jooksul. Soodustame ühiskondlike hoiakute muutumist põlvkondadevahelist sidusust väärtustavaks ning toetame vanemaealiste inimeste ühiskondlikku aktiivsust ja väärikat vananemist (näiteks nende ulatuslikumat panust vabatahtlikku tegevusse). Laste heaolu tagamiseks loome riigi ja KOVide koostöös positiivset vanemlust toetavad ja laste väärkohtlemist ennetavad lahendused, uuendame lastekaitsekorraldust ja erivajadusega laste tugisüsteemi, töötame välja teenused kompleksprobleemidega lastele ning jätkame üleminekut perepõhisele hooldusele.
Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakud ja käitumise tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist
Inimeste oodatava ja ka tervena elatud eluea pikendamiseks on võtmetähtsusega kujundada inimeste hoiakud ja käitumine terviseteadlikuks, oma elu säästvaks, riskikäitumist vähendavaks, õnnetusi ennetavaks ning keskkonda hoidvaks. Selleks kavandame valdkonnaüleselt ja kogukondi kaasavalt inimestele nii lõimitud ennetusmeetmeid kui ka nõustamisteenuseid. Kasutame püsivaid koostöövorme, mis põhinevad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikutööl. Elanike terviseharituse parandamist ja riskikäitumise vähendamist toetab ka digilahenduste arendamine. Tervisliku elustiili valikute (sh tasakaalustatud toitumine, piisav füüsiline ja vaimne aktiivsus ja sotsiaalne suhtlus) soodustamise kõrval suurendame inimeste elukeskkonnaalast teadlikkust alates alusharidusest, sest see mõjutab otseselt inimeste tervislikku seisundit ühiskonnas laiemalt. Tagame toodete ja kemikaalide, joogivee, ravimite ohutuse ning parandame kvaliteetse toidu kättesaadavust.
Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda
Tervikliku vaimset tervist toetava süsteemi arendamiseks lepime kokku ühtsed põhimõtted ja meetmed ning tagame vajalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kogu elukaare vältel. Arendame varajase märkamise süsteemi ning tõhustame pere- ja kogukonna olulisust ennetaja ja toetajana nii vaimse tervise probleemidele kui ka vägivalla ilmingutele reageerimisel, et inimestel oleks teadmisi ja oskusi selle kohta, kuidas vähendada vaimsele tervisele negatiivselt mõjuvaid riske, nad oskaksid ära tunda ohte (nt läbipõlemine) ja vaimse tervise probleeme nende tekkimisel ning teaksid, millal ja kust abi otsida. Laiendame erinevaid tõenduspõhiseid ennetus- ja sotsiaalprogramme, mis aitavad ära hoida ja vähendada koolikiusamist, töökohal ja muudes kooslustes kiusamist või ahistamist, lähisuhte- ja seksuaalvägivalda, samuti vähendada riskikäitumist, suurendada teadlikkust ning hoida ära äärmuslikku käitumist ja radikaliseerumist. Arendame vägivallaohvrite võrgustikupõhist abistamist ning meetmeid, mis aitavad tõkestada vägivalla korduvust. Samuti pöörame tähelepanu õigusvastast käitumist põhjustavate vaimsete probleemide lahendamisele, seda ka kinnipidamisasutustes.
Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu
Inimeste tervena elatud eluea pikenemiseks ning töövõimekao vähendamiseks arendame uuenduslikke ja tõhusaid töötervishoiu ja -ohutuse teenuseid, sealhulgas sihipäraseid teavitus- ja nõustamisteenuseid ning töötervishoidu ja ¬ohutust edendavaid infotehnoloogilisi lahendusi. Samuti parandame töötervishoiuteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Töötame välja ajutise töövõimekaoga inimeste tööturul püsimist toetava süsteemi, et ennetada püsiva töövõimekao tekkimist. Suurendame tööturu osaliste teadlikkust erinevatest ohuteguritest (sh vaimse tervise ohutegurid, töökiusamine, ahistamine).
Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt
Inimesekesksete heaoluteenuste pakkumisel on võtmetegur tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimine, mida toetavad head aja sisustamise võimalused. Selleks loome riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste partnerlusel põhineva toimiva koordinatsioonisüsteemi, mis tagab, et inimese vajadustele lähenetaks terviklikult. Lõimitud teenuste pakkumisel kujundame nii uutel alustel põhinevaid teenuseid, ajakohastame ja lõimime olemasolevaid kui ka investeerime teenuse pakkumist toetavasse taristusse (ajakohastame nii kogukonnateenuste kui ka haigla- ja tervishoiuasutuste võrgustiku). Eesmärk on minna sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas üle inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavatele ning taustal toimivatele teenustele, mida toetab tõenduspõhiste digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmine ja andmete lõimitud kasutamine.
Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse
Tervena elatud eluea pikendamiseks lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse, sh inimeste geeni- ja terviseandmete kaasamine tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse nii ravikui ka ennetustegevuses. Arendame välja teenused, mis arvestavad inimese tervisekäitumise, keskkonna ja geeniandmetega ning võimaldavad inimestel, sh arstidel, paremini haigusi ennetada, tervist ja ravi jälgida. Personaalsete terviseteenuste tõhusamaks toimimiseks toetame asjakohaste digilahenduste arendamist, andmevahetuse tõhustamist (sh riikide vahel), vastava valdkonna teadustegevust, õiguskeskkonna ajakohastamist, andmekasutuse reguleerimist, tervishoiuspetsialistide koolitamist ning inimeste ja ühiskonna teadlikkuse suurendamist.
Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi
Tagame inimestele piisava ravikindlustuskaitse ning tervishoiu rahastamise kestlikkuse, mis toetab tervishoiuteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust ning ravijärjekordade vähenemist. Tagame pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja pensionäride heaolu. Selleks muudame soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide süsteemi, toetame pensioniks säästmist, soodustame tööandjapensioni levikut ning suurendame inimeste finantsteadlikkust. Muutunud töövormide laiem levik eeldab senisest paindlikumaid töötus- ja töökatkestushüvitiste skeeme ning sotsiaalkaitseskeemide kohandamist. Lepime kokku inimese, riigi ja KOVide vastutuse jaotuse, mis toetab vajaduspõhist sotsiaalkaitset, ning uuendame pikaajalise hoolduse rahastamismudelit.
Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi
Tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori teenused (nt abivahendite pakkumine, rehabilitatsiooni- ja tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuurija spordisündmustele) peavad olema omavahel koordineeritud ja seostatud, et parandada muu hulgas erivajadusega inimeste heaolu. Pikaajalise hooldusvajaduse ennetamiseks töötame välja vastavate teenuste süsteemi, sealhulgas juurutame varajase märkamise põhimõtet ning loome hindamissüsteemid ja -instrumendid. Arendame hooldusteenuseid, mis võimaldavad saada hooldus- ja tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, investeerime taristu ajakohastamisse ning toetame tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamist sotsiaalsektoris. Selleks suurendame koolituste ja töökohapõhise õppe kaasabil pikaajalise hoolduse valdkonna töötajate hulka ning tõstame nende kvalifikatsiooni.
Mõõdikud
Muutust jälgime Statistikaameti mõõdikutega. Tärniga mõõdikutel ei ole uue metoodika tõttu veel alg- ja sihttaset kinnitatud.
Viimati uuendatud 28.04.2022