Sa oled siin

Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 9. jaanuar 2020

9. jaanuar 2020 - 16:50

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller, rahvastikuminister Riina Solman ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

 

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav:

https://www.youtube.com/watch?v=R2uHCxsLzQg&feature=youtu.be

 

 

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller, rahvastikuminister Riina Solman ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

 

 

Jüri Ratas

Tervist, head ajakirjanikud, ja aitäh tulemast! Jätkuvalt kaunist aastat ja head koostööd meile!

 

Eesti sõdurid. Eesti sõdurid on teel Kuveiti. Jälgime tähelepanelikult sündmusi, mis hargnevad Lähis-Idas. Meie kaitseväelased on tänahommikuse seisuga kohe-kohe liikumas Iraagist Kuveiti. Eesti on mõistnud hukka Iraani raketirünnakud Iraagis asuvate sõjaväebaaside pihta, kus koos koalitsioonijõududega teenisid ja teenivad ka Eesti kaitseväelased.

 

Kindlasti on siin väga oluline just diplomaatiliste sammude astumine ja püüelda selle olukorra lahendamise suunas. Töötame ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena koos teiste riikidega selle nimel, et pingeid Lähis-Idas maandada ja seda konflikti arenemist vältida.

 

Homme on oluline sündmus. Nimelt Soome Vabariigi peaministri visiit Eestisse. Kohtun siis homme Stenbocki majas uue Soome peaministri Sanna Mariniga, et rääkida kahepoolsetest suhetest, kahe riigi vahelistest ühendustest ja kindlasti ka koostööst digitaalvaldkonnas.

 

Oli ju eelmine aasta see aasta, kui tekkis võimalus Soome elanikel Eestis läbi digiretsepti, kui on vajadus, ravimeid osta.

 

Muidugi Euroopa pikaajalised teemad, olgu see kliimapoliitika, olgu see järgmine eelarvekava, aga ka Euroopa Liidu laienemine ja meie tulevikusuhted Ühendkuningriigiga. Kindlasti on fookuses ka Lähis-Ida.

 

Aasta 2020 plaanid. Meie valitsusliit kavatseb jätkata tööd Eesti inimeste heaks, et aasta tooks juurde heaolu, et see aasta tooks juurde jõukust, kindlasti stabiilsust ning arengut. Ma väga loodan, et 2020, kui valimisi ei toimu, on väga tugevasti just sisuliselt erinevate teemadega tegelemise aasta.

 

Me seisame kindlasti tänase valitsuskoalitsiooni oma viie prioriteedi eest: et Eesti oleks peresõbralik, et Eesti oleks võimalikult sidus ühiskond, tõhus valitsemine, teadmistepõhine majandus ja kaitstud riik. Ei ole midagi teha, eks tulevad uued teemad ka sisse. Kindlasti üheks nendest on seesama kliimaneutraalsus. Teisisõnu, alanud aastal me jätkame inimkeskset poliitikat.

 

2020. aasta riigieelarve ja valitsusliidu tegevuskava põhjal tähendab see, et me kõigepealt arendame valdkondasid, kus Eesti on juba teatud edu saavutanud, näiteks haridus, näiteks digitaalareng.

 

On kavatsus sellel aastal võtta kasutusele circa 50 erinevat kratti või tehisintellekti. Teiseks, panustame oluliselt järele aitamist vajavatesse valdkondadesse, olgu selleks tervishoid või transpordiühendused. Panustame tervishoidu 144 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Kolmandaks tuleb kindlasti otsida sisulisi lahendusi aastatega kogunenud probleemidele, olgu selleks ääremaastumine või apteegireform. Neljandaks süveneme küsimustesse, mis määravad meie tuleviku, näiteks loodusvarade kasutamine. Mul on hea meel, et rahandusminister on tõsiselt võtnud käsile ka riigieelarve revisjoni tegemise.

 

Nüüd valitsuse istung. Täna oli valitsusel 12 päevakorrapunkti istungil. Peale seda oli kabinetinõupidamine ja lisaks sellele kabinetinõupidamisele me veel ühe punkti istungile viisime, juttu on siis uuest nimetamiskomiteest. Tänasest nimetamiskomitee liikmete volitused lõpevad ja siis tuleb uued nimetada. Ma arvan, et see on olnud väga põhimõtteline ja ma arvan, et ka kvaliteetne samm edasi, kui me räägime riigiettevõtete juhtimisest.

 

Nüüd, istungil oli ka Euroopa Liidu välisasjade nõukogu küsimus. Me kiitsime täna heaks Eesti seisukohad homme Brüsselis toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu erakorralisel istungil, kus osaleb välisminister Urmas Reinsalu ja toimub arutelu peamiselt just olukorra üle Lähis Idas.

 

Peaprokurör. Nimetasime riigi uueks peaprokuröriks Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Andres Parmase. Kindlasti soovime talle tema töös jõudu. Ta asub ametisse alates 3. veebruarist.

 

Arvo Aller kindlasti räägib täpsemalt, aga maaeluministeeriumil on uus kantsler, senine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron. Ta alustab kantslerina tööd tänasest.

 

Nüüd teehoiukava, millest räägib kindlasti majandus ja taristuminister Taavi Aas pikemalt. Kinnitasime uue teehoiukava aastateks 2020–2030. Meie eesmärk on ehitada välja ohutud teed, ehitada välja mugavad teed, ehitada välja head ühendused Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva suunal. Kilomeetreid on meil palju minna – circa 366 kilomeetrit, et kõik need kolm suunda saaksid hea, enamikus või võimalikult suures ulatuses 2 + 2 ühendused. Mul on hea meel, et sellel aastal üks oluline asi, mis on just Taavi Aasa südamel olnud, on kruusateed. Kruusateede mustkatete või tolmuvabaks muutmine - 10 miljonit juurde, kokku circa 15 miljonit.

 

Nüüd, valitsus eraldas tänasel istungil – väga oluline algatus, kolme mere initsiatiivile – 1,7 miljonit. See on siis tippkohtumise ja ärifoorumi läbiviimiseks. Algatus toimub sel suvel Eestis. Kolme mere algatus ühendab 12 riiki nii Lääne-, Musta kui ka Aadria mere vahel. Partneriteks on nii Ameerika Ühendriigid, Saksamaa kui ka Euroopa Komisjon.

 

Nii nagu ma ütlesin, head ajakirjanikud, parimad uusaasta või 2020. aasta soovid teile kogu südamest! Soovin head ja siirast ja vahetut koostööd.

 

Täna peale pressikonverentsi toimub ka aasta arsti auhinnatseremoonia, kus on võimalik siis autasustada aasta arsti, keda on valinud Eesti inimesed koos Eesti Tervise Fondi eestvedajatega. Auhinnatseremoonia toimub kell 13, kohe peale pressikonverentsi Stenbocki majas. Kindlasti olete väga oodatud, kui teil selleks huvi on.

 

Täna oli ka kabinetiistungil väga tõsine arutelu  analüüsist, mida Riina Solman tõi. See on seotud perelepitusega, kuidas siit edasi minna. Ma väga tänan Riinat ja ma arvan, et see on väga oluline lahendus, eeskätt just selles, et kui on keerulised suhted, siis lapsed jääksid alati kaitstuks ja saaksid parima nii oma ema kui ka oma isa poolt. Aitäh!

 

Juhataja

Maaeluminister Arvo Aller, palun!

 

Arvo Aller

Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Täna, jah, valitsus kinnitas maaeluministeeriumi uueks kantsleriks Tiina Saroni. Ja mul on hea meel, et me saame nüüd alustada ja jätkata maaeluministeeriumis täie juhtkonnaga, see kindlasti viib lähemale eesmärkidele ehk töörahuga ja tegevuste paremaks planeerimiseks.

 

Tänasel valitsuse istungil, jah, see oli kõige tähtsam otsus meie jaoks. Aitäh!

 

Juhataja

Rahvastikuminister Riina Solman, palun!

 

Riina Solman

Suur tänu! Nagu peaminister juba ütles, siis täna oli kabinetis arutelul perelepitussüsteemi edasiarendamise ja parendamise punkt.

 

Mida siis perelepitus iseenesest tähendab? Perelepituse eesmärk on saavutada vanemate lahkumineku korral laste heaolust lähtuvate kokkulepete sõlmimine lapse elukorraldust puudutavates küsimustes.

 

Nagu me teame, siis valitsuse üks prioriteete on peresõbralik Eesti. See valus küsimus puudutab paljusid Eesti peresid. Täna võisime Postimehest ka lugeda spetsialisti välja toodud uusi numbreid lahutuste arvu kohta. Tihtipeale vanemad ei jõua kokkuleppele lapse hooldusõiguse küsimuses.

 

Ja tegelikult on Eestis perelepitussüsteemi nii juba rakendatud. Alates aastast 2010 on süsteemi loomine toimunud ja 2015 on näiteks Tallinnas see teenus ka tasuta saadaval vähem kindlustatud peredele. Aga tegelikult kohtud on siiani ülekoormatud taoliste küsimustega. Ka maailmapraktikast tulenevalt on igati soovitav ja ka odavam lahendada kohtueelselt neid küsimusi.

 

Valitsuskabinet andis täna siis loa siseministeeriumile, justiitsministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile selle süsteemi edasiarenduseks ja ka rahataotluse esitamiseks 1,5 miljoni euro ulatuses eelarvestrateegiasse ettevaatavalt 2022. aastaks. Aitäh!

 

Juhataja

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas, palun!

 

Taavi Aas

Jaa. Aitäh teile kõigile! Tõesti, täna siis teehoiukava sai valitsuses kinnitatud. Olulisemad märksõnad juba peaminister mainis ära. Suund siis neljarealiste teede ehitamisele. On olemas vahendid selleks, et alustada esimeste tegevustega.

 

Kindlasti teehoiukavas on üks märkus: juhul kui minnakse edasi PPP-projekti või averusega, siis tuleb teehoiukava täiendavalt veel üle vaadata, selles mõttes on see kindlasti paindlik tegevus. Ma väga loodan, et sellega saab edasi minna, sest kindlasti see aitab kaasa sellele, et teedeehitust saab kiirendada.

 

Kindlasti hästi oluline märksõna: kõik see, mis puudutab kruusakattega teede kõvakatte alla viimist, kui Lõuna-Eestis liikuda, siis on see seal üks suuremaid probleeme. Ja vahendid täiendavalt 15 miljonit. Kui tavaliselt on olnud see number seal viis-kuus miljonit, siis sellel aastal 15 miljonit. Ma arvan, et sellega saab päris oluliselt edasi liikuda.

 

Märgiks ära ka selle, mis puudutab nüüd Tartus Riia ringteed. Kõik need spekulatsioonid, et selle ringtee ehituse edasilükkumine on kuidagigi seotud kas Lõunakeskuse või mingite muude asjaoludega Tartus, lükkan kategooriliselt ümber. See, miks edasi lükkus Riia ringtee ehitus, põhjus oli hästi lihtne ja proosaline. Ringtee-ehitus oli küll teehoiukavas, aga ei olnud riigi eelarvestrateegias. Ühtegi teist põhjust edasilükkamiseks ei olnud.

 

Küll aga, saades aru, et tegemist on Tartu jaoks ja ka Tartu tagamaa jaoks väga olulise objektiga, teiseks on see ristmik või see ringtee täna üks Eesti ohtlikumaid ristmikke, siis kindlasti teen oma töös küll kõik selleks, et see ristmik võimalikult kiiresti saaks ka töösse. Veel kord: Lõunakeskusega ei ole seal mitte mingisugust pistmist. Aitäh!

 

Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni. Sven alustab. Palun!

 

 

KÜSIMUSED

Sven Soiver, TV3 „Seitsmesed uudised“

Küsimus maaeluministrile. Eile te arutasite ka põllumajanduse ja kliimamuutuste küsimust. Saate lühidalt kokku võtta, kuhu te jõudsite, mida siis põllumajandus peab-saab teisiti teha, et kliimamuutused oleksid väiksemad? Ja teine pool küsimusest: kuidas see komisjoni töö klapib EKRE tavalise seisukohaga, et kliimamuutused ei ole inimtekkelised?

 

Arvo Aller

Aitäh! Jah, eile oli keskkonna- ja kliimakomisjon, kus maaeluministeerium tuli välja oma meetmepakettidega, mis aitaksid vähendada kliimamuutuseid. Samas see oli seotud väga palju ka keskkonnaga. Ehk siis väga palju meetmeid on ühise põllumajanduspoliitika raames võimalik teha. Ja eile meil oli kuus meedet, kuskil oli toodud, mis on põhilised. Meie eesmärk on ikkagi kõige suurema efektiivsuse, mis me oleme ministeeriumis välja arvutanud ja leidnud põhjenduse, on happeliste muldade lupjamine. See tähendab seda, et me saame kasutada elektrijaamade põlevkivituhka, läbi selle siduda süsinik põllumullas. Ja see on üks suuremaid kliimameetmeid maaeluministeeriumi seisukohalt.

Sealt edasi tulevad juba biometaan, ringmajandus, köögiviljandus, kasvuhoonete uuendamine. Siis olid meil veel erinevad uuringud sinna juurde pandud. Nii et selles suhtes läbi põllumajandusliku tegevuse ehk maade heas korras hoidmise me saame kliimameetmeid ja CO2 vähendada.

 

Sven Soiver

Täpsustav küsimus, see teine pool: kuivõrd see on teie arvates inimtekkeline, kuivõrd on selline loomulik protsess? Osa nendest kohustustest on Eesti võtnud Euroopa Liidu raames, aga kui palju siis on see inimtekkeline probleem?

 

Arvo Aller

Kui me vaatame maaelu seisukohalt, siis happelised mullad on tekkinud, ütleme, majandustegevuse käigus.

 

Aga meie seisukoht on ikkagi see, et tavapärase majandustegevuse käigus on võimalik hoida seda protsessi kontrolli all ehk siis läbi põldude lupjamise me saame kliimaneutraalsust suurendada.

 

Riho Nagel, Delfi, Eesti Päevalehe toimetus

Küsimus peaministrile. Ütlesite, et valitsus töötab selle nimel, et võimalikult suur osa põhimaanteedest saaks neljarealiseks. Kas valitsuse seisukoht on kuidagi muutunud või on ikkagi eesmärk kõik kolm maanteed neljarealiseks ehitada?

 

Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et praegune valitsus on toonud siia ühe käigu juurde ja see on seesama, mida Taavigi mainis ja mida on ka ju rahandusminister väga palju uurinud, seesama era- ja avaliku sektori koostöö.

 

Nii et ma arvan, et ehitada neid järgmisi 366 kilomeetrit järgneva kolmekümne aasta jooksul, seda on kindlasti liiga palju, liiga pikk periood, liiga palju – kahjuks tuleb öelda – ohtlikke avariisid ja traagilise lõpuga avariisid meie maanteedel. Kindlasti see aitab kaasa.

 

Jah, me soov on tõesti, et need oleksid võimalikult kiired ja mugavad, aga eeskätt ohutud ühendused. Me teame ju täna seda, et päris mitmed suunad, kui me võtame näiteks ka Mäost Tartu poole, vajavad tegelikult väga tõsist läbiprojekteerimist, läbianalüüsimist. Seetõttu me ütlesime, et enamik, ma arvan, peaks tulema 2 + 2, mis ei tähenda seda, et mõnes kohas ei või ta olla ka 2 + 1, nagu on täna. Nii et pigem on see muutus olnud siis, et seda forsseeringut ja kiirust tuleb tõsta, leides ka alternatiivseid võimalusi.

 

Riho Nagel

Kas ma võin ühe küsimuse veel küsida? Kas Ameerika Ühendriikide presidendi võimaliku visiidi osas on mingisuguseid arenguid toimunud? Kas Donald Trump külastab suvel Eestit?

 

Jüri Ratas

Minul sellist infot ei ole.

 

Juhataja

Elo ja siis Sven.

 

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2 uudised

Küsimus maaeluministrile. Eelmine minister plaanis päris olulisi struktuurimuudatusi, muuhulgas ühe asekantsleri koha kaotamist. Olete nüüd ametis olnud ja tutvunud ka kindlasti nende struktuurimuudatustega, mida ta teha soovis. Milline on teie seisukoht, kas te lähete nendega kaasa või on see teema laualt maas?

 

Arvo Aller

Aitäh! Struktuurimuudatus, jah, oli eelmisel ministril toodud ka minu arust valitsuskabinetti, aga praegusel juhul sellisel kujul on ta laualt maas.

 

Sven Soiver, TV3

Küsimus härra Aasale. Ehk siis teehoiukavast. Praegusel kujul on ta olemas, aga kuivõrd tasub seda aluseks võtta, sest seal on nii küsimused, et vaatame, mis saab PPP-ga, kui ka vaatame, mis saab Euroopa Liidu rahastusega, järgmise eelarveperioodiga. Kuivõrd võib see teehoiukava veel muutuda, ükskõik kas siis maanteede osas kruusateede osas, või kui palju seda üldse tasub praegu lugeda?

 

Taavi Aas

No aluseks tasub teda kindlasti võtta, sellepärast et Maanteeamet hakkab selle teehoiukavaga juba sellel aastal tööle. Ja kaherealiste esimene objekt on sellel kevadel siis Võõbust Mäoni. Nii et see teehoiukava on kõikide nende tegevuste aluseks.

 

Aga tõesti on niimoodi, et juhul kui lähevad käiku PPP-projektid, siis loomulikult toovad nad endaga kaasa muutusi selles teehoiukavas ja loomulikult siis vastavalt sellele ka teehoiukava muudetakse. Nii kaua kui neid PPP-projekte käima läinud ei ole, nii kaua on aluseks see teehoiukava.

 

Sven Soiver

Euroopa Liidu raha, mida see võib muuta?

 

Taavi Aas

Kindlasti võib Euroopa Liidu raha tuua teatud korrektsioone, sest selles teehoiukavas, kuna seda raha veel kinnitatud ei ole, ei ole selle Euroopa Liidu rahaga arvestatud. Nii et kui selgub selle raha maht, siis loomulikult saame ka uuesti vaadata seda teehoiukava.

 

Sven Soiver

Ja veel üks küsimus rahvastikuminister Solmanile. Isamaaga seotud küll küsimus. Reitingud langevad, Eesti 200 läks ka mööda – mis emotsioone see teis tekitab? Ja mida peate põhjuseks?

 

Riina Solman

Mina praeguste reitingute tabelite järgi seda muutust väga tõsiseks muudatuseks ei pea, kuna valitsuskoalitsioon on pidevalt olnud ka turmtule all, erinevate süüdistuste all. Küllap need protsendid ükskord taas jälle Isamaa kasuks muutuvad. Aitäh!

 

Juhataja

Rihole palun, jah.

 

Riho Nagel

Jah, Riho Nagel Delfi Eesti Päevalehe toimetusest uuesti ja küsimus peaministrile. Valitsus otsustas eraldada kolme mere tippkohtumiseks 1,7 miljonit eurot. Kas te oskate öelda, kui suur osa sellest summast läheb julgeoleku peale?

 

Jüri Ratas

Te peate praegu vist silmas siis, kui suur osa läheb politsei- ja piirivalveametile turva- ja ihukaitseteenuse pakkumiseks, kas seda või?

 

Riho Nagel

Just.

 

Jüri Ratas

Jaa, see on seal kirjas. Kindlasti Urmas Seaver teile annab selle. See oli seal kirjas, jah. Nii et see summa sisaldab ka seda. Aitäh!

 

Juhataja

Ma täpsustan pärast.

Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents läbi. Suur tänu kõigile!