Üleriigilised planeeringud

Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mis seab eesmärgiks otstarbeka ruumikasutuse saavutamise Eesti kui terviku mastaabis ning seab keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Koostöös valminud planeering on ühiskondlik kokkulepe riigi ruumilise arengu suunamiseks.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Vabariigi Valitsus algatas 05.01.2023 korraldusega nr 1 üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Üleriigilise planeeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus.

Planeeringu eesmärgiks on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050.

Planeering koostatakse  kogu Eesti riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta, mille sisse jäävad ka merealad ja suuremad siseveekogud. Täpsemad omavahelised seosed määratakse üleriigilise planeeringu lähteseisukohtades.

Planeeringu koostamisel viiakse eri mõjude hindamiseks läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine, milles hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Planeering määratleb Eesti asustuse ja üleriigilise transpordivõrgustiku arengu ning muu taristu, sh energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku ning maapõue kasutamise põhimõtted ja suundumused, samuti väärtuslike maastike ja põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ja toimimist tagavad meetmed ning suunised maakonnaplaneeringute koostamiseks.

Planeering töötab välja kogu Eesti ruumipoliitika ja kvaliteetse ruumiloome edasised alused arvestades kestlikku arengut, tervislikku elukeskkonda ja inimsõbralikku (linna)ruumi.

Planeering annab ruumilise väljundi kehtivatele ja tulevastele riigi arengudokumentidele (näiteks strateegia „Eesti 2035“) ja suunised suurema täpsusastmega planeeringutele sh  maakonnaplaneeringutele ja kohaliku omavalitsuse planeerimistegevusele. Planeering on aluseks ruumilise arengu otsuste (sh investeeringute) langetamisel valitsusasutustele.

Planeeringu eeldatav koostamise aeg on neli aastat (2023-2026) ja see jaguneb kolmeks etapiks:

  1. esimesel aastal töötatakse välja planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm;
  2. järgmisel kahel aastal koostatakse planeering, selle tegevuskava ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne, samuti viiakse läbi vajalikud uuringud;
  3. viimasel aastal planeering avalikustatakse, kooskõlastatakse ja lõpuks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt.

Planeeringu ettevalmistamist ja koostamist korraldab Rahandusministeerium koos ministeeriumite ja ametitega, Linnade ja Valdade Liidu ja omavalitsustega ning teiste partneritega, sh erialaliitude ja maakondlike partneritega. Kaasatakse ka Riigikogu, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning organisatsioonid ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi.

Lisainfo ning kontaktinfo leiab Rahandusministeeriumi veebilehel.

rahandusministeerium.ee

Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine

Mereala planeeringu eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada majandust. Planeeringus käsitletakse erinevaid merekasutusi koos, määrates suuniseid ja tingimusi. Fookuses on eeskätt uued kasutusviisid, kus on olemas või prognoositavad arendushuvid, näiteks vesiviljelus ja energiatootmine. Neis valdkondades seab planeering kasutustingimused.

Planeeringu koostamist ja selle mõjude hindamist korraldas Rahandusministeerium.  Mereala planeering ja selle mõjude hindamine koostati koostöös konsultandi ja eksperdimeeskonnaga (Hendrikson&Ko). Planeeringu koostamisel hinnati merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju, nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele, samuti sotsiaalseid, kultuurilisi ja inimese tervisele avalduvaid võimalikke mõjusid. Planeeringut koostati ja selle mõjusid hinnati ka piiriüleselt.

Mõjude hindamise tulemustest lähtuvalt seab planeering tingimused, mis tagavad erinevate tegevuste kavandamisel elupaikade ja elustikuga arvestamise, tagavad kalastiku jaoks tundlike alade säilimise ja välistavad neile ebasoodsa mõju tekkimise. Läbiviidud Natura asjakohase hindamisel jõuti järeldusele, et Eesti mereala planeeringu koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku aladele ega nende kaitse-eesmärkidele, arvestades planeeringuga seatud tingimusi ning mõjuhindamises ette nähtud keskkonnameetmeid tegevusloa tasandiks.

Vajaduse koostada planeering mereala intensiivistuva kasutuse reguleerimiseks sätestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik. Planeeringu koostamise ja  kehtestamisega on Eesti täitnud eelnimetatud direktiivist tuleneva nõude. Kõikide erinevate merekasutuste mereruumi mahutamiseks määrati planeeringuga kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Planeeringuga seatavad suunised ja tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele. See toob tänase üksikotsustel põhineva praktika muutuse, kuna peale mereala planeeringu kehtestamist on olemas nii üldpõhimõtted, kui ka selged suunised ja tingimused, kuidas tegevusi ruumiliselt kavandada saab.

Järgmises etapis, tegevusloa menetluses, läbiviidavate uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt planeeringus määratud alade sees on võimalik erinevaid objekte rajada. Arvestades, et planeeringu koostamisel, sh mõjude hindamisel on lähtutud  nn reastamise põhimõttest, annab planeering raamistiku edasisteks tegevusteks.

Eesti mereala planeering on kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146.

Lisainfo ning kontaktinfo leiab Rahandusministeeriumi veebilehel.

rahandusministeerium.ee

Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimine ja planeeringu mõjude hindamine

Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ja planeeringu mõjude hindamise. Mereala planeeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldab Rahandusministeerium.

Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeeringu koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba täna toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnatakse nende tegevuste elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on ka ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele aluseks oma tegevuste kavandamisel.
 
Planeerimisprotsessi järgmise etapina koostatakse planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH väljatöötamiskavatsus. Nende väljatöötamise käigus tehakse koostööd erinevate ministeeriumide ja ametitega. Lähteseisukohad ja väljatöötamiskavatsus avalikustatakse, mis annab kõigile isikutele võimaluse esitada oma seisukohti. Avalikustamise aeg jääb sügisesse 2017 ning avalikustamise algusest teavitatakse nii meediaväljaannetes kui ka asjaomaseid asutusi ja isikuid personaalselt.

Lisainfo ning kontaktinfo leiab Rahandusministeeriumi veebilehel.

rahandusministeerium.ee

Viimati uuendatud 15.01.2024