Sa oled siin

Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 19. november 2020

20. november 2020 - 0:19

Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller, justiitsminister Raivo Aeg ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=QUbmTnrfdjo


Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller, justiitsminister Raivo Aeg ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Annan sõna esmalt peaministrile.

Jüri Ratas
Head ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad, tere päevast! Oli Vabariigi Valitsuse istung, oli kabinetinõupidamine, palju olulisi ja tähtsaid otsuseid.

Kõigepealt, valitsuse istungil oli see, et me otsustasime haigekassale eraldada kaheksa miljonit eurot lisaks. See on kõik seotud just koroonaviiruse, haiguse COVID-19 leviku olukorraga Eestis.

Kuhu see raha läheb? See raha läheb arstiabi paremaks kättesaadavuseks. See on mõeldud siis nii üldarstidele, eriarstidele, kiirabile ja õendustööd tegevatele inimestele, samuti selleks, et maksta tervishoiutöötajatele täiendavat tasu just lisatundide eest, mida nad selle viiruse raames peavad igapäevaselt tegema. Ma loodan, et see leevendab natukenegi nende olukorda.

Nüüd edasi, vaadates viiruse levikut, täna taas, kui rääkida nominaalsetest numbritest, siis nii suurt COVID-19sse haigestunute arvu, kui oli see täna viimase 24 tunni jooksul – 414 –, ei ole olnud. Aga tõsi on ka see, et teste – ma loodan, et ma ei eksi, kui ma ütlen – nii palju ei ole 24 tunni jooksul ka tehtud, üle 7000 testi, täpsemalt 7152 testi. Kui nüüd seda protsenti vaadata, siis natukene alla kuue protsendi testitulemustest on positiivsed, täpsemalt 5,79 protsenti.

See on toonud kaasa selle, et haiglad on hakanud suurendama järk-järgult COVID-19 voodikohtade arvu, et tõsta seda võimekust. Selle kuu lõpuks peaks see tõusma siis üle 300. Kui tänane võimekus on seal natukene üle 200, täpsemalt 215, siis kuu lõpuks peaks see olema üle 300. Samuti suurendatakse kolmanda astme intensiivravi voodikohtade arvu, et tagada parem võimekus arstiabiks neile, kes seda selles viiruses ja haiguses vajavad.

Nüüd, ma arvan, et väga põhimõtteline otsus, mida me otsustasime ka täna just kabinetinõupidamisel, on see, et on need haiguspäevad – kuidas siis inimestele neid haiguspäevasid hüvitatakse. Sellest on väga palju juttu olnud ka meedias. Riigikogus on nendel teemadel väga olulised diskussioonid olnud ja loomulikult ka Vabariigi Valitsuse tasandil oleme püüdnud kogu aeg leida lahendusi.

Oleme püüdnud leida lahendusi, mis on olulised, et tagada ikkagi seda, et haige inimene, kellel on sümptomid, ei läheks töökohta, ta ei läheks töö juurde, et arvestada ka siis majandusnäitajaid ja ettevõtluskeskkonda. Loomulikult see tähendab ka rahalist poolt ja rahalise katte leidmist. Siin on hästi oluline ka see, et saada kompromiss või kokkulepe just tööandjate ja ametiühingutega. Nii et seda teemat me oleme väga tõsiselt arutanud.

Tänane otsus on kabinetinõupidamiselt see, et me läheme neid haiguspäevi hüvitama. See on sarnane, nagu on tegelikult tööandjad ja ametiühingud kokku leppinud, see on siis nii: teisest kuni viienda päevani hüvitab tööandja – praegu on see teatavasti neljandast kuni kaheksanda päevani – ja kuuendast päevast edasi siis haigekassa.

See on ajutine meede. See on ajutine meede ja see meede hakkab kehtima siis 1. jaanuarist järgmisel aastal ja kestab kuni 30. aprillini. See eeldab, et loomulikult riigikogu kiidab heaks ka vastava seadusemuudatuse.

Prognooside järgi võib see tuua lisakulu suurusjärgus viis miljonit eurot. Plaan on selline, et poole sellest summast valitsus leiab oma reservidest, Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest. Suure tõenäosusega see eraldus toimub siis järgmisel aastal, kuna ta hakkab kehtima järgmise aastal, ja haigekassa siis peab kasutama ka siin oma reservvahendeid 2,5 miljoni euro ulatuses.

Nüüd, mul on tõesti palve seoses selle koroonaviirusega veel kord: minu meelest, mida päev edasi, seda rohkem tekib vajadus, et see HOIA äpp ikkagi alla laadida. Need, kellel see äpp on... Ma tõesti väga palun, et te seda teeksite, see on oluline. Loomulikult tuleb hoida ka vastavad rakendused siis sees, et see HOIA äpp ka töötaks.

Ma tänan kõiki inimesi Eestimaal, kes on võtnud väga tõsiselt just valitsuse, terviseameti ja teadusnõukoja soovitusi ja palvet ning järgivad väga tähelepanelikult kõiki ohutusmeetmeid. See on tänases seisus ääretult oluline ja tähtis.

Valitsuse istungil oli lisaks sellele kaheksa miljoni eraldusele veel üheksa päevakorrapunkti ehk kokku oli siis 10 päevakorrapunkti. Me kinnitasime lisaks sellele kaheksale miljonile taastuvast energiaallikast elektri tootmise konkursi tulemused, mis toob turule viie gigavatt-tunni ulatuses senisest madalama hinnaga roheelektrit.

Samuti me kinnitasime uue struktuuritoetuste meetmete nimekirja, mis arvestab tuleva aasta riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia otsuseid. Muu hulgas näeme ette ülebroneeringu 12 miljoni euro ulatuses Viljandi haigla maakondliku tervisekeskuse ja 12 miljoni euro ulatuses Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku projekti täiendavaks rahastamiseks.

Täna õhtul on Euroopa ülemkogu. Peamiselt on teemaks viirus, COVID-19, koroonaviirus. Tuleb kindlasti juttu sellest, kuidas viirust tõkestada, ja tuleb juttu ka epidemioloogilisest olukorrast Euroopas tervikuna, kuidas teha liikmesriikidega tõhusat koostööd ja loomulikult teha kõik selleks, et oleks olemas parimad testid, olgu need siis PCR-testid või antigeenitestid.

Antigeeni kiirtestidest tuleb täna kindlasti arutelu, samuti vaktsiinide osas: vaktsiinide kättesaadavus ja kõik, mis on vaktsiinidega seonduv. Teatavasti Eesti on ühinenud kolme vaktsiinikandidaadi eellepinguga, need on siis AstraZeneca, Johnson&Johnson ja Pfizer.

Täna me arutasime valitsuskabineti liikmetega ka seda temaatikat, mis on viimastel päevadel üles kerkinud, mis on seotud siis autokasutusega, seoses Mailis Repsi kaasusega, haridus- ja teadusministri kaasusega, et kuidas siis riigis on kogu see autokasutus korraldatud.

Meil on olemas täna selline autokasutuse reeglistik, kuidas autot siis tohib kasutada, töösõitudeks või erasõitudeks, ja oli palve riigisekretärile, et riigisekretär siis vaataks selle korra üle ja võimalikult kiiresti – ma loodan, et juba järgmisel nädalal – tuleks oma täiendavate ettepanekutega välja.

Selge on see, et see kord peab olema selge, see kord peab olema läbipaistev, arusaadav kõigile: nii avalikkusele, ajakirjanikele kui loomulikult ka kasutajatele. Kindlasti siin, ma usun, saab abi pakkuda ka riigikontroll, kes on mõned aastad tagasi ka selle kohta oma analüüsi teinud. Aitäh!

Juhataja
Nüüd annan sõna maaeluminister Arvo Allerile.

Arvo Aller
Aitäh! Täna oli meil siis kabinetinõupidamisel ülevaade, Eesti külade maapäeva manifesti arutelu, kus siis külade esindajad ja maapäeva esindajad on andnud maaeluministeeriumile üle manifesti, mis on siis maapäeval kinnitatud, kus on välja toodud punktid, millega peaks tegelema, et viia elu edasi maal ja maapiirkondades ning külades.

Maapiirkonnas elu edasiviimine… näitas praegune olukord ja ka kevadine viirusepuhang, et inimesed liiguvad maapiirkondadesse, inimesed liiguvad küladesse, inimesed liiguvad oma juurte juurde tagasi. Väga oluline on tagada maapiirkonnas ja külades nende stabiilne kasutamine ning tagada seal ka teenuste kättesaadavus.

Külade inimesed ja külainimesed on pannud meile nagu ootused, et me täpsustaksime, milline oleks maapiirkonna mõiste, et tagada külavanemate statuut, nende koolitamine, nende järjepidev toimetamine. Samuti on ootused kogukonna kaasamise osas, et kogukond kaasataks nii sotsiaaltegevustes, hariduslikes tegevustes kui ka turvalistes tegevustes.

Nii et need teemad said kabinetis läbi arutatud ja sellele saime Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamiselt heakskiidu, et need on olulised teemad ning erinevate ministeeriumide koostöös saab nende otsustega edasi minna. Aitäh!

Juhataja
Annan sõna justiitsminister Raivo Aegile.

Raivo Aeg
Tere päevast ka minu poolt, head ajakirjanikud! Täna valitsus otsustas saata parlamendi menetlusse ära täitemenetluse seadustiku muudatusettepanekud. Me oleme täitemenetluse muredest ja probleemidest siin rääkinud juba pikalt. See täitemenetlus on siin toimeraskustes olnud juba aastaid.

Mis see põhjus on? Eeskätt just selles, et need täitemenetlusse suubuvad konkreetsed asjad on siin aja jooksul vähenenud ja just selle pealt, mida rohkem asju, seda rohkem ju täiturid omal tulu teenivad sealt. Nii et tulud on jäänud vähemaks.

Üks minu meelest väga oluline aspekt, mis nüüd ka muudetud sai või mis siin selle muudatusena sisse läheb, on see, et riik hakkab toetama elatisnõuetes, elatisasjades täitjatele lisa maksmisega, et nad efektiivsemalt suudaksid täita neid elatisnõudeid.

Kui täna on niimoodi, et eranõudjad saavad ise valida omale täituri või täituri büroo, siis avalik-õiguslikud nõuded tänase korra järgi peavad käima läbi sellise tsentraalse jagamissüsteemi. Aga see süsteem alati ei taga seda, et see parim ja kõige efektiivsem täitur need avalik-õiguslikud nõuded enda kätte saab, vaid need võivad minna ka sellise täituri kätte, kelle võimekus on väiksem, ja sellest tulenevalt need avalik-õiguslikud nõuded jäävad kas täitmata või täidetakse mitte piisavalt.

Nüüd siis ka avalik-õiguslike nõuete osas saab nende täitmiseks valida siis vastav institutsioon ise kohtutäituri, keda ta peab efektiivseks. Aga säilib ka võimalus nii-öelda selles tsentraalses loosirattas edasi keerutada.

Ma arvan, et kui siin näiteks mingid omavalitsused, kellel ei ole piisavalt kogemust, igapäevast kokkupuudet selle täitesüsteemiga, eks nemad nähtavasti hea meelega kasutavad sellist mugavat varianti edasi, aga kellel on siin suuremal hulgal nõudeid, need on siis kas maksu- ja tolliamet või politsei- ja piirivalveamet, eks nemad on ikkagi huvitatud sellest, et ka nendest nõuetest suur osa, maksimaalne osa saaks efektiivselt täidetud.

Siis on ka kohtutäiturite tasudes siin muudatused, ka need on siin mingites valdkondades ja tegevustes ajale jalgu jäänud. Loodame, et kui nüüd parlamendi menetluses see seaduseelnõu oma menetluse läbib, siis saab meie täitesüsteem jälle natukene paremaks ja täiturite töö muutub efektiivsemaks.

Kabinetis jõudsime läbi arutada avaliku teabe seaduse juurdepääsupiirangute temaatika. Eks siin on ju olnud seda debatti, et ühest küljest ka ajakirjanikud ei ole alati olnud rahul, et nad ei ole saanud ametiasutustelt kätte mingisuguseid materjale, dokumente, mis on siis selle märkega "AK" ["asutusesiseseks kasutamiseks"] kaitstud. On olnud vaideid siin läbi andmekaitse inspektsiooni ja ka kohtutesse on siin mõned asjad jõudnud – mitte küll ajakirjanikega, aga muudes asjades on siin kohtusse mindud.

See oli meil valitsuse tegevuskavas ja ka koalitsioonileppes plaanitud, et sellele probleemile tõsiselt otsa vaadata. Justiitsministeerium sai ülesande see analüüs teha. Koos teiste ministeeriumidega seda analüüsi läbi viidi.

Mis siis olid sellised põhilised järeldused? Oli ikkagi see, et siin ei ole nii palju tegemist võib-olla seaduse probleemiga, kuivõrd pigem on see seaduse rakendamise probleem, tõlgendamise ja ühetaolise tõlgendamise probleem, ja alati ei tea, kas on korrektselt määratletud need alused, millega see märge sinna mingile dokumendile on peale pandud.

Ja veel on üks probleem, mis toodi esile, nimelt see, et need "AK" märked on ju alati tähtaegadega seotud. Eks see on tingitud ka sellest, et see dokumentide mass on võib-olla suureks läinud, nii et alati ei võeta seda märget sealt õigeaegselt maha ja ta jääb ülemäära pikaks ajaks selle märkega kaitstuks. Selles suhtes oli see ettepanek, et oleks vajalik võib-olla luua selline automatiseeritud süsteem, mis selle märke sealt õigeaegselt eemaldab.

Kabinetiarutelul jäid aga ikkagi mitmed küsimused üles ja sellest tulenevalt otsustati moodustada poliitiline töögrupp, mida mina justiitsministrina pean vedama, et ka need üles jäänud või vastuseta jäänud küsimused siis ka tulevikus lahenduse leiaksid.

Pärast lõunat, kui me kabinetinõupidamisega edasi läheme, on täna täiesti lootus, et me saame läbi arutada ka sellise elava probleemi, mida on siin mitmed korrad ka meedias ja teles kajastatud, need on just ligipääsupiirangud kinnistutele. Eks siin on ka selliseid ajaloolisi probleeme, mis ühest küljest on jäänud, kus on varem olnud sellised üldkasutatavad teed, siis on erastamistega või ostude tulemusel need kinnistu omanikud kuskil muutunud, teede osas on jäänud otsused vastu võtmata, ei ole sisse viidud servituute või neid ei ole pandud, nii-öelda koostatud avalikuks kasutamiseks panema. Siin on ka teemasid piisavalt.

Siin on nüüd samuti läbi viidud analüüs, selles on osalenud ka riigikohtu vastavad spetsialistid. Mitte nii palju siin ei ole võib-olla seaduse küsimusega tegemist, vaid pigem jälle on rakendusküsimused, kohalike omavalitsuste, võib öelda, isegi tegematajätmised teatud juhtudel planeerimismenetluses. Ja ka uusarenduste puhul, kui arendajad on siin pankrotistunud, siis on jäänud õigel ajal teed, mis uusarendustes on siis, kellegi kodu juurde lähevad, need on läinud pankrotipessa ja maha müüdud eraisikutele, kes siis – no me teame ju kõik neid probleeme – on hakanud takistama seal transporti ja inimeste liikumist oma kinnisvara juurde.

Ja sellega mina ka lõpetan. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on sõna sotsiaalminister Tanel Kiigel.

Tanel Kiik
Tervist ka minu poolt! Kahjuks peame tõesti nentima, et vaadates viiruse leviku numbreid, siis ei ole veel näha stabiliseerumise märke, on jätkuvalt näha tõusutrendi, mis tähendab seda, et senised meetmed ei ole kas veel mõjuma hakanud või võivad osutuda ebapiisavaks.

Väga loodame loomulikult, et Eesti elanikud täidavad nii neile antud suuniseid kui ka juriidilisi kohustusi, mis puudutab 2 + 2 nõuet kaubanduskeskustes, mis puudutab erinevaid ettevõtlusele seatud piiranguid, mis on just nimelt selleks, et viiruse levikut tõkestada. Ja loomulikult jätkuvalt kõige efektiivsem on distantsi hoidmine, haigussümptomitega koju jäämine, kaugtöö võimaldamine maksimaalses mahus ja loomulikult avalikes siseruumides ja ühistranspordis maski kandmine ja nagu peaminister ütles, ka HOIA mobiilirakenduse kasutamine, et saada teada ka sellistest juhuslikest kontaktidest, mida ei pruugita ühegi ametliku kanali kaudu tuvastada.

Selles olukorras on väga oluline, et valitsus jätkuvalt toetab selgelt tervisesektorit ja tööturuvaldkonda COVID-19 kriisi mõjude leevendamisel.

Täna tehti mitu olulist otsust. Nagu peaministri välja tõi, siis eraldatakse haigekassale lisatuge, samuti tehakse vajalikud seadusemuudatused selleks, et oleks võimalik haiguspäevi hüvitada senisest varasemalt. Kui täna inimene peab tõesti maksma ise kolme päeva puhul kulud nii-öelda oma taskust, alates neljandast päevast tuleb appi tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa, siis edaspidi on nii, et esimene päev on inimese omavastutus, teine kuni viies on tööandja ja alates kuuendast haigekassa.

See neli kuud – 1. jaanuarist kuni 30. aprillini – maksab suurusjärgus viis miljonit eurot, mille tõesti siis katame kahepeale haigekassa ja valitsuse reserviga. Igal juhul on see lisameede selleks, et toetada just nimelt ka madalamapalgalisi ja neid inimesi, kelle puhul haigena koju jäämine võib olla rahaliselt väga keeruline.

Siinkohal jätkuvalt tunnustan ja tänan kõiki tööandjaid, kes juba praegu hüvitavad esimesi haiguspäevi. Pean seda jätkuvalt mõistlikuks, seda tasub teha edasi. Praegu ma ütleksin ka nendele tööandjatele, kes ei ole sellist otsust veel teinud, et aasta lõpuni on jäänud poolteist kuud, uue korra jõustumiseni oleks väga mõistlik enda asutuses selline süsteem sisse viia, ajutise meetmena, et anda kindlustunne oma töötajatele ja tegelikult ka samamoodi endale kui tööandjale teadmine, et ei teki kohapeal suuremaid nakkuskoldeid, suuremat viiruse levikut.

Sest haigena tööl käimine ei ole kunagi tegelikult kulude kokkuhoid ega ole ka kunagi ei tööandja ega töötaja huvides. See on väga suur risk, see tähendab tegelikult seda, et ühe inimese kõrvalejäämisest võib saada kümnete inimeste kõrvalejäämine oluliselt pikemaks perioodiks.

Lisaks sellele haiguspäevade hüvitamise ettepanekule, mille me nüüd tõepoolest siis riigikogule esitame, otsustati ära ka haigekassale lisaraha eraldamine suurusjärgus kaheksa miljonit eurot. Täpsemalt läheb siis 6,9 miljonit eriarstiabile ja kiirabile, 0,9 miljonit perearstiabile ja 0,2 miljonit õendusabile erinevate lisakulude katmiseks, on need tõesti ületunnitasud või kõrgemad koefitsiendid COVID-19 osakonnas töötavatele inimestele, tervishoiutöötajatele, arstidele-õdedele, samuti kiirabile.

Aga on ka teatud asenduskulud. Ehk kui näiteks on perearst või mis tahes arst või tervishoiutöötaja jäänud kõrvale COVID-19 nakkuse tõttu, nii et on kiiresti vaja tema asemele teist inimest, siis annab see võimaluse ka selliseid asendusi kompenseerida ehk pakkuda just nimelt inimestele parimat tervishoiuteenust ja selle kättesaadavust toetada.

Samamoodi tegelikult on valitsus juba eelmisel nädalal teinud olulisi otsuseid, mis puudutavad testimist. Ma tean, et täna tõesti Euroopa ülemkogul samuti on need küsimused laual. Ehk me oleme läinud samuti aktiivset teed, et lisaks PCR-testidele võtame osa ka Euroopa Liidu ühishankest, mis puudutab antigeenitestide soetamist.

Eelmisel nädalal otsustatud 4,8 miljonit eurot jagunes laias laastus pooleks ehk 2,5 miljonit on käesoleva aasta PCR-testide prognoositust suurema kulu katmiseks ja 2,3 miljonit on 225 000 antigeenitesti soetamiseks, hoiustamiseks ja transpordiks.

See annab võimaluse teatud olukordades kiiremini tuvastada nakatunuid ja lähikontaktseid, eeskätt teatud kollete puhul, näiteks hooldekodudes, näiteks koolides, näiteks vanglakeskkonnas, kus on palju inimesi koos ja on vaja kiiresti teada saada, kes on siis potentsiaalne nakatunu, kes mitte. Ja vajadusel saab hiljem siis üle teha need antigeenitestid PCR-testidega, et veenduda selles, et pandud diagnoos on õige.

Nagu viitasin, siis lisaks tervishoiuvaldkonnale toetame väga selgelt ka tööturuvaldkonda. Me teame, et COVID-19 kriisi mõjud ei peegeldu pelgalt rahvatervises, vaid on ulatunud märksa kaugemale.

Täna võttis valitsus vastu uue tööhõiveprogrammi aastateks 2021–2023, millega jätkame tegelikult mitmeid olulisi eelmise programmi alusel pakutud ennast õigustanud teenuseid, aga lisaks sellele on jätkutoe pakkumine ja uute teenuste lisamine, et muuta töö otsimine veelgi soodsamaks ning pakkuda arengutreeningu teenust ka näiteks töötuks jäänud tippjuhtidele.

Võrreldes eelmise tööhõiveprogrammiga on siis tõesti suurem maht erinevatel töötutele pakutavatel meetmetel, kuna me teame, et töötute arv on tõusnud suurusjärgus kaheksa protsendini ehk suurusjärgus enam kui 50 000 inimeseni, mis tähendab seda, et meil tuleb ka sellega arvestada järgmiste aastate kulude planeerimisel.

Pakume uue teenusena jätkutuge inimestele, kelle tööle saades tööl püsimine võib olla raskendatud. Ehk oluline pole mitte pelgalt see, et inimene töökoha leiab, vaid see, et ta seda ka jätkusuutlikult suudab pidada, on see näiteks vähenenud töövõime puhul või ka eelneva pikaajalise töötuse puhul, katkendliku töötamise või ka töökogemuse puudumise või mis tahes muude takistuste tõttu.

Selle raames nõustatakse nii tööle asunud inimest kui ka tööandjat. Vajaduse korral kaasatakse inimese tööl püsimise toetamiseks veel teisi spetsialiste ja lähivõrgustikku. Ma arvan, et selline proaktiivne lähenemine, et nüüd me pelgalt ei oota inimese töötuks jäämist, vaid toetame teda ka jooksvalt, on igal juhul mõistlik lähenemissuund.

Soodsamaks on plaanis muuta ka tööandja koolitustoetuse, ettevõtluse alustamise toetuse, nõustamisteenuste ja tööd otsivate inimeste tööturukoolituse tingimusi. Samuti võimaldatakse edaspidi tööandja koolitustoetust oma töötajate täiendamiseks lisaks värbamise ja muutuste olukorrale ning eesti keele koolitustele ka IKT-alaste koolituste eest tasumist. Ma arvan, et IKT ja eesti keel on kaks sellist valdkonda, võib öelda, mille õpe ja omandamine ning kõrgel tasemel oskused tulevad kasuks sõltumata ametikohast.

Suurendame ka ettevõtluse alustamise toetust kuni 6000 euroni – see, mis praegu on olnud siis 4470 tasemel, et soodustada töötajate ettevõtlikkust, ise endale töökoha loomist. Samamoodi erinevaid nõustamisteenuseid, mis puudutab psühholoogilist sõltuvus- või võlanõustamist, saab edaspidi paindlikumalt.

Ehk siis lisaks hankele on teenusel osalejal võimalus valida sobiv nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures, et teha selle võrra ka taas inimese jaoks natuke lihtsamaks see, teenusepakkujate ring laiemaks ja toetada inimesi ka kaudselt nii-öelda probleemide lahendamisel, mis töötuks jäämisega või töötusriskiga võivad kaasneda nagu viidatud sõltuvus, võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine. Ma arvan, et need on kohad, kus tuleb samuti tähelepanu juhtida.

Kokkuvõttes on nii, et tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. Järgmisel aastal on see 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal 58,8 miljonit eurot ja 2023. aastal hinnanguliselt 55,8 miljonit. Ehk võrreldes eelmise perioodiga võib öelda, et iga aasta on suurusjärgus 10 miljonit eurot nüüd kõrgem, kui jätta kõrvale ajutiselt kehtestatud töötasuhüvitise maksmine, mis eelmise aasta puhul seda tööhõiveprogrammi hüppeliselt kasvatas.

Loodame loomulikult, et see aitab ühest küljest hoida ära töötute arvu tõusu ning samamoodi tänaseid töötuid kiiremini tagasi tööturule suunata ja toetada. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalik esitada küsimusi. Öelge palun oma nimi, väljaanne, keda esindate, ja kellele küsimus on suunatud ning küsime läbi mikrofoni. Esimene soov tuli siit.

Marvel Riik, Õhtuleht
Küsimus peaministrile. Teisipäeva õhtul üsna pea pärast seda, kui Õhtuleht oli avaldanud loo, kuidas haridusminister kuritarvitab ametiseisundit, teatasite sotsiaalmeedias, tsiteerin: "Toetan ja hindan kõrgelt tema panust haridusvaldkonnas." Tsitaadi lõpp. Ehk ei ühtegi kriitilist nooti.

Aga vähem kui 24 tundi [hiljem] ütlesite juba muud, tsiteerin: "Minister peab oma käitumismustrit muutma. Punkt." Mis sundis teid oma arvamust muutma?

Jüri Ratas
Aitäh küsimuse eest! Ma ei saa nüüd aru, et kas see tähendab ajakirjanduse poolt siis seda, et kui te küsite kommentaari, et siis, kui ma ütlen kommentaari ära, ma ei tohi enam kunagi midagi lisama hakata või mis see loogika on?

Loomulikult peab muutma oma käitumismustrit. Selge on see, et sellest oli ka täna minu palve nii kabinetile kui ka riigisekretärile, et tegelikult, olgem ausad, ministeeriumi, ministrite, kaasa arvatud minu autokasutus tuleb ju selgeks teha, kuidas siis neid autosid kasutada. Kuidas me lahendame siis, ma ei tea, käimise poes, kinos, maal, see tuleb siis ära lahendada, seal tuleb teha selge reeglistik. Nii et see ongi see põhjus.

Seda on ju Mailis Reps ka mitu korda ise öelnud, et ta vabandab. Eile on olnud kõik need intervjuud, kus ta on öelnud, et ta vabandab, et see on läinud proportsioonidest välja. Samas võib ju küsida vastu, et mis need proportsioonid siis on. Kas kolm korda nädalas, üks kord nädalas, viis korda nädalas? See tuleb nagu minu meelest selgeks teha ja eks siis vaatame, mis see riigisekretäri ülevaade koostöös riigikontrolliga näitab – ma väga loodan ka riigikontrolli abi ja seda nad teevad. Aitäh!

Marvel Riik
Üks küsimus veel. Aga esimese küsimuse mõte oli see, et esimese hooga ei te ei näinud, et Mailis Reps oleks midagi valesti teinud. Hiljem te korrigeerisite…

Jüri Ratas
Esimese küsimuse mõte oli see, et kui ma seda videot nägin, siis eks see info, mis tuli, et kuidas siis, ma ei tea, kui kaua te jälitasite Mailist, kolm nädalat või kui kaua see käis, eks see oli päris hirmutav ausalt öeldes kõigile, ma arvan.

Kui see on Eesti riigis võimalik, et niiviisi vaadatakse täpselt, kus majanurgas, kus kodus kes peale tuleb, mis värvi kotid peale tõstetakse, mis värvi on lastel joped, kotid. Ma usun, et päris mitmed inimesed ütlesid, et see on päris hirmutav, kaasa arvatud mina. Ma loodan, et kõik see reeglistik on teil paigas, kuidas te seda tegite. Aga selge on see, et see ei tähenda seda, et ei tuleks seda käitumismustrit muuta. Muidugi tuleb.

Nagu ma ütlesin, ka mina pean seda muutma. See on täiesti küsimus ja väljakutse ka minule. Kuidas ma siis hommikuti teen? Ma toon ka lapsi koju või õigemini viin kooli. Ma arvan, et eks ma pean neid ise hakkama viima isikliku autoga, muud võimalust ma ei näe praegusel hetkel. Aitäh!

Marvel Riik
Õhtuleht lubab täita oma ajakirjanduslikku kohust ja jälgida ühiskonnas kriitiliselt, kuidas poliitilist ja majanduslikku võimu teostatakse. Aga teine küsimus oli suunatud Keskerakonna koalitsioonipartneritele. Mailis Reps on pehmes sõnastuses nentinud, et on ametiseisundit ikkagi kuritarvitanud. Prokuratuur uurib korruptsiooniilminguid.

Küsimus teile kui koalitsioonikaaslastele on see: kas te tõepoolest toetate Mailis Repsi jätkamist, sest tegu on tähtsa Keskerakonna liikmega, kellel on ka peaministri toetus, vaatamata kõigele? Miks te legitimeerite Mailis Repsi käitumist?

Juhataja
Emb-kumb, kuidas ise soovite.

Raivo Aeg
No te siin natukene fantaseerite jälle. Prokuratuur minu teada ei uuri veel midagi. Mingit menetlust pole alustatud. Ja ma palusin tegelikult prokuratuuril anda ka vähemalt mingisugune seisukoht eraviisilise jälitustegevuse võimalikkuse kohta.

Sest vaadake, igal asjal on piir. Ei ole võimalik, et suvalisi inimesi lihtsalt mingi ajakirjandusliku eksperimendi huvides võib määramatu aja jälitada, nende tegevusi fikseerida, andmeid koguda. See on tegelikult karistusseadustikus täiesti selline koosseis olemas.

Mis ulatuses ja mismoodi seda kunagi on rakendatud, see on iseasi. Meil Eesti Vabariigis on tegelikult ka seda koosseisu rakendatud. Nii et see on nagu üks pool. Kui me tahame nagu õigusriiki saada, siis kõik peavad õigusriigis käituma õigusriigi reeglite kohaselt.

Mis puudutab nüüd Mailis Repsi, siis ma eile ka siin andsin mingeid kommentaare ja minu seisukoht on endiselt see, et minister on väga aktiivse avaliku huvi jälgimise all, ta on ilmselgelt avaliku elu tegelane, peab iga nüanssi ja iga sammu arvestama, mis ta teeb, mis ta ütleb, kus ta käib, kellega kohtub. See on selge.

Mis nüüd puudutab siin laste sellist transportimist hommikul tööle minnes või õhtul töölt tulles, siis ei maksa ka päris nagu hulluks minna. Loomulikult me võime mingeid reegleid ette kirjutada, aga alati peab jääma ikkagi ka mingi inimlik moment ja arvestada tuleb ka neid inimlikke aspekte ja tehiolusid. Mina siin selles osas küll ei suuda Mailis Repsi hukka mõista, et ta on siin ametiautoga oma lapsi kooli viinud või koolist ära toonud.

Jah, mis puudutab siin võib-olla sellist pikaajalist ametisõiduki kasutamist puhkuse ajal, võib-olla ka väljaspool Eesti Vabariiki, siis siin tõepoolest mina ei oleks seda teinud. See on minu selgitus ja seisukoht. Aitäh!

Arvo Aller
Jah, võib-olla EKRE poolt ka nii palju, et Mailis Reps, noh, Õhtulehele ta jäi silma. Kui nüüd öelda, kas see filmimine aja jooksul… kui valitsuse liikmeid filmitakse, ma ei tea, mis võib meie kohta välja tulla siin mingi aja jooksul – keda on filmitud ja kes kus poe ees on välja astunud.

Aga ma arvan, et peaminister toetab kõiki valitsuse liikmeid, mitte ainult Mailis Repsi. Koos edasi minnes, kui meil on Mailis Repsile midagi öelda, siis me arutame need koalitsiooni sees läbi ja ajakirjanduse kaudu võib-olla oma autode kasutamist… Üldiselt me võime arutada, aga mismoodi nende edasiste tegevustega edasi minna? Nagu ka peaminister ütles, riigisekretär teeb kokkuvõtte ja siis me saame sellega tulla uuesti laua taha. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Võtame järgmise küsimuse siit.

Anna-Maria Uulma, TV3
Jah, küsimus sotsiaalministrile või siis peaministrile, TV3st nende haiguspäevade hüvitamise kohta. Miks ei tehta seda alates esimesest päevast? Ja kui see olukord on meil selline, nagu ta hetkel on, miks alles alates jaanuarist?

Jüri Ratas
Ajakirjanik ütles, et küsimus on sotsiaalministrile ja võib-olla ka peaministrile. Ma lähtun küsimuse püstitusest. Nii et ikka sina, jah.

Tanel Kiik
Selge. Tänan küsimast! Loomulikult iga seadusemuudatus, esiteks, võtab aega. Teiseks, iga uue sellise regulatsiooni sisseviimine ka tehniliselt võtab natuke aega. Ehk arvestades seda, et 1. jaanuarini on praegu umbes 40 päeva, siis on tegelikult päris kiire ajatempo, et need seadusmuudatused kui ka vajalikud korraldused ära teha.

Jaanuarist aprillini on tõenäoliselt veel selline periood, kus viiruse levik on jätkuvalt kõrge, vaadates ka varasemate võib-olla siis koroonaviiruse või muude pandeemiate puhul seda potentsiaalset levikumustrit.

Loomulikult, nagu enne viitasin, väga julgustan ja kutsun üles kõiki tööandjaid juba praegu hüvitama neid varasemaid päevi. Väga paljud seda ka teevad, sest see, nagu viitasin, ei ole mitte kulu, vaid see tegelikult on investeering oma töötajate tervisesse, tervemasse töökeskkonda ja nakkusohutuse tagamisse.

See on normiks väga mitme haigla keskkonnas, see on normiks väga mitmel eraettevõttel, osal juhtudel on see ka näiteks kollektiivlepingu osa, et just sellised tingimused on kokku lepitud. Ja ma arvan, veel kord, et pikas plaanis see ei olegi ettevõtte jaoks mitte kulutegur, vaid see on tõenäoliselt siiski eriti pandeemia tingimustes pigem mõistlik oma inimeste ja oma ettevõtte igapäevase tegevuse ja inimeste tervise kaitseks. Aitäh!

Jüri Ratas
Mul ei ole rohkem midagi lisada.

Juhataja
Aitäh! Palun võtame järgmise küsimuse!

Karoliina Hussar, Delfi ja Päevaleht
Küsimus sotsiaalministrile. Mis tulemusi andis õpetajate laustestimine Harjumaal ja mida sellest järeldatakse?

Tanel Kiik
Täpsemad ülevaated laustestimiste kohta annab loomulikult terviseamet. Varasemalt laustestimised on aidanud tõesti ära hoida selliseid kollete laienemisi, sellise märkamatu leviku edasist tõusu, aga nagu viitasin, siis täpsed numbrid, mis on positiivsete osakaal, kui palju on nendest koolides ja nii edasi, selle kohta annab teile ülevaate kindlasti terviseamet.

Juhataja
Kas on veel küsimusi?

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Kindlasti küsimus peaministrile, aga sooviksin, et vastaksid ka justiitsminister ja maaeluminister. Küsimus on siis Mailis Repsi teemadel taas.

Lisaks sellele, et ta on kasutanud tööautot, on tänane artikkel ka selle kohta, kuidas ta on ka oma nõunikke isiklikuks otstarbeks siis kasutanud. Ka Katri Raik ütleb, et siin võivad olla mingid korruptsiooniilmingud ja tahab kutsuda siis Mailis Repsi ka sinna korruptsiooni erikomisjoni. Kuidas teie hindate, kas siin võib olla ka mingeid korruptsiooniilminguid?

Jüri Ratas
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et korruptsioon avalikus sektoris, korruptsioon poliitikas on ääretult halb asi. Me peame kõik tegelema iga päev sellega, et korruptsiooni välja juurida, ja seisma selle eest, et korruptsiooni oleks nii vähe kui võimalik. Oleks hea, kui seda üldse ei oleks.

Kas antud juhul on korruptsiooniilminguid? See, et riigikogu komisjon kutsub välja valitsuse liikme, peabki nii olema. Mina olen ka selles komisjonis käinud mitu korda erinevatel teemadel rääkimas ja ma ei näe selles küll midagi halba, kui riigikogu komisjon tahab rääkida valitsuse liikmega. See on täitsa põhjendatud, see teema ei ole ju kuskil vaikuses, vaid on väga suure huvi keskmes ühiskonnas.

Ja ma arvan, et see põhimõte, mille Mailis eile valis, et ta on igale poole kättesaadav – minu meelest igas telekanalis, mis ma eile vaatasin, ainult tuligi Mailis Reps ette –, oli õige. Ma arvan, et see oli õige, et ta seda tegi ja oma selgitusi andis.

Nüüd, kui see, et keegi lähikontaktne, keegi lähedal töötav inimene on teda aidanud isiklikult, ma tõesti ei oska seda öelda. Ma ei käi iga ministri ukse taga hommikust õhtuni ega vaata, mida üks või teine nõunik teeb.

Mul ei ole mingeid andmeid selle kohta, et keegi… Või ma ei teagi, mis see vihje on siis, et keegi istub Mailis Repsi kodus, kes saab HTMist palka, ja kasvatab lapsi? Mul ei ole absoluutselt sellist infot, et see vastaks tõele. Aitäh!

Juhataja
Palun, kas koalitsioonipartnerid soovivad kommenteerida?

Raivo Aeg
Jaa. Ei, mul ei ole siin midagi täiendavat lisada. Jällegi, mina ei hakka küll kedagi enne süüdi mõistma ega õigeks mõistma, kui siis vastavad volitustega institutsioonid oma töö on ära teinud, on ta siis riigikogu komisjon või on need muud õiguskaitseorganid.

Anname neile aega rahus tööd teha, mitte ei dikteeri ette, millised peavad nende otsused olema. Aitäh!

Juhataja
Palun, Arvo Aller!

Arvo Aller
Jah, samamoodi jään kommenteerimisega kasinaks, et kas see on korruptsioon või ei ole. Kui nüüd oma nõunik… Ma ei tea, siis peame kõik nõunikud üle vaatama, kui palju nad teevad ministri isiklikke asju või tegevuste jaotamine päevasel ajal. Ma arvan, et see on töökorralduslik küsimus ja kui see kattus seal mõne isikliku asjaajamisega, siis laias plaanis ma ei näe, et seal midagi oleks.

Aga see on ju täpselt nii, nagu ka siseminister ütles või justiitsminister ütles, et inimesed tegelevad sellega ja siis saame ka vastuseid, ma usun.

Jüri Ratas
Ma ei arva, et see teema nagu ei mängi mingit rolli. Loomulikult mängib. Ja kindlasti see teema on oluline, kindlasti on vaja siin vastuseid anda.

Ma olen täiesti päri, et väga paljud Eesti inimesed ütlevad, kellel on ka, nagu Mailis eile ütles, kellel on ka suured pered, palju lapsi, et niisuguseid võimalusi ei ole. Loomulikult Mailis peab need vastused andma.

Aga ma tahan öelda, et Eestimaal on veel teemasid lisaks sellele, kuidas ühe kuuelapselise pere liikumine on nende ettevõtmiste puhul, kus lasteaiast, mis trennist ta on, mis koolist.

See küsimus, et kas keegi nõunik aitab valitsuse liiget mingitel tema isiklikel teemadel, ma arvan, et me võime ju siis edasi küsida ja täiesti siiralt, et saame, ma ei tea, arvuti, saame telefoni, saame tahvli. Kas see on ainult meile või siis meie laps tohib seda kasutada või ei tohi, kas see on korruptsioon või ei ole, kui ta vaatab sealt lastesaateid?

Ma arvan, et mingi mõistlikkus peaks säilima elus. Mingi mõistlikkus peaks säilima elus. Ja samamoodi nende autode kasutusega mingi mõistlikkus peaks säilima. Kui sõidetakse trajektooril, mis on kodu – töö, kui sinna jääb lasteaed või kool, ja isegi kui ei jää ja tuleb teha väike kõrvalepõige, kilomeeter-kaks-paar, ma ei oska öelda, kui mitu tuhat meetrit, siis ma arvan, üsna mõistlik on, et see ema või isa võib oma lapse viia kooli.

Edasi on küsimus, et kas siis see riigi auto, kui on seal autojuht ja ministrit ei ole, kas seal tohivad lapsed peal olla või ei tohi olla. Ma arvan, et üsna sageli ütlevad sohvrid: "Kuule, ma näen, mis sul toimub, ma näen seda nõupidamist. Kas sa tahad, et ma aitan sind?" Ma arvan, et nendele küsimustele peab see kord andma vastuse.

Ja see on mõeldud väga... Ma toetan väga uurivat ajakirjandust. Ärge saage valesti aru, ma arvan, et uuriv ajakirjandus on teinud väga hea töö ja tegelikult me peame nendele küsimustele vastama.

Mida siis see minister peaks vastama? Et ei, kuna mina olen koosolekul, siis sa ei tohi mind aidata? Peaks ta koosoleku katkestama? Ma seepärast tunnustan igal juhul seda uurivat ajakirjandust, aga tegelikult nendele küsimustele me peame leidma ühel hetkel vastused ja ma loodan, et me leiame. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse. Või soovis sotsiaalminister täpsustada?

Tanel Kiik
Jaa. Kuna sotsiaalminister vastutab ühtlasi Eesti Vabariigis lastekaitse eest, siis pelgalt sellest aspektist lähtuvalt ma siiski jään väga selgelt sellele arvamusele, mida väljendasin ka sotsiaalmeedias, et pere kaudu inimeste ründamine ja laste eraelulise puutumatuse rikkumine ei ole põhjendatud.

Antud juhul oleks saanud teha loo väga edukalt ka ilma lapsi filmimata, ilma lapsi pildistamata. Need on alaealised lapsed, kellest me räägime. Siin pole vahet, kelle lapsed need on – ministri lapsed, klienditeenindaja lapsed, arsti lapsed –, need on väikesed lapsed. Nende roll ei ole olla kuskil Õhtulehe esikaanel ega kuskil mujal videotes kõigile vaatamiseks, kommenteerimiseks ja arutamiseks. See on inetu.

See, millele peaminister viitas, et tuleb selgeks teha, millal täpselt ametiautot kasutada, kuidas, mis regulatsiooni alusel, see kõik on arusaadav, sellega valitsus ka tegeleb. Aga printsiibis kohe minna esiteks lapsi meediasse tooma, sellega ma põhimõtteliselt ei nõustu, sõltumata olukorrast. Neid olukordi on väga palju ka varem olnud, kus olen meediaga sel teemal vestelnud ja jäänudki eriarvamusele, jään ka praegu.

Ja samamoodi ei nõustu ma kindlasti ka sellega, et kohe uudiste pealkirjade põhjal hakata otsustama, kas on korruptsioon või ei ole korruptsioon. Enne tuleb asjaolud selgeks teha, tuleb need korrad üle vaadata.

Praegu on pandud meediapildile juba selline süüdistuste rivi üles, enne kui tegelikult ei ole isegi selgeks tehtud, kas üldse on ühtegi juriidilist eksimust või on siin pigem selline nii-öelda, nagu ütles ka Mailis Reps, õiglustunde küsimus, et kui palju, millises proportsioonis on võimalik siis ministril, kelle tööpäevad on – võin omast kogemusest öelda – reeglina vähemalt 12 tundi, pigem 15-16 tundi pikad, nädalavahetused sinna juurde. Kas on õigust siis paluda tuge teatud juhtudel ka oma meeskonnalt või mitte, eriti olukorras, kui neid lapsi ei ole mitte üks või kaks, vaid on kuus? Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Jüri Ratas
Ei, ma nii palju veel lisan. Ma vaatan, et lastekaitse liit on samuti oma seisukoha andnud. Lastekaitse liidu seisukoht on, et laste kajastamine meedias peab olema kaalutletud ja põhjendatud. Nad ütlevad seda, et lastel on õigus eraelu puutumatusele, mistõttu nende sissetoomine loos, mis tegelikult ei räägi lastest, on põhjendamatu. Aitäh!

Andres Einmann, Postimees
Mul on küsimus peaministrile ja justiitsministrile ja maaeluministrile. Nagu Raivo Aeg ütles, te lasete prokuratuuril kontrollida, kas ajakirjanikud on ministrit jälgides mingit piiri ületanud, võib-olla seadust rikkunud.

Aga kas te võiksite kõik anda oma hinnangu, kas ajakirjanikud praegu rikkusid seadust ja kas teie sõnum on praegu, et kui ka tulevikus selliseid meetodeid kasutatakse mingi loo uurimisel, siis kas peaks kartma kriminaalmenetlust?

Jüri Ratas
No ma ei tea, kui midagi ütlemata jääb, siis te küsite, et miks ma seda täna ei öelnud, eks. Väga ootamatu küsimus. Ma kõigepealt arvan, punkt üks, et Eesti on õigusriik. Eesti on ja jääb õigusriigiks, kus on võimude lahusus, igas mõttes on võimude lahusus.

Punkt kaks on see, et kas keegi peab midagi kartma. Ma arvan, et Eesti riigis ei pea keegi midagi kartma, ei tohigi midagi karta. Eesti on demokraatlik õigusriik ja riigis vaatab korda, eks ju, politsei. Ja nii on. Kui te küsite nüüd selle loo kohta ja just õiguslikku hinnangut, siis seda ma kindlasti täna andma ei hakka.

Aga kui te küsite minu enda tunnetust, et kas siin on üle piiri mindud, siis ma olen seda teile öelnud: on muidugi üle piiri mindud. Selgelt on üle piiri mindud. Neid asju oleks saanud küsida, neid asju oleks saanud teha hoopis teistmoodi.

Siis öeldakse, et laste näod on hägustatud. Koolikotid ei ole hägustatud, need joped ei ole hägustatud, need kohad pole hägustatud. See on väga kerge, väga kerge on kõigile nendele lastele nimed taha kirjutada. Väga kerge. Ma arvan, et tegelikult see natukene ikka kohutab küll Eesti ühiskonnas, ja ma ütlen, et ka mind isiklikult. Ma arvan, et tegelikult lapsed ei taha tulla nii meediasse. Tõesti ei taha.

Ma arvan, et see on väga arusaadav, kui näiteks minu lähedased inimesed ütlevad, et me ei taha enam siia auto peale tulla, äkki tulevad jälle mingid pildid, keegi on drooniga filminud, neid võimalusi on täna nii palju. Järgmisena tullakse sinu hoovi drooniga filmima ja nii edasi. Ma arvan, et siin on mindud üle piiri, jah. See on minu tunnetus. Aitäh!

Raivo Aeg
Jah, no ärge nüüd mulle pange sõnu suhu, mida ma pole öelnud. Ma ütlesin, ma palusin hinnata prokuratuuril võimalikku karistusseadustiku § 137 koosseisu olemasolu antud tegevuses.

Ma ei tea, ma loen selle ette teile. See on siis § 137, eraviisiline jälitustegevus, lõige üks: "Jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimise eest tema kohta andmete kogumise eesmärgil…" Noh, ma ei tea, võta või jäta, on, nagu pole ka. Loomulikult ajakirjanikud on eristaatusega. See on selge, et on erinevad ajakirjanduslikud eksperimendid, aga need peavad jääma õigusriigi normide raamidesse. Sellest me peame kõik aru saama.

Ja antud juhul, veel kord, oleksin… Nagu ma enne ütlesin, minister oma isikuga kindlasti on avaliku elu tegelane, ta on pideva nii-öelda avaliku huvi all. Võib-olla siin isegi, kui nüüd on kahtlus, ajakirjandusel, et minister konkreetselt siin mingit, nagu teil oli seal kahtlus, et kui nagu siis seda kahtlusalust isikut oleks seal jälgitud ja… Kuigi ka see on nagu küsitav, kui selline salajane jälitustegevus käib, eraviisiline jälitustegevus.

Aga nagu ma ütlen, et ajakirjanikel on teatud mõttes eristaatus, just läbi nende ajakirjanduslike eksperimentide tegemise. Aga antud juhul ei ole ju küsimus selles, antud juhul on toodud jälitatavateks objektideks hoopis kolmandad isikud.

See, et eile ma kuulsin siin, et keegi ütles, et ei, me tegelikult lapsi ei pildistanud, me pildistasime seda autot, lapsed olid nagu, noh, lihtsalt sattusid auto kõrvale – no see on ju naljakas selgitus, mis jutt see selline on? Siis oleks pidanud kas seal nii ära photoshop'ima, et tõepoolest neid lapsi üldse poleks seal peal olnud, või tõesti nii hägustama, et seal mitte mingisuguseid tundemärke ei oleks olnud. Minu arvates osa pilte oli ikkagi ka sellised, kus polnud midagi hägustatud.

Nii et veel kord: las siis ikkagi nüüd… Üks on see, mis on nii-öelda poliitiline hinnangu andmine. Ma arvan, et seda siin Mailis Reps on ise oma tegevustele andnud, seda on ka siin ta erakonnakaaslased, eesotsas peaministriga andnud. Ka meie oleme oma seisukoha välja kuvanud. Aga nüüd, mis puudutab jah, puht juriidikat, siis siin peaksid siis vastava ala ja valdkonna inimesed, kellele on see vastutus pandud, selle seisukoha seal väljendama, üht- ja teistpidi loomulikult.

Ma ei ütle, et nüüd peaks kuidagimoodi ainult ajakirjanikud võtma luubi alla. Ei, kaugel sellest. Loomulikult, kui tuleb tuleb see nii-öelda korruptiivse tegevuse või võimaliku korruptiivse tegevuse etteheide, siis ka seda peab kaaluma, et kas siis on või ei ole. Ja see seisukoht tuleb kujundades, ega seda keegi ei saa ju enam kuskile patjade alla toppida vaikusesse-sügavusse, et midagi enam ei tule.

Eks kogu see küsimus elab siin oma elu veel, ma kujutan ette, mitmed päevad. Aitäh!

Arvo Aller
Mis see küsimus oli nüüd lõpuks? Aa, et kas peaks kartma? Mina arvan, et Eesti riigis ei peaks küll midagi kartma.

Samas, kui te küsite, et kas on oodata tagajärgi, siis kui me praegu mõtleme antud situatsioonile, siis mitte keegi ei kartnud ei ajakirjandust, ei filmimist ega mitte midagi. Aga nüüd, vaadates tulevikku, võib-olla peabki hakkama selja taha vaatama, et keegi jälgib meid, keegi filmib meid, ja ootama siis ajakirjanduslikku nõndanimetatud eksperimenti.

Hinnangu annab ikkagi… No Mailis andis eile oma tegevusele ise. Eile ka erakonnad väljendasid oma arvamusi, nii koalitsioonierakonnad kui ka opositsioonierakonnad. Nagu ikka öeldakse, et suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda on keedetud. Nii et vaatame, mis tulevik toob.

Juhataja
Sellega on pressikonverents tänaseks lõppenud. Teeme intervjuusid palun hajutatult.