Sa oled siin

Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 23. märts 2017

23. märts 2017 - 15:44

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Marko Pomerants ja kultuuriminister Indrek Saar.


Pressikonverentsi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=gHWwLnzvo48


Juhataja Ave Tampere
Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga. Kõigepealt sõna peaministrile. Palun!


Jüri Ratas
Tänan! Auväärt ajakirjanikud! Heameel teiega kohtuda. Selle nädala mõningad ülevaated, mis on toimunud. Kõigepealt ma kohtusin oma initsiatiivil Riigireformi Radari meeskonnaga. Sellel neljapäeval on juba kabinetis olnud arutelu ja jätkub kell kolm olulisel teemal, mis on seotud maavalitsustega ja kogu riigireformi tulemusena.  Tunnistan, et nad andsid ka paar head näpunäidet, mis nende jaoks on olulised ja millega tuleks arvestada, nii et ma arvan, et oli õhkkond asjalik ja töine.


Teisipäeval oli ringreis Tartumaal, kus Tartu linnas kohtusin ka riigikohtu esimehe Priit Pikamäega. Lisaks peab ütlema, see, et omavalitsuste haldusreformi käigus omavalitsuste elanikud on väga tõsiselt ja aktiivselt kaasa rääkimas oma tuleviku osas, see teeb alati head meelt ja nii oli hea võimalus kohtuda ka Luunja valla elanike ja volikogu liikmete ja vallavanemaga.


Eile oli ka kohtumine Vabariigi Presidendiga, kus me arutasime Eesti ühiskonnas toimuvat ja andsin väikese ülevaate valitsuse toimetamistest ja tegemistest.


Eile toimus ka teadus- ja arendusnõukogu istung ja ma tooksin siinkohal välja minu meelest väga olulise suuna ja otsuse, mis on seotud Eesti liitumisega Euroopa Tuumauuringute Keskusega CERN. Teadus-ja arendusnõukogu istungil me seda toetasime ja ma arvan, et see annab just sellist innovatsioonilist teadusmahukat arengut väga palju Eesti ettevõtetele juurde.


Homme hommikul sõidan Rooma. Roomas toimub Rooma lepingute 60. aastapäeva tähistamised ja ka Rooma deklaratsiooni 60 pidulik allkirjastamine. Lisaks sellel päeval ma osalen Roma Tre ülikoolis konverentsil, kus pean kõne ja oma kõnes räägin eeskätt meie riigi ajaloost ja teekonnast Euroopa Liitu, samuti Euroopa Liidu  hetkeolukorrast, kriisidest, millega me silmitsi seisame. Aga kindlasti ka sellest positiivsest poolest, mida Euroopa Liit on Eestile andnud ja ka Euroopa Liidu tulevikus.


Eesti Vabariik alustab oma programmiga „Eesti Vabariik 100“ ja erinevate ürituste tähistamisega. Esimene selline suur üritus toimub 16. aprillil, aga RAM esineb kontserdiga 8. aprillil Peterburis Jaani kirikus, kus toimub ka tänujumalateenistus ja RAM-i kontsert. Riigisekretäriga koos me võtame sellest üritusest 8. aprillil osa.


Samal päeval möödub 100 aastat päevast, mil 40 000 eestlast osalesid toonases Petrogradis meeleavaldusel, millega nõuti Eestile omavalitsusliku autonoomia andmist. Eestlased alustasid meelevaldusega Jaani kiriku juurest ja võtsid suuna sealt edasi, kus asus toonane ajutine valitsus.


Nüüd kahjuks ei saa üle ega ümber nendest rasketest ja keerulistest sündmustest, mis juhtuvad siinsamas Euroopas, Euroopa südames. Ma pean silmas terrorirünnakuid Londonis, kus on hukkunuid, kus on juba üle 40 vigastatu. Tegemist on eriti räige ja küünilise rünnakuga päeval, mis mälestame neid, kes andsid elu Brüsseli rünnakutes täpselt aasta tagasi. Ei saa olla vägivallale mingisugust õigustust ja kohta. See ei olnud rünnak ainult konkreetsete inimeste vastu, vaid see oli ka kindlasti rünnak meie väärtuste ja maailmakorra vastu.


Tänasel pressikonverentsil, nagu te näete, osaleb ka kultuuriminister Indrek Saar ja keskkonnaminister Marko Pomerants. Paar sõna ka valitsuse istungist. Valitsuses oli täna istungil 10 päevakorrapunkti. Kaks tublit inimest kinnitas Vabariigi Valitsus kantsleri ametikohtadele – Paavo Nõgese kultuuriministeeriumi kantsleri ametikohale uueks tähtajaks ehk siis jätkamine ja haridus- ja teadusministeeriumi kantsleriks Tea Varraku. Täna sai Eesti juurde ka kaks uut kodanikku ning valitsus andis siseministeeriumile loa anda Narva Aleksandri suurkirik tähtajatult tasuta kasutamiseks Eesti Evangeelse Luterlikule Kirikule.


Kabinetis oli meil ka, ma arvan, väga oluline otsus, mis on seotud Arvo Pärdi keskuse valmimisega. Tegime poliitilise otsuse, et me igal juhul toetame, et see keskus valmis saaks järgmisel aastal suurkuju Arvo Pärdi sünnipäevaks. Ja sellest kindlasti Indrek Saar pikemalt teile ka räägib.


Jätkame peale lõunat kabineti nõupidamisega, kus on arutelu all riigireform ja ka kindlasti sisekaitseakadeemia teema. Aitäh!


Juhataja
Aitäh! Nüüd sõna kultuuriministrile.


Indrek Saar
Tere päevast! Mul on tõepoolest heameel kinnitada seda, mida ütles  äsja peaminister, et valitsuse tänase otsusega otsustati Arvo Pärdi keskuse rahastamiseks leida täiendavaid vahendeid. Valitsuskabineti otsus toetada Arvo Pärdi keskuse rajamist pärineb aastast 2014. Ja kui miski siin päikse all on kindel, siis tundub, et kindel on see, et ükski ehitus ei saa valmis selle eelarve raames, mis on esialgselt kavandatud ja selles ajaraamis, mis on esialgselt kavandatud. Õnneks on olemas aeg-ajalt erandeid, sel korral siiski paraku ei suudetud prognoosida lõplikku eelarvet. Valitsus leiab täiendavad vahendid kuni 2,2 miljoni euro ulatuses 2018 — 2021 aasta riigi eelarvestrateegia planeerimise raames.


Kuna meil on ka teada, et mõned objektid, mis olid varasemalt planeeritud valmima 2018. aastasse, saavad tõenäoliselt valmis siiski 2017, nagu ma ütlesin, on erandeid, et mõni asi valmib siiski varem, siis see ei halvenda 2018. aasta riigieelarve positsiooni riigieelarve tasakaalu mõttes, aga nõuab siiski täiendavaid vahendeid, et see asi valmis saaks.


Tegemist on Hispaania arhitektide  võidutööga, mis spetsiaalselt kavandati Pärdi keskuseks ja 2014 aastal välja valiti, mis arvestab nii sellega, et Arvo Pärt on ühelt poolt maailmas väga tunnustatud ja silmapaistev helilooja. Vähe sellest, et enim mängitud Eesti helilooja, on tegemist ka juba aastaid enim mängitud kaasaegse klassikalise heliloojaga kogu maailmas.


Teiselt poolt, loomulikult tema tugevat seotust eesti rahvuskultuuriga. Meil Eestis on tänu sellele, et see keskus, mis koondab Arvo Pärdi arhiivi, mida praegu pidevalt täiendatakse ja mille kallal helilooja ka isiklikult töötab, selle keskuse näol on võimalik meil pakkuda Eesti ainulaadset võimalust inimestel tutvuda Arvo Pärdi arhiiviga - mis on spetsiaalselt süstematiseeritud tema näpunäidete järgi - ja läbi viia seminare, koolitusi, töötubasid, kontserte.


See on ette nähtud valmima Eesti Vabariigi juubeliaasta raames, loodetavasti saame selle avada Arvo Pärdi 83. sünnipäevaks 11. septembril 2018. Igal juhul valitsuse tänane otsus võimaluse selleks loob.


Juhataja
Aitäh! Nüüd sõna keskkonnaministrile.


Marko Pomerants
Aitüma! Arvo Pärt teatavasti ju Rakvere mees ja mul ka heameel, kui keskuse ikka valmis saame lõplikult. Mul siin suuremat panust selle saamisloos ei ole, nii et ei ehi ennast nende sulgedega. Vaatamata üldlevinud arvamusele, et keskkonnaministri tööriist on põhiliselt Partner-saag, vahel ka Jonsered või Husqvarna, siis tegelikult tegelen ma oma rutiintöödega ja seisan Eesti ökosüsteemide kaitse eest. Ja nii tänagi Vabariigi Valitsus kinnitas Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitseeeskirja, 11 617 hektarit on seda maad, see kõik on Pärnumaal, kolmes erinevas vallas, nagu ikka. Enamus sellest on riigimaal, aga ka 527 hektarit on eramaid, nii juhtubki, et soo ja metsa ökosüsteemid, niidukooslused, elupaigad ja sellised toredad linnud, nagu niidurüdi, kalju- ja merikotkas, kassikakust rääkimata, saavad oma väärilise elupaiga ja sealjuures on majandustegevus keelatud. Inimestel on võimalik käia soos ja rabas ja mitte seal kurja teha.


Lihtsalt vahefaktina, täna on ka rahvusvaheline meteoroloogiapäev. Maailmas on umbes 10 000 ilmajaama ja Eestis on neid ilmajaamu 38. Kurb lugu on see, et selle meteoroloogiapäeva tähistajaid jääb järjest vähemaks ja põhjus on lihtne – nende ilmajaamade automatiseerimine, Eestis on veel kolm ilmajaama, kus ööpäevaringselt inimesed töös on ja ülejäänud töö teeb ära tehnika. Ikkagi valdkond, mille suhtes te kõik ju huvilised olete ja kui Aktuaalne Kaamera jääb vaatamata, siis ilmateate osas Taimi Paljaku ikka ju ära ootate.


Siis veel valitsuse tegevusest täna, Eesti merestrateegia meetmekava sai valitsuse poolt kinnitatud. Kava on vajalik selleks, et Eesti endiselt suure mereriigina saaks edasi toimida. Selle meetmekava maksumus aastani kuni 2020 on suurusjärgus 11,2 miljonit eurot ja põhilised kulutused on seotud kala asurkondade taastamisega, sinna me kulutame 3 miljonit eurot. Samuti on oluline, et väheväärtuslik kala saaks väärindatud ja seal koostöös maaeluministeeriumiga kulub 6 miljonit eurot.


Kui rääkida, millised on meie põhilised Läänemere keskkonnaprobleemid, siis siin väga palju üllatusi ei ole, eks ikka eutrofeerumine on üks nendest ja samuti ohtlike ainete sattumine meie veekogudesse. Kindlasti on valdkondi, kus me enam väga võitu saavutada ei suuda, selleks näiteks võiks olla viigerhüljeste ajaloolise leviala taastamine ja põhjus on ühene – kliimamuutus, kui jääd ei ole, siis viigerhüljestel ka kusagil olla ei ole. Aitüma!



Juhataja
Aitäh! Kas on küsimusi?


Küsimus

Mattias Tammet, Delfi toimetusest. Küsimus peaministrile. Olukorras, kus sanktsioonid jätkuvad ja ükski Eesti peaminister ei ole käinud Venemaal pärast Ukraina sündmuseid, siis millise mulje jätab see, et esimese sündmusena Eesti Vabariik 100 tähistamisel sõidab Eesti Vabariigi peaminister Venemaale?


Jüri Ratas
Eks ma saan ju sellest, ma ütleks, et hüsteeriast, püüan vähemalt mõista seda, aga ma ei saa sellest aru, kui me tähistame oma riigi 100. juubelit, oleme Eesti riigi üle uhked, oleme uhked selle sündmuse üle, mis toimus 8. aprillil 1917 Petrogradis, kus 40 000 eestlast sammusid selle eesmärgi nimel, et Eestile antakse omavalitsuslik autonoomia ja juba mõni päev hiljem, 12. aprillil 1917 Liivimaa põhjapoolse kubermangu osa ühendati Eestimaa kubermanguga ja tekkis siis Eesti rahvuskubermang.


Need on need sündmused, mis on toonud meid täna siiani, et Eesti riik on iseseisev, Eesti riik on vaba ja see toimub meie enda kirikus, Peterburi Jaani kirikus. Loomulikult on Eesti Vabariigi peaminister seal kohal ja tänab neid eestlasi, kes elavad Eestist väljaspool. Aga mitte ainult Peterburis, samuti selle „Eesti 100“ programmi raames minu teed lähiajal viivad ka teistesse linnadesse, nii Helsingisse, Brüsselisse, Ameerika Ühendriikidesse suve lõpu poole, kus toimub läänerannikul eestlaste kokkutulek.


Indrek Saar
Mina tahaksin siinkohal tunnustada peaministrit ja tänada ajakirjandust selle eest, et te juhite tähelepanu meie ajaloos olulisele murdehetkele ja sellele, et tõepoolest kõik see, mida me täna naudime meie enda riigis, on saanud alguse tänasel päeval siis vaadates natukene, mõned päevad vähem kui sada aastat tagasi sellega, et 40 000 eestlast Peterburis nõudsid piiri kustutamist Liivimaa ja Eestimaa kubermangu vahel ja Eesti Vabariigi loomine sai sellest alguse. Mul on väga hea meel, et me ajaloost saame tänu sellele võib-olla rohkem rääkida kui sellisel juhul, nagu peaminister viitas, meil ei oleks teatavat, meist ei käiks läbi väike võpatus alati, kui mõni Eesti poliitik sõidab ida poole.


Teiselt poolt, ma loodan, et me ei püüa maha vaikida meie ajalugu. Sellest hoolimata, et diplomaatilised suhted on selgelt arusaadavalt Venemaa suunal jahedad, siis me oma ajalugu olematuks ei teeks ja mäletaksime seda, kust kõik alguse sai. Siinkohal ma parafraseeriksin meeleldi ka Estonia teatri peadirektorit, kes sellistel puhkudel on ikka öelnud, et sel ajal, kui diplomaatilised suhted on  jahedad, peavad kultuurisuhted alati olema kuumad. Mul on hea meel, et peaminister sellel kultuurisündmusel, mis tähistab vabariigi aastapäeva tähistamise algust, osaleb.


Marko Pomerants
Mina keskkonnaministrina ka kooskõlastan peaministri, riigisekretäri, RAM-i ja meie peapiiskop Urmas Viilmaa visiidi meie eestlaste juurde Peterburi. Aitäh!


Juhataja
Imre oli järgmine. Palun.


Küsimus
Imre Kaas, Kanal 2 Reporteri saade. Küsimus peaministrile ja samal teemal pisut veel jätkates. Kuidas te suudate välistada selle, et sellest ei saa kuidagi nagu propagandasündmust Vene meedia jaoks, et ei oota teid seal Jaani kiriku ukse ees Vene telekanalid, kes asuvad mingisuguseid küsimusi pärima? Et ei saaks see teine pool n-ö ära kasutada teie kahtlemata ausat ja toredat kultuurilist eesmärki. Aitäh!


Jüri Ratas
Aitäh! Te ju teate, et valitsuse liikmed näiteks Sputnikule intervjuusid ei anna, tuleb olla hoolas. Tuleb olla hoolas, tõsi on see, et ei ole ühtegi teist kohtumist minu päevakavas, ma ei ole ühtegi teist kohtumist palunud ega taotlenud ega ka ise seda oma initsiatiivil ei tee. On tõesti kell 7 algav kontsert Peterburis 8. aprillil ja peale seda on ka kirikus jumalateenistus ja kohtumine sealsete eestlastega. Lisaks sellele, ma arvan, et ei saa igat pressikonverentsi ja igat Riigikogu infotundi alustada nagu viie lausega, et loomulikult ma olen ise oma käitumisega ju toetanud Euroopa Ülemkogu sanktsioonide jätkamist. Küsimus ei ole mingites sanktsioonides, küsimus ei ole mingites poliitilistes kõrgetasemelistes kohtumistes. Küsimus on meie enda riigi sünnipäeva, meie enda riigi vabaduse, meie enda inimeste panusega, et see riik üldse nii kaugele on jõudnud, kus me täna oleme. See on kindlasti kummardus meie Eesti inimestele. Aitäh!


Küsimus
Lauri Liikane, Tallinna Televisiooni uudised. Küsimus peaministrile, aga keskkonnaminister võib lisada. Eile oli Pealtnägijas järjekordne Haigekassa teema, õigemini, Haigekassa allhankijate juurdekirjutuste teema. See Pealtnägija andmetel vähemasti on kestnud aastast 2013, võib-olla ka kauem, võib-olla vähem, kas nüüd selle valguses Haigekassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski ei peaks sealt nõukogust vähemasti tagasi astuma, kui nad ei suuda kontrolli teostada? On teada, lisaks veel nendele kahele firmale, mis on väljas, veel üsna palju allhankijaid, kes müüvad meditsiiniseadmeid, osutavad meditsiiniteenuseid, no ma ütleks, üle mõistuse kallilt. Üks meditsiiniteenuseid pakkuv firma kolis hiljuti majja, mis tundus Ferrari keskusele liiga kallis.


Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt ma sellele eelmise küsimuse peale vastan, kui lubate, et avatakse [toimetaja parandus] ka mälestustahvel 100 aastat tagasi Eesti autonoomia toetuseks peetud meeleavalduse meenutamiseks ja samuti avatakse ka näitus toonaste sündmuste ja Jaani kiriku seotusest. Nüüd teie küsimusele vastates, ma olin eile Hiiumaal, ma ei näinud Pealtnägijat, tõesti. Oli võimalus olla lastega koos ja koolivaheaega tähistada. Mis puudutab Jevgeni Ossinovskit, siis ma arvan, et see töö, mida Jevgeni Ossinovski on võtnud ette tervishoiu jätkusuutliku rahastusmudeli väljatöötamisel, mis loomulikult eeldab ka tõsist tööd Haigekassas ja Haigekassa juhtimise osas, siin on igal juhul tugev toetus talle minu poolt olemas ja valitsuse poolt tervikuna. Aitäh!


Küsimus
Toomas Toomsalu, BNS. Minu küsimus on vahelduseks kultuuriministrile. Valitsus otsustas Narva Aleksandri kiriku nüüd luteri kirikule tagasi anda. Kas on ka ette nähtud mingi kontrollmehhanismi, et kirikuga ei juhtuks teistkordselt sama asi, mis  temaga korra juba luteri kiriku.. juhtus? Aitäh!


Indrek Saar
Narva Aleksandri kiriku pankrot toimus tingimustes, kus majandas seda Narva Aleksandri kirikut Narva Aleksandri kogudus. Tänasel juhul ei anta kirikut pikaajalise tasuta kasutuslepinguga üle mitte Narva kogudusele, vaid Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule, mis on määratlematult suurem majandusüksus kui üks väike kogudus. Mul ei ole põhjust kahelda, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik eesotsas peapiiskop Urmas Viilmaaga tajub täielikult seda vastutust, mida selle vara haldamine endaga kaasa toob.


Aga jätkuvalt, meie omalt poolt püüame leida koostöös kiriku ja Narva linnaga erinevaid mudeleid, kuidas võtta Narva Aleksandri Kirikut senisest oluliselt aktiivsemalt kasutusse. Oleme kokku leppinud erinevad ajurünnakud, kuhu on kaasatud ka arhitektid, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakond selle jaoks, et jõuda kaasaegsete lahendusteni, mis lubaksid sellest kujundada võimalikult mitme funktsioonilise kultuurikeskuse, kus tõepoolest oleks põhjust loota, et seal on õhtuti aknad valged ja see hoone saab tulevikus ka piisava kasutuse. Aga täna me ei tea veel, mis on need võimalikud variandid, sest need arutelud seisavad alles ees.


Juhataja
Kas on veel küsimusi?


Küsimus
Virkko Lepassalu, Tallinna ajalehest Pealinn. Ma oleksin natukene huvitunud sellest Sisekaitseakadeemia kolimise teemast ikkagi. Kas ja millal see siis selgub, hakkab ta kolima või ei hakka? Sama küsimus ka teiste riigiasutuste kohta, millal see plaan siis paika saab, kes kolivad ja millal ja kuhu jne? Aitäh!


Jüri Ratas
Aitäh!  Sisekaitseakadeemia selgub siis, kui valitsuskabinet seda arutab. Nagu ma ütlesin, valitsuskabinet koguneb uuesti täna oma nõupidamisele kell kolm. Siis jätkame teemaga, mis on seotud, kui on maavalitsused kaotatud 1. jaanuarist 2018, kuidas me jagame ülesanded kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide vahel. See, kus arutelu täna pooleli on jäänud, on heameel tõdeda, et tänane valitsuskoalitsioon tugevasti arvab seda, et omavalitsusi on vaja tugevdada, anda neile juurde lisavahendeid, ülesandeid, pädevust inimeste küsimuste lahendamisel kohapeal. Peale seda teeb riigihalduse minister ülevaate ka 1000 ametikoha või töökoha väljaviimise osas pealinnast ja siis me jõuamegi Sisekaitseakadeemia juurde. Nii et täna see arutelu kabineti nõupidamisel olema saab ja ma loodan, et me suudame ka lõpetada selle. Kui ei suuda, siis tuleb järgmisel kabineti nõupidamisel seda edasi arutada.


Kui te küsite, millal see otsus sünnib, siis igal juhul ka mina arvan, et ühiskonda on vaja anda selge signaal, nagu ma olen öelnud, et seda otsust ei saa teha puusalt tulistades, siin on vaja tugevaid konkreetseid analüüse ja pigem on vaja anda aega. See aeg on olnud piisav, ministeeriumid on saanud vastavad analüüsid teha. Samas on tehtud ka rahaline analüüs, lisaks julgeolekukaalutluste analüüs, nii et ma arvan, et see materjal nüüd valitsuse liikmetel on piisav, et selle põhjal lõppotsus langetada. Aitäh!


Küsimus
Üks küsimus peaministrile veel. Kummale poole te jääte vaidluses rahanduskomisjoni esimehe ja välisministri vahel?


Jüri Ratas
Mis see vaidlus on?


Küsimus
Seoses esimese ettepanekuga soojendada suhteid Vene Riigiduumaga.


Jüri Ratas
Ma arvan, et rahanduskomisjon peab neid otsuseid ikkagi langetama kollegiaalselt ja minu teada see on lihtsalt olnud rahanduskomisjoni esimehe mõte. Ju see mõte tekkis sellest tulenevalt, et majanduskomisjon arvas, et tuleb minna Venemaale ja majandussuhteid arutama. Üldiselt see suund on ju Eestis sarnane, mis on Euroopa Liidus, et kõigepealt me näeme seda, et rahvusvahelist õigust mitte ei tule austada ainult, vaid tuleb ka täita, Minski lepinguid tuleb täita ja peale seda tuleb siis edasi vaadata. Need on need esmased sammud, mis tuleb poliitiliste suhete tasandil kõigepealt astuda. Aitäh!


Juhataja
Aitäh! Lõpetame pressikonverentsi. Ilusat päeva!


Lõpp