Sa oled siin

Valitsuskabineti nõupidamise päevakord, 14. november 2019

14. november 2019 - 9:10

Stenbocki maja, 14. november 2019

Valitsuskabineti nõupidamise esimene pool toimub Stenbocki majas valitsuse istungi järel. Kabinetinõupidamine jätkub kell 14.00 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (täpsem info Urmas Seaver, 5039907, Urmas.Seaver[at]riigikantselei[dot]ee).


1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahendite ettevalmistuste hetkeseisust aastateks 2021-2027
Esitaja: maaeluminister Mart Järvik

Maaeluminister annab ülevaate ühise põllumajanduspoliitika vahendite ettevalmistuste hetkeseisust aastateks 2021-2027.

2. Analüüsist ja ettepanekutest täiskasvanute hambaravi hüvitise täiendamiseks
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik

Sotsiaalminister Tanel Kiik annab ülevaate hambaravi hetkeolukorrast ning tutvustab võimalusi ja ettepanekuid täiskasvanute hambaravi hüvitist täiendada. Tegemist on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 punktiga 7.15 – analüüs ja ettepanekud täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise täiendamiseks.

3. Eestile vaatlejastaatuse taotlemisest Arktika Nõukogus
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu

Välisminister Urmas Reinsalu annab ülevaate vaatlejastaatuse taotlemisest Artkika Nõukogus.

4. Balti riikide ühiskirjast pikaajalise Euroopa Liidu eelarve 2021-2027 läbirääkimistel kliimainvesteeringute kohta
Esitaja: peaminister Jüri Ratas

Balti riikide juhid rõhutavad ühiskirjas, et ühtekuuluvusvahendid ja põllumajandustoetused ei tohiks järgmises ELi eelarveraamistikus väheneda. Neid vahendeid on võimalik kasutada kliimaeesmärkide täitmiseks ja kärped seaksid eesmärkide saavutamise ohtu. Kirjas rõhutatakse ka Rail Balticu ning elektrisüsteemide sünkroniseerimise projektide rahastamise tähtsust kõigile kolmele riigile.


Alljärgnevad punktid on plaanis pärastlõunal Põhja-Eesti Regionaalhaiglas toimuval valitsuskabineti nõupidamisel:

5. Vähki haigestumise, ravi, ravi tulemuslikkuse ja ennetuse ülevaade
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik

Ettekande teevad Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer ja Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane. Osalevad ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog ja Eesti Vähiliidu president Vahur Valvere ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogiakliiniku juhataja dr Helis Pokker.

Vähkkasvajad on Eestis enneaegse suremuse põhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Vähkkasvajate peamised ennetatavad riskitegurid on alkoholi- ja tubakatarvitamine, tasakaalustamata toitumine ning vähene füüsiline aktiivsus.

Eesti Vähiregistri andmetel registreeriti 2016. aastal Eestis 8788 esmast vähijuhtu ja 3834 vähist põhjustatud surma. Haigekassa on aasta-aastalt suurendanud vähiravi ja -ravimite rahastamist. Aastal 2018 kulus vähiravimitele ligikaudu 48 miljonit eurot. Kokku investeeris haigekassa eelmisel aastal vähiravisse ca 156 miljonit eurot, rahastades seeläbi nii vähkkasvatajate varajast avastamist kui ka ligikaudu 50 000 inimese vähiravi.

Vähi ennetuseks tehtavatele ja kavandatavatele tegevustele annab raamid praegu sotsiaalministeeriumis valmiv uus rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020-2030.

6. Ei ole tervist ilma vaimse terviseta – ülevaade ja väljakutsed
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik

Ettekande teeb sotsiaalministeeriumi nõunik Käthlin Mikiver. Osalevad ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater dr Ants Kask ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juht dr Kaire Aadamsoo.

Psüühika- ja käitumishäired esinevad maailmas umbes 10% täiskasvanud elanikkonnast. Iga neljas inimene kogeb oma elu jooksul vaimse tervise probleeme. Pool kõigist vaimse tervisega seotud probleemidest saavad alguse enne 14. eluaastat, 75% enne 24. eluaastat.

Vaimse tervise probleemide ja häirete mõju nii üksikisikutele, perekondadele kui ka ühiskonna sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule on suur ning laiaulatuslik.

Vaimse tervise probleemide korral on oluline varajane märkamine ning õigeaegne abi. Varajane sekkumine võib vähendada või peatada vaimsete häirete hilisemat avaldumist, sest paljud vaimse tervise häired on ennetatavad ja mitmed ravitavad.

Sotsiaalminister esitab 2020. aasta aprillis Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks vaimse tervise rohelise raamatu.