Algatatud eriplaneeringud

Riigi eriplaneeringu peamiseks ülesandeks on riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaima asukoha valik. Riigi eriplaneering tuleb koostada sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.

Kaitsetööstuspargi eriplaneering

Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 40  kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Kaitseministeerium. Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks ning selle toimimiseks vajalik taristu. Riigi eriplaneeringuga kavandatakse tööstuspargi täpne asukoht ning tingimused tööstuspargi baastaristu ja tootmisrajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid kolme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvas neljas planeeringualas: Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (6,3 ruutkilomeetrit), Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (1,5 ruutkilomeetrit) ja Pärnu maakonnas Pärnu linnas (33,3 ruutkilomeetrit). Planeeringuala suurus on ligikaudu 41,1 ruutkilomeetrit. Kaitsetööstuspargi suurus on eelduslikult 0,5-1 ruutkilomeetrit. Planeeringuala asukohad ja piirid on esitatud Vabariigi Valitsuse korralduse nr 40 lisas. Eesmärgiks on leida kaitsetööstuspargile üks asukoht nelja planeeringuala piires, kuid riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus selgub, kas lõhkeaine tootmine ja laskemoona tootmine saavad toimuda ühes asukohas või on lõhkeaine tootmiseks vajalik leida teine asukoht.

Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldus nr 40

Eriplaneeringut kehtestav õigusakt

Planeerimisseadus

Seadus sätestab planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele

Lisainfo, sh planeeringu materjalid leiab Kaitseministeeriumi veebilehel.

Kaitseminsteerium.ee

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse eriplaneering

Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus.

Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH, et planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus. Planeeringu eesmärk on planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sh kõiki omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse – saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja tugevdab energiajulgeolekut.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist: 1) asukoha eelvaliku tegemisest ja 2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks asukoha eelvaliku otsuse alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh eskiis- ja eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Eesti-Läti neljanda elektriühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse järgnevad ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, maakaabelliin, veekaabelliin, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam, muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused.

Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa Suurest väinast. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2.  Planeeringuala piir on esitatud Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korralduse nr 39 lisas.

Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldus nr 39

Eriplaneeringut kehtestav õigusakt

Planeerimisseadus

Seadus sätestab planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele

Lisainfo, sh planeeringu materjalid leiab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

agri.ee

Tallinna ringraudtee eriplaneering

Vabariigi Valitsus algatas 26.01.2023 korraldusega nr  36 Riigitee Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus.

Riigi eriplaneeringu ka KSH eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee, et luua võimalus Paldiski suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast (sh Kopli kaubajaamast) ning sh Ülemiste multimodaalsest reisiterminalist, kaupade kiirem liikumine ning Eesti logistikavaldkonna konkurentsivõime suurendamine. Samuti on eesmärgiks võimaluste loomine reisirongiliikluse täiendavaks arendamiseks Ülemiste-Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal ning efektiivsema reisirongiliikluse korraldamiseks kesklinna (Balti jaama) vältivate kiirete otseühenduste loomine. 

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist: 1) asukoha eelvaliku tegemisest ja 2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.
Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse järgnevad ehitised: raudtee, jaamateed, meldepunkti rajatis, reisi- või kaubaplatvorm, ülekäigu- ja ülesõidukoht, raudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või energiarajatis või tehnorajatis,  raudtee kaitserajatis jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused.

Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Harju maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Tallinna linna, Jõelähtme valda, Raasiku valda, Rae valda, Kiili valda, Saku valda, Harku vald, Saue valda, Keila linna, Lääne-Harju valda ning Rapla maakonnas Kohila valda ja Rapla valda. Planeeringuala suurus on ligikaudu 636 km2 Planeeringuala piir on esitatud Vabariigi Valitsuse 26.01.2023 korralduse nr 36 lisas.

Vabariigi Valitsuse 26.01.2023 korraldus nr 36

Eriplaneeringut kehtestav õigusakt

Planeerimisseadus

Seadus sätestab planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele

Lisainfo, sh planeeringu materjalid ja KSH aruande leiab Rahandusministeeriumi veebilehel.

Rahandusminsteerium.ee

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering

Kaitseministeerium teavitab, et Vabariigi Valitsus kehtestas 16.06.2022 korraldusega nr 173 Kaitseväe keskpolügooni (edaspidi KVKP) riigi eriplaneeringu ja andis nõusoleku Natura erandi kohaldamiseks.

KVKP riigi eriplaneeringukoostamist korraldas Kaitseministeerium. KVKP riigi eriplaneeringu (edaspidi planeering) koostamist alustati detailse lahenduse koostamisest. Asukoha eelvalikut ei tehtud, sest asukoht on kinnitatud planeeringu algatamise hetkel kehtinud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ning samuti kantud Kuusalu valla üldplaneeringusse.

Planeering koostati eesmärgiga tagada Eesti riigi sõjalise kaitsevõime toimimine ja jätkuv areng, sealhulgas  selleks vajaliku väljaõppe tingimuste loomine ja arendamine. Planeeringu koostamisel lähtuti kaitseministri 22.03.2016. a käskkirjaga nr 122 kinnitatud KVKP arendusprogrammist.  Planeeringuga kaasnevate mõjude hindamiseks viidi planeeringu koostamisega üheaegselt läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), mille osana hinnati ka muid planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid, võttes seejuures arvesse, et tegemist on planeeringu detailse lahenduse koostamisega, mitte asukoha eelvaliku etapiga.

Planeeringuga  on määratud KVKP-le riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendatud muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Planeeringuga moodustati üks kogu planeeringuala hõlmav krunt, mille sihtotstarve on 100% riigikaitsemaa. Kuna kõiki väljaõppeks vajalikke lahendusi ei ole võimalik planeerimisprotsessis ette näha, ei ole KVKP riigi eriplaneeringus kavandatavate objektide asukohti paika pandud (v.a sihtmärgialad) ning neid võib rajada KVKP riigi eriplaneeringus määratud tingimustel kogu KVKP alal. Planeeringuga kavandatavad hooned on riigikaitselise funktsiooniga ja peamiselt mõeldud harjutusvälja teenindamiseks. Hoonete rajamiseks tuleb koostada nõuetekohased ehitusprojektid, kus täpsustatakse hoonete, rajatiste, piirete ja teede asukohad ning vajadusel parklate, tehnovõrkude ja haljasalade asukohad. Planeeringu lahendus jätab lahtiseks objektide paigutuse planeeringualal, seda arvestades hinnati KSH-s eeskätt KVKP arendusprogrammis toodud alternatiivi mõju, täpsustati tegevused, mille ellu viimiseks on vajalik koostada täiendav keskkonnamõju eelhinnang, töötati välja meetmed keskkonnamõju leevendamiseks ning esitati seire ettepanekud, sh ettepanekud suurõppustega kaasneva müra ja vibratsiooni mõõtmiseks ja leevendamiseks.

KSH osana viidi läbi mõjude hindamine piirkonda jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele. Hindamise tulemusena selgus, et valdavas osas on mõjud leevendatavad, kuid ka leevendavate meetmete rakendamisel võib planeeringuga kavandatav tegevus mõjutada piirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku Põhja-Kõrvemaa linnuala ja  Ohepalu linnuala osasid kaitse-eesmärke (must-toonekurg, kaljukotkas ja metsis). Seda arvestades rakendati planeeringu koostamiseks loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõige 4 erandit, mille järgi riik, vaatamata negatiivsest hinnangust projekti tagajärgedele ning alternatiivide puudumisel, otsustab üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel kava ellu viia. Erandist tulenevalt koostati KSH osana hüvitusmeetmete kava. Planeeringu kehtestamise otsusega seati kohustus hüvitusmeetmete rakendamiseks enne sellega seotud tegevuste ellu viimist.

Planeeringu koostamisel on arvestatud kohalike kogukondadega niivõrd kui see oli võimalik riigikaitselisi vajadusi ja planeeringuala piire arvestades. Oluliste häiringute kompenseerimisega kohalikele kogukondadele tegeletakse ka eraldiseisvana planeeringust. Siiski kaasneb sõjalise väljaõppega,  seda eriti suurõppuste ajal,  paratamatult müra ja vibratsiooni häiring piirkonna elanikele, mida vältida ei ole võimalik. Oluliste inimestele avalduvate mõjude vältimiseks on kriitilise tähtsusega teavitustegevus.  

Vabariigi Valitsuse 16.06.2022 korraldus nr 173

Eriplaneeringut kehtestav õigusakt

Planeerimisseadus

Seadus sätestab planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele

Lisainfo, sh planeeringu materjalid ja KSH aruande leiab Kaitseministeeriumi veebilehel.

Kaitseministeerium.ee

Soodla harjutusvälja eriplaneering

Vabariigi Valitsus algatas 12.05.2022 korraldusega nr 147 Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Kaitseministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus. Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu valla ja Anija valla territooriumil. Planeeringuala suurus on ligikaudu 7390 ha. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korralduse nr 147 lisas.

Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on Soodla harjutusväljale kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõiguse määramine, Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni ühenduskoridoride võimalike asukohtade ning Soodla harjutusväljast ida pool asuva põhja–lõuna suunalise tee asukoha määramine ja muude planeerimisseaduses § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohaste ülesannete lahendamine. Harjutusväli on vajalik sõjalise väljaõppe korraldamiseks, eelkõige selleks et arendada soomusmanöövervõimet ja harjutada järjest laienevat koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization) liikmesriikide üksustega.

Riigi eriplaneeringu koostamist alustatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 1 alusel detailse lahenduse koostamisest.

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldus nr 147

Eriplaneeringut kehtestav õigusakt

Planeerimisseadus

Seadus sätestab planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele

Lisainfo, Vabariigi Valitsuse korralduse, selle seletuskirja ning kontaktinfo leiab Kaitseministeeriumi veebilehel.

Kaitseministeerium.ee

Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneering

Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97 Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus.

Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk on kavandada riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist: 1) asukoha eelvaliku tegemisest ja 2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.

Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Riigi eriplaneeringuga planeeritakse eelkõige riigimaantee toimimiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad jm vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused.

Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald ning Kohtla-Järve linn. Planeeringuala suurus on ligikaudu 67 000 ha. Planeeringuala piir on esitatud Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korralduse nr 97 lisas.

Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldus nr 97

Eriplaneeringut kehtestav õigusakt

Planeerimisseadus

Seadus sätestab planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele

Lisainfo, Vabariigi Valitsuse korralduse, selle seletuskirja ning kontaktinfo leiab Rahandusministeeriumi veebilehel.

rahandusministeerium.ee

Suure väina püsiühenduse eriplaneering  ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 

Vabariigi Valitsus algatas 18.06.2020 korraldusega nr 213 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus.

Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk on kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühendus on riigile kuuluv tee (riigimaantee). Suure väina püsiühendusega koos kavandatakse selle toimimiseks, sealhulgas turvalisuse tagamiseks vajalik taristu.

Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse püsiühenduse toimimiseks ja turvalisuse (sh liiklusturvalisuse) tagamiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus, määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lg-s 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:
1) asukoha eelvaliku tegemisest ja
2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.

Riigi eriplaneeringu planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumil ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumil. Merealal hõlmab planeeringuala osa Suurest väinast. Planeeringuala suurus on 9200 ha. Planeeringuala piir on esitatud Vabariigi Valitsuse korralduse nr 213 lisas.

Lisainfo, Vabariigi Valitsuse korralduse, selle seletuskirja ning kontaktinfo leiab Rahandusministeeriumi veebilehel.

rahandusministeerium.ee

Puidurafineerimistehas ja selle toimimiseks vajalik taristu 

  •   Lõpetatud  

Vabariigi Valitsus algatas 12.05.2017 riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise puidurafineerimistehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks. Riigi eriplaneeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldab Rahandusministeerium.

Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on suure riikliku huviga ja olulise ruumilise mõjuga ehitisele – puidurafineerimistehasele – sobivaima asukoha leidmine Tartu- või Viljandimaal Emajõe vahetus läheduses ja sobivasse asukohta tehase rajamiseks detailse planeeringulahenduse koostamine. Riigi eriplaneeringu alusel toimub ehitusprojekti koostamine.

Kavandatavas puidurafineerimistehases toodetaks puittooraine eri koostisosadeks nagu tselluloos, hemitselluloos ja ligniin, mida saab edasi väärindada erinevateks biotoodeteks. Tehase prognoositav tootmisvõimsus on 700 000 tonni, toorainena tarbitava puidu maht on ca 2,5-3,3 miljonit m3 aastas.  Tootmisprotsessi kõrvalsaadusteks on tallõli ja roheline energia, sealhulgas elektrienergia.

Puidurafineerimistehase rajamiseks otsitakse sobivaimat asukohta Tartu- või Viljandimaal Emajõe vahetus ümbruses (u 5-10 km jõest). Lisaks tehase asukohale leitakse sobivaim asukoht ka tehase toimimiseks vajalikule taristule (teed, raudtee, elektriühendused jms). Seetõttu on riigi eriplaneeringu alaks kogu maakondade territoorium.

 Eriplaneering lõpetati 12.11.2018. a Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Lisainfo, Vabariigi Valitsuse korralduse, selle seletuskirja ning kontaktinfo leiab Rahandusministeeriumi veebilehel.


rahandusministeerium.ee

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine olemasoleva keskpolügooni piirides

Vabariigi Valitsuse 21.07.2016.a korraldusega nr 255 "Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" algatati Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine olemasoleva keskpolügooni piirides.

Planeeringu eesmärk on määrata Kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks. Kaitseväe keskpolügooni arenduspropgrammi järgi peab keskpolügoon võimaldama mehhaniseeritud pataljoni tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet.

Lisainfo ning kontaktinfo leiab Kaitseministeeriumi veebilehel.

Kaitsesministeerium.ee

Viimati uuendatud 08.03.2024