Valitsuse 14.07 istungi kommenteeritud päevakord

1. Täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on muuta elatisnõuete sissenõudmise kord senisest selgemaks.

Eelnõu täpsustab kehtivat õigust ja nähakse ette selge regulatsioon, mis võimaldab edaspidi anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid elatisnõudeid. Muudatusega täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik elatist vabatahtlikult ei maksa.

Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2023.


2. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: Välisminister
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokoll. Protokolliga täiendati ja pikendati 2009. aastal jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepet kümne aasta võrra. Samuti lisati protokolli kohaselt senisesse kokkuleppesse uued koostöövõimalused.

3. Arvamuse andmine
1) Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine

54 Riigikogu liikme algatud seaduseelnõu.

Eelnõu kohaselt suurendatakse esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni kuus kehtiva 60 euro asemel. Praegu on 100 euro suurune lapsetoetus kuus ette nähtud alates pere kolmandast lapsest.

Valitsus loobub arvamuse andmisest, kuna rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Eelnõuga kaasneb väga suur mõju riigi kulutustele, need kulud on püsivad ning neil puuduvad rahalised katteallikad, mis on õigusaktide järgi nõutavad. Seega tekiks seaduse vastu võtmisel riigieelarvele iga-aastane väga suur kulu, millele ei ole eelnõu koostajad katteallikaid kavandanud ning millega ei ole arvestatud riigi eelarvestrateegias 2022–2025. 


2) Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud eelnõu.

Eelnõu kohaselt suurendatakse üksikvanema lapse toetuse summa võrdseks kehtiva lapsetoetuse suurusega pere esimese ja teise lapse kohta. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot kuus.

Valitsus loobub arvamuse andmisest, kuna sotsiaalministeerium ei toeta algatatud eelnõu. Samas nõustub ministeerium, et üksikvanemad, kelle lapse sünnitunnistusel puudub isakanne, vajavad senisest tõhusamat toetamist, kuna tegemist on haavatava sihtgrupiga, kes elab kõige suuremas vaesusriskis. Seadusmuudatusi, sh üksikvanema toetuse tõstmist on kavandatud menetleda sellel sügisel riigieelarve arutelude raames.


3) Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (617 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud eelnõu.

Eelnõu eesmärk on abikaasa ja registreeritud elukaaslase võrdne kohtlemine nende perekonnaelu korraldamisel.

Sotsiaalministeerium toetab esitatud eelnõud, mille kohaselt perehüvitiste seaduses on abikaasa ja registreeritud elukaaslane võrdselt koheldud. On oluline, et inimesi kooseludes koheldakse võrdselt ning täiskasvanute valitud erinevad kooseluvormid ei tingiks olukorda, kus lapsed on ebavõrdselt koheldud. Justiitsministeerium nõustub seisukohaga, et olukord, kus nimetatud seadused reguleerivad mitmes sättes üksnes abikaasale ettenähtud õigusi ja võimalusi, kuid ei laiene kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele, on vastuolus põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. See põhimõte paneb riigile, sh seadusandlikule võimule üldise kohustuse kohelda kõiki inimesi võrdselt, kui puudub mõjuv põhjus ebavõrdseks kohtlemiseks.

Valitsus loobub arvamuse andmisest.


4. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga sätestatakse, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kirjalikus vormis kolme aasta jooksul kahjust teada saamisest ning määratakse, millised andmed tuleb taotlusesse kirja panna. Kui kahju tekitanud haldusorgan pole teada, siis selgitab haldusorgani välja ja tõendid tagab asjaomane ministeerium. Täpsustatakse, mida tähendab kodanikukohustuse täitmine ja millal see välistab kahju hüvitamise (näiteks ametiseisund, hoolsuskohustus, asja või looma omaniku kohustus ja vabatahtlik tegevus). Arvestades taotluste hulka ja keerukust on taotluse lahendamise tähtaeg üks aasta nõuetekohase taotluse saamisest.


5. Riigikaitseliste kohustuste täitmisega seotud õiglase hüvitise maksmise ‎tingimused ja kord
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega täpsustatakse õiglase hüvitise ulatust ning selle maksmise piiranguid, samuti taotluses esitatavaid andmeid. Taotlus tuleb esitada haldusorganile, kes määras ühekordse töökohustuse, ühekordse riigikaitseülesande või otsustas asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise. Taotlus peab olema kirjalik ning see tuleb esitada kolme kuu jooksul töökohustuse või tööülesande määramisest või asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise otsustamisest. Haldusorgan vaatab taotluse läbi kolme kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest. Hüvitist võib taotleda nii füüsiline kui ka juriidiline isik, samuti tema õigusjärglane.


6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse määrustes, mis on seotud Riigikogus 30.05.2022 vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse). Viidatud seadusega luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023. Määrustes tehakse seaduse rakendamiseks vajalikud tehnilised muudatused.


7. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: riigihalduse minister
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise reeglid vastavusse riigi 2022 lisaeelarvega ja nähakse ette võimalus kooli pidaja vahetumisel üldhariduskoolide pidamiseks antud toetus kaasa anda.

Eelnõus nähakse ette kohaliku omavalitsuse üksustele (KOV) Ukraina sõjapõgenike tõttu lisandunud rahvastikutoimingute (näiteks isikukoodi andmine ja andmekogusse sisestamine) ja toimetulekutoetuse menetluskulude hüvitamise kord.

KOV-de kulude hüvitamiseks on riigi 2022. aasta lisaeelarvega ette nähtud täiendavad vahendid. Rahvastikutoimingute hüvitiseks ette nähtud vahendite mahtu suurendati 233 930 euro võrra, lisaks on võimalik kasutada 2021. a üle toodud rahvastikutoimingute hüvitise jääke summas 51 970 eurot. Toimetulekutoetuse maksmise ja korraldamise hüvitise eelarvet suurendati 28 573 557 võrra.

Määrus jõustub üldises korras.


8. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 "Sotsiaalministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakond kaheks osakonnaks: töösuhete ja töökeskkonna osakond ning pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakond. Samuti liiguvad struktuurivälised teenistujad pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonda.

Pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna põhiülesandeks saab kavandada ja koordineerida pensionipoliitikat ning korraldada selle elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll pensionipoliitika väljatöötamisel, et tagada pensionäridele adekvaatne sissetulek ning pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Osakonnale lisandub piiriülese sotsiaalkindlustuse ja riigisisese sotsiaalkindlustuse koordineerimise ülesanne eesmärgiga tagada riigis tervikvaade hüvitiste ja toetuste eesmärkidest ja mõjudest.


9. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi esindamisega seotud õigusabikulude katmiseks ning kohtuotsusest tuleneva rahalise nõude ja menetluskulude hüvitise tasumiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister taotleb valitsuse reservist 208 020 euro eraldamist Justiitsministeeriumile Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-17383 (PAO Bank Sankt-Peterburgi esitatud hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu) õigusabikulude katmiseks ning kohtuotsusest tuleneva rahalise nõude ja menetluskulude hüvitise tasumiseks.

2) Raha eraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Venemaale ja Valgevenele kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonidest tingitud täiendavate tööülesannete täitmiseks ja õigusteenuse kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist 96 000 eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, et katta Venemaale ja Valgevenele Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidest tulenevad haldusmenetluse ja kohtumenetlusega seotud kulud.


10. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeerium annab RKASile üle enda valitsemisel ja Sisekaitseakadeemia valduses olevad teenistuseks jätkuvalt vajalikud kinnistud Väike-Maarjas ja Murastes. Riigihalduse ministrit volitatakse riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 1 752 436,44 euro võrra kuni 17 524 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad.


11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (R. K.)
Esitaja: Siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras viiel korral karistatud, karistused on kustunud. Lisaks on isik pannud toime ka väärtegusid.


2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (J. L.)
Esitaja: Siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras kolmel korral karistatud, karistused on kustunud. Lisaks on isik pannud toime ka väärtegusid.


12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 18. juuli 2022. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eesti toetab ÜRO poolt erikohtu moodustamist Ukrainas toimepandud agressioonikuritegude üle. Eesti peab ka oluliseks, et Euroopa Välisteenistuse arendatav välise infomanipulatsiooni ja sekkumise vastane tööriistakast pakuks meetmeid vaenulike tegutsejate tegevuse piiramiseks ning meetodit, mille abil teha pahatahtlikele tegutsejatele desinformatsiooni levitamine keerulisemaks ja kulukamaks.