Sa oled siin

Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 16. november 2017

16. november 2017 - 18:21

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Pressikonverentsi salvestus: 
https://www.youtube.com/watch?v=pXyxupjxbdE

 

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Alustuseks sõna peaminister Jüri Ratasele.

 

Jüri Ratas

Auväärt ajakirjanikud, tere tulemast! Täna oli 16. novembri valitsuse istung. Peale istungit oli kohe ka kabinetinõupidamine, kus me jõudsime käsitleda kolme teemat. Ja kabinetinõupidamisega läheme edasi ka peale lõunat.

Istungi päevakorras oli 15 päevakorrapunkti, kõik said heakskiidu. Mõningad punktid toon siinkohal esile ning kindlasti kohal olevad ministrid tutvustavad neid täpsemalt ja detailsemalt.

Kõigepealt, see Eesti-Soome Kultuurifond, mis sai täna ka reservist eralduse. Siinkohal suur tänu nii Indrek Saarele kui ka Toomas Tõnistele, et me oleme saanud ka Eesti poole pealt selle käima lükata! Vastavad kohtumised ja läbirääkimised toimusid tegelikult juba suvel, kui oli Soome 100 aasta juubeliürituste tähistamine siin Eestis, Tallinnas. Olid läbirääkimised nii Soome Vabariigi peaministriga kui ka nende inimestega, kes seal kultuurifondis tegutsevad.

Ma arvan, et selle kultuurisilla loomine ja sinna ka reaalselt raha ja vahendite panustamine nii Soome riigi kui Eesti riigi poolt on oluline märk sellest, et selle teemaga edasi liikuda. Ma tean seda, et esimesed stipendiumid soovitakse selle fondi kaudu välja anda juba Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval ja Soome Vabariigi 100. sünnipäeval ehk siis sellel ja järgmisel aastal.

Käies Soomes mõni nädala tagasi, ma kohtusin ka inimesega, kes seda Eesti-Soome Kultuurifondis Soome poolt veab. Tegelikult on eraisikud teinud sinna juba ligemale 150 000 eurot sissemakset. Nii et ka see on oluline, et tegelikult füüsilised isikud seda toetavad.

Nüüd, teine, mis oli istungil, oli Aidu Veespordikeskus. Keskkonnaministeerium sai valitsuselt nõusoleku anda Aidu Veespordikeskusele üle 18 kinnistut, mis on seotud suletud põlevkivikarjääriga Ida-Virumaal, et sinna saaks tulevikus rajada spordi- ja vabaajakeskuse.

Sada päeva. Eesti 100. sünnipäevani on täna täpselt 100 päeva, 16. novembrist kuni 24. veebruarini on täpselt 100 päeva. Ja täna kell kuus peaksid ligemale pool tuhat rahvatantsijat andma ka sellise sümboolse tantsuetenduse Vabaduse väljakul, kus, ma saan aru, tantsusammudes keeratakse selline liivakell ühest asendist teise asendisse. See paneb siis selle aja tiksuma, et veel on jäänud 100 päeva Eesti 100 aasta juubelini.

Ei saa üle ega ümber rahvusvahelistest ekspertidest ja hinnangutest. See, et riik on saanud just mõni päev tagasi kätte Fitchi riigireitingu, mis tuli ka avalikkusele, on kindlasti oluline. Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise reitingu senisel A+ tasemel ning tõstis reitingu väljavaateid – oluline on siin mainida, et esimest korda peale 2011. aastat –stabiilisest positiivseks. See viitab võimalusele, et reiting võib tulevikus veelgi tõusta.

Nüüd paar sõna ka sellest nädalast. See on seotud eesistumisega ja ka kahepoolsete kohtumistega. Minul isiklikult on päris mitu visiiti. Esmaspäeval olid Maltal ja Itaalias, kus loomulikult oli teemaks Eesti eesistumine, meie prioriteedid, aga ka need teemad, mis hetkel on kõige aktuaalsemad, olgu see siis rändekriisi küsimus või ka PESCO loomine. Tegelikult täna andis välisminister ülevaate selle nädala esmaspäeval toimunud nõupidamisest, kus 24 Euroopa riiki PESCO initsiatiivile oma toetuse ja allkirja andsid.

Täna-homme on kohtumised Rootsis, Göteborgi linnas. See käik on seotud ühelt poolt sotsiaaltippkohtumisega, aga teiselt poolt ka 28. septembri õhtul Tallinnas kokku lepitud liidrite formaadiga ja liidrite lõunaga homme. Seal tulevad muu hulgas arutusele ka haridus- ja kultuuriküsimused.

Ma arvan, et see on hetkel minult sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

 

Juhataja

Kultuuriminister Indrek Saar, palun!

 

Indrek Saar

Aitäh! Vabariigi Valitsus otsustas täna muuhulgas anda volitused osaleda SA Kunstihoone asutamisel. Ehk Eesti riik ja Kunstnike Liit ühiselt asutavad sihtasutuse selleks, et meie keskne, suurim ja vanim näitusasutus, Tallinna Kunstihoone saaks võimalikult stabiilselt ja tulevikku vaatavalt edasi tegutseda. Ja kuna kogemus näitab, et sihtasutuse vorm on üldiselt parim selliste asjade tegemiseks, siis on ka see vorm valitud.

See on siis ka tegelikult esimene kunstiinstitutsioon, kus riik osaleb. Siiamaani ei ole riigil olnud otsest osalust. Muu hulgas on Kultuuriministeerium võtnud sihiks, et kunstihoone peaks jõudma tulevikus sellise finantseerimisskeemini, et oleks lihtsam planeerida kogu tegevust. Ja rahvusvaheline näitustegevus eeldab seda, et tegevusi planeeritakse enamasti mitu aastat ette, et eelarvest ei oleks liiga suur osakaal taotlusvoorudel, mida tuleb projektidena taotleda. Seega planeerib Kultuuriministeerium ka järk-järgult suurendada kunstihoone riigipoolset finantseerimist. Sel aastal oli see 180 00 eurot, järgmisel aastal 250 000 eurot, nii et tõus on järgmisel aastal juba 70 000.

Teine oluline teema. Riigi kultuuripreemiate komisjoni kinnitab teadupärast Vabariigi Valitsus. Kultuuriministeeriumi ettepanekul antakse välja kõige olulisemad preemiad, vabariigi aastapäeval või aastapäeva paiku, enamasti kolm elutööpreemiat ja viis preemiat 2017. aasta loominguliste saavutuste eest. Kolm aastat on komisjoni tähtaeg. Uus komisjon on Vabariigi Valitsuse tänase otsusega moodustatud. Detsembri alguses kuulutatakse välja ettepanekute tegemise tähtajad ja tingimused selleks, et komisjon saaks oma ettepanekud Vabariigi Valitsusele esitada. Tuletan meelde, et selle aasta alguses pälvisid need preemiad Neeme Järvi, Lembit Ulfsak ja Kalle Kasemaa. Need on siis elutööpreemiad.

Komisjoni koosseis on Martti Helde, Risto Joost, Krista Kaer, Tõnis Kahu, Eha Komissarov, Marge Monko, Kristjan Mändmaa, Triin Soone, Hagi Šein, Garmen Tabor, Toomas Tammis ja David Vseviov. Järjekord on alfabeetiline, ei olnud pingerida.

Ja veel, peaminister juba tõi selle prioriteetsena esile, Eesti-Soome Kultuurifond. Ütlen sinna veel täienduseks juurde, et tegelikult idee on pärit aastast 2008. Kui tolleaegsed peaministrid palusid suursaadik Jaakko Blombergil ja Põhjamaade investeerimispanga juhilt Gunnar Okilt ettepanekuid kahe riigi kultuurikoostöö ja üldse koostöö parandamiseks, siis üks nendest konkreetsetest ettepanekutest oli sellise fondi loomine. Sellised fondid on Soomel ka teiste Põhjamaadega. Need on olnud väga edukad. Ja 2015. aastal hakati korjama annetusi. Annetusi on, nagu peaminister juba ütles, ligikaudu 150 000 viimase paari aastaga või isegi vähemaga kokku kogutud. Seal on nii eraisikuid kui ka palju organisatsioone. Seal on mitmed Eesti ja Soome ülikoolid, linnavalitsused ja ka ettevõtted.

Soome riik on omalt poolt planeerinud järgmise aasta eelarvesse valitsuse ettepanekul eraldada kuus miljonit eurot selle fondi algkapitali. Täna tegi Eesti Vabariigi valitsus otsuse eraldada reservist 700 000, see on siis proportsionaalselt meie sisemajanduse kogutoodanguga.

Fond annab esimese preemia välja 1. detsembril Helsingis, tähistades sellega muu seas ka Eesti pikima kehtiva kultuurileppe, mis on sõlmitud Eesti ja Soome vahel, aastapäeva. 80 aastat tagasi oli see aeg, kui see kultuurilepe sõlmiti. Ja meie omalt poolt tähistame seda siin juba järgmisel reedel, 24. novembril.

Jah, selle üle on tõepoolest hea meel. Ja sellega on mul siin hea lõpetada.

 

Juhataja

Rahandusminister Toomas Tõniste, palun!

 

Toomas Tõniste

Head ajakirjanikud! Kui ma siia tulin, siis üllatusin, et ei tea, mis ajakirjanike tööturul juhtunud on, et nii palju noori ajakirjanikke on juurde tulnud, aga siis tuli meelde, et täna on ju töövarjupäev. Head põnevat pressikonverentsi teile, kes siin uued on!

Valitsus kiitis täna heaks minu valdkonnas Eesti ja Jaapani vahelise topeltmaksustamise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ning selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Lepinguga luuakse soodsad tingimused riikidevahelisteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks.

Tänavu märtsi lõpu seisuga oli Jaapani otseinvesteeringute maht Eestis 18,2 miljonit eurot, kuid Eesti otseinvesteeringute maht Jaapanis seevastu oli ainult 0,1 miljonit eurot, nii et siin on veel palju arenguruumi.

Peale lepingu ratifitseerimise saavad meie vastastikused investeeringud loodetavasti suurema hoo sisse ning koostöö Eesti ja Jaapani ettevõtete vahel kasvab.

Topeltmaksustamise vältimiseks kasutab Eesti vabastusmeetodit. Kui Eesti resident saab tulu, mis on maksustatud Jaapanis, siis see vabastab Eesti residendi selle tulu maksmisest. Näiteks ka dividenditulu puhul on maksustamisõigus piiratud ja kinnipeetava tulumaksu ülempiiriks on 10% dividendi brutosummast. Selliseid piiranguid on teisigi.

Lisaks paneb leping nii meile kui ka Jaapanile vajaduse korral põhjaliku teabevahetuskohustuse isikute tulude kohta ja reguleerib maksuhaldurite koostööd maksude sissenõudmisel.

Maksulepingu tekst parafeeriti tänavu 16. märtsil ja lepingu allkirjastasin 30. augustil Tallinnas. Võib-olla huvitav fakt veel siinjuures – need läbirääkimised kestsid 10 aastat. Ja topeltmaksustamise vältimise leping on Eestil hetkel jõus 57 riigiga.

Eraldasime ka Vabariigi Valitsuse reservist 700 00 eurot Eesti-Soome Kultuurifondi toetuseks. See fond on loodud kultuurikoostöö toetamiseks meie kahe lähedase maa ja rahva vahel. Esimesed stipendiumid on plaanis välja anda 2017. ja 2018. aastal Soome Vabariigi ja Eesti Vabariigi 100 aasta sünnipäeva puhul. See on lühidalt kõik. Enne kuulsite sellel teemal pikemalt.

 

Juhataja

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson, palun!

 

Kadri Simson

Tere päevast! Ma olen teie ees seetõttu, et täna valitsus arutas Tallinna Sadama IPO-t. Ehk otsustati, et me läheme edasi Tallinna Sadama aktsiate avaliku pakkumisega. Ja läheme edasi sellise skeemiga, et avalikule pakkumisele läheb kuni 33% ettevõtte aktsiatest ja kontrolliv enamus jääb riigile.

Meeldetuletuseks, et see on üks koalitsioonilepingus kokku lepitud punkt sooviga Tallinna Sadamaga juba niigi läbipaistvat juhtimist veelgi avatumaks muuta. Valitsusel on ka soov Eestis luua selliseid usaldusväärseid investeerimisvõimalusi, ka näiteks meie jaeinvestoritele või pensionifondidele. Mäletatavasti viimane selline aktsiaemissioon toimus möödunud sajandil Telekomi näol ja sellel sajandil riigiettevõtteid Tallinna börsi tugevdama ei ole lisandunud.

Me kindlasti ootame seda, et selline turvaline dividendiaktsia, nagu Tallinna Sadama aktsia olema saab, muudab meie börsil kauplemist aktiivsemaks ja teisalt kasvatab ka Eesti mainet investeerimiskeskkonnana. Täpsema briifi korraldame me täna majandusministeeriumis koos Tallinna Sadama juhtidega. Aitäh!

 

 

Juhataja

Nüüd on võimalus esitada küsimusi. Palun öelge oma nimi, väljaanne ja kellele on küsimus suunatud! Mina annan mikrofoni.

 

Küsimus

Sven Soiver, TV3

Teil oli päevakavas täna ka Reformierakonna esitatud eelnõu aktsiiside kohta. Mis te selle punkti juures arutasite, kui arutlus oli? Ütleme, selline lisanüanss on see, et kui rahandusminister on teinud ettepaneku see arutelu üles võtta, siis kas te jätkuvalt tahaksite seda arutelu valitsuses näha? Ja mida siis arvab sellest näiteks Kadri Simson, kes ütles, et pole üldse vaja sellist asja arutada?

 

Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest! Ikka oli arutelu. Ja nii nagu on ka kirjas, valitsus ei toeta seda seisukohta ja seal on juures ka rahandusministri ja Rahandusministeeriumi vastuseisukoht.

 

 

Küsimus

Sven Soiver, TV3

Rahandusminister, kas teie arvates on seda arutelu vaja? Sellel nädalal te ütlesite, et on vaja. Ossinovski parandas teid, et see oli teil lihtsalt emotsionaalne hüüatus. Kuidas siis on?

 

Toomas Tõniste

Aitäh! Kui me räägime sellest antud eelnõust, siis jah, seal on Rahandusministeeriumi eitav seisukoht. Me ei toeta seda eelnõu. See puudutas aktsiisides tagasi minemist ja see puudutas ka ainult teatud lahja alkoholi gruppi, mis tegelikult on just kõige suurem ohuallikas noortele.

Laiemalt, kui me räägime aktsiiside teemal, siis minu arust on jätkuvalt murekoht varasemad aktsiisitõusud, mis said alguse Reformierakonna juhtimisel, kui tõsteti varasemalt kokku lepitud aktsiisiredelit mitmekordselt. Ja sealt siis algas ka see piirikaubandus. See näitab, et need vahepealsed aktsiisitõusud ei ole saavutanud seda eesmärki, mida on võib-olla oodatud. Ja ma arvan, et see on teema, millele tuleb tõsiselt otsa vaadata ja mõelda, kuidas edasi.

 

Kadri Simson

Kuna Sven Soiver mainis ka minu nime, siis täiesti vale tsitaat. Vastupidi, ma ütlesin, et on väga vajalik pidevalt arutada ja vaadelda maksukeskkonda. Nii ka Eesti Rahvusringhääling mu tsitaadi ära avaldas. Aga maksukeskkonda me peame vaatama ka võrdluses oma naabritega.

Ma arvan, et on väga oluline, et me oleme aktsiisitõuse ümber vaadanud. Järgmisel aastal jääb ära varem kokku lepitud diisliaktsiis. Järgmisel aastal, minu andmetel – ja Rahandusministeeriumist need andmed pärit on –, peaksime me oleme olukorras, kus bensiiniaktsiis on Lätis juba kõrgem kui Eestis.

Mis puudutab alkoholiaktsiisi siis, kui see otsus tehti, vaadati ka ajas tagasi ja nähti, et näiteks lahja alkohol õlle näol on Eesti inimeste sissetulekute taustal muutunud ajas aina odavamaks, kui panna see võrdlusesse keskmise palga kasvuga. Aitäh!

 

 

Küsimus

Lennart Ruuda, Postimees

Küsimus peaminister Jüri Ratasele. Kas ma sain õigesti aru, et teie ei toeta mitte mingil juhul järgmise aasta veebruari alkoholiaktsiisi tühistamist? Teine küsimus: mida te üldse sellest arvate, kui koalitsioonipartner tuleb ajakirjandusse n-ö mõtteid mõlgutama sel teemal, et mida võiks ja peaks tegema?

 

Jüri Ratas

Aitäh teie küsimuse eest! Ma arvan, see, et rahandusminister pidevalt jälgib eelarvesse laekumisi, eelarve täitmist, on hästi oluline. Ma kindlasti toetan siinkohal Toomas Tõnistet täielikult. Tõsi on see, et viimati valitsus terves koosseisus vaatas selle aasta eelarve täitmist augustikuu teisel poolel, 17. augustil, kui me arutasime ka järgmise aasta eelarvet.

Hetkel ei ole tulnud ühtegi signaali. Ega poliitikud, ega meie siin laua taga ei tee eelarveprognoose. Me võtame need eelarveprognoosid teadmiseks ja selle põhjal teeme eelarvet. See ei ole niiviisi, et Toomas Tõniste või Jüri Ratas ütleb, et kirjutage 5,2 asemel ikka 5,3 või 5,4. Nii see Eesti riigis ei käi. Ja need inimesed, kes teevad eelarveprognoose, et ole andnud mingit signaali selle kohta, et hetkel oleks vaja teha mingisugust drastilist muudatust.

Samuti ei ole valitsus aktsiisitõusu ärajätmist arutanud. Ma ütlesin ka eile intervjuudes, et neid teemasid saab arutada tegelikult kahel korral aastas. Minu arvates on kaks kõige õigemat kohta: üks on riigi eelarvestrateegia koostamise käigus, see on siis järgmise aasta märts-aprill – või see oli selle aasta märts-aprill – ja teine on see hetk, kui valitsus annab eelarve üle auväärt riigikogule, st suve lõpp, septembrikuu. Nii me ka sellel aastal tegime ja, nagu ma ütlesin, 17. augustil seda arutelu pidasime.

Ma saan aru, Toomas ütles hästi, et siin on täna palju inimesi ja siin on töövarjusid, heas mõttes. Ja ma saan ka aru, et see teema pakub huvi ajakirjandusele. Ma pean rahustama ajakirjandust: mingit tüli koalitsioonis sees ei ole, on tavaline arutelu. Tõesti, aktsiisitõusude ärajätmiseks ei ole hetkel õige ajastus.

Ja mis ma soovin veel öelda, tegelikult selle koalitsiooni soov on olnud ju kogu selle aktsiisipoliitikaga, kui me räägime alkoholiaktsiist, see, et alkoholi tarbimist vähendada. Ja täna me näeme seda, et tegelikult alkoholi tarbimine on viimastel aastatel – nende andmete järgi, mis meie käes praegu statistika alusel on – vähenenud. Aitäh!

 

 

Küsimus

Vahur Koorits, Delfi

Järgmise aasta riigieelarves tahetakse alkoholiaktsiisi arvel saada juurde 103 miljonit, võrreldes selle aastaga. Kas nüüd, kõige viimase teadmise põhjal on põhjust arvata, et need 103 miljonit juurde ka saadakse, või tuleb seda allapoole kärpida?

 

Jüri Ratas

Aitäh! Eks meie poliitikutena kuulame ju samamoodi, nagu ma eelmisele küsimusele vastates ütlesin, neid oma ala parimaid spetsialiste. Kindlasti minu usaldus täielikult Rahandusministeeriumi parimatele spetsialistidele, kes ei ole mitte ainult aastaid, vaid on väga pikki aastaid teinud majandusprognoosi, teinud finantsprognoosi.

Eile vist, kui ma ei eksi, oli raadiointervjuu ka ühe ametnikuga, kes neid majandus- ja finantsprognoose teeb. Ja ta ütles väga õigesti, et tegelikult need ongi prognoosid. Kui täpsed need on, seda me ei saa hinnata mitte prognoosi tegemise ajal ega prognoosi kestuse ajal, vaid tegelikult me hindame seda siis, kui see periood on läbi ja käes on järgmise perioodi algus. Ehk siis aastal 2019 me saame hinnata seda, kui täpsed praegused prognoosid on. Aga see on meie parim teadmine riigis, nendelt inimestelt, ja seda ma kindlasti usaldan. Aitäh!

 

 

Küsimus

Hetlin Villak, Kanal 2, Reporter

Mul on esimesed küsimused rahandusministrile. Kas nüüd seesama alkoholiaktsiisi ärajätmise mõte oli pigem teie mõttevälgatus või oli see pigem teie erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi oma?

 

Toomas Tõniste

Aitäh! See oli minu vastus ERR-i küsimusele „Kas te kaalute ka võimalust aktsiisid ära jätta?“ Ma vastasin ausalt, et ma kaalun sellist võimalust tulla kabinetti, tulla koalitsioonile ja kaaluda võimalust aktsiiside ärajätmiseks. See on see. Heliri reaktsioon on tema teema. Jah. Aitäh!

 

 

Küsimus

Hetlin Villak, Kanal 2, Reporter

Aga kas ministeeriumi sees sellest asjast teatakse ja tegeldakse sellega? Või kui sellega ei tegelda, siis mis on üldse selle nagu selline mõte?

 

Toomas Tõniste

Vaadake, mis on täna probleem? Probleem on see, et eelmise aasta eelarvet tehes arvestati aktsiiside laekumisega. Neid prognoose muudeti kevadel 24 miljoni võrra allapoole. Suveprognoosi tehes muudeti seda 15 miljonit allapoole. Ehk kokku tuli vahe umbes 40 miljonit. 

Ma tunnustan siin Rahandusministeeriumi analüütikut, kes on teinud ülekaalukalt kõige täpsemad prognoosid. Need, mis on siin ümberringi meedial olnud ja millega on siin meid rünnatud, on tegelikust pildist kaugele maha jäänud. Aga see näitab seda, et praegu ei oska keegi reaalselt hinnata nende aktsiisitõusude laiemat mõju. Minu hinnangul on praeguseks lagi kätte jõudnud. Ei ole mõistlik minna edasi samas vaimus. Aitäh!

 

 

Küsimus

Hetlin Villak, Kanal 2, Reporter

Ja mu järgmine küsimuste plokk oleks võib-olla kõigile siin olevatele valitsuse liikmetele. Marti Aavik kirjutas täna Postimehes, et see valitsus tuleks välja vahetada. Kas siis käes on mingisugune kriis? On teil pinged? Kuidas te ise suhtute sellesse, et kuskil keegi ütleb, et valitsus tuleks välja vahetada, ja et kaheldakse valitsuse vastu võetud punktides?

 

Jüri Ratas

Aitäh! Minu meelest see on hästi tore, et Eesti on demokraatlik ühiskond ja inimesed saavad oma arvamust väljendada. Nii ka härra Aavik. See on tema arvamus. Üks inimene 1,3 miljonist.

Aga kindlasti ma arvan, et sellised heas mõttes tähelepanu juhtimised annavad sellele valitsusele ainult hoogu juurde, et teha neid otsuseid, mis on selle valitsuse prioriteedid olnud. Üks on olnud ju see, et teha kõik selleks, et meie elukeskkond oleks selline, et Eesti elanikud soovivad siin elada, siia jääda, soovivad siin pere luua, et Eesti elanikkond kasvaks. Teine on olnud ju algusest peale see, et teha kõik selleks, et me suudaksime oma majanduskeskkonda parendada, toetada. Seesama, mida majandus- ja taristuminister alles äsja mainis. Kui koalitsioonilepingu käigus oli arutelu all diislikütuse aktsiisi ärajätmine kui üks meede nendest väga paljudest meetmetest. Seesama asi, mis on olnud kaitse- ja välispoliitiline dimensioon, et seda tugevdada. Ja loomulikult kogu riigireformi temaatika. Nii et ma arvan, et selline hea konkurents ja sellised konstruktiivsed ettepanekud kindlasti annavad hoogu ja ühisosa sellele meeskonnale juurde. Aitäh!

 

Indrek Saar

Mina lugesin siin pressikonverentsi ajal ka Postimehest silmapaistvat avaldust, kus on öeldud, et valitsuse otsus suurendada uuest aastast järsult tulumaksuvaba miinimumi 500 eurole tähendab küll väikest lisaraha paljudele, kuid samal ajal ka suurt segadust neile, kes teenivad veidike rohkem kui keskmist palka. Ma arvan, et Postimehel on õigus sellist arvamust avaldada, aga ma usun, et on väga palju inimesi, kes ei ole nõus sellega, et 64 eurot kuus on väike lisaraha paljudele. Kõikide nende inimeste jaoks, kes teenivad alla Eesti keskmise palga või kes teenivad 500-600 eurot kuus, üle 60 euro rohkem kuus kätte saada on väga oluline raha, see ei ole väike lisaraha.

Nii et ma arvan, et nii nagu ajakirjanikel on vahel soov mõni minister välja vahetada, natuke teistsugust valitsust näha, natuke teistsugust valitsuse poliitikat näha, nii on ka õigus moodustada valitsuskoalitsioone selle järgi, milline on olnud valijate mandaat.

 

Jüri Ratas

Mina soovin küll siin lisada ja öelda seda, et ma täielikult toetan praegu kultuuriminister Indrek Saare arvamust. Aitäh!

 

 

Küsimus

Toomas Pott, “Aktuaalne kaamera”

Ma küsin ikkagi ka selle aktsiisiasja üle. Rahandusminister siin ütles, et võib olla alalaekumine, peaminister rääkis tervisest ja prognoosidest, mille kohta me ei tea, mis on täpsed. Aga poliitilises mõttes võib-olla see otsus järgmisel aastal aktsiise tõsta, mis puudutab piirikaubandust või näiteks väikepoodnikke ja aktsiise, on üldse põhimõtteliselt vale otsus.

 

Jüri Ratas

Kõigepealt, kui valitsus teeb selliseid otsuseid, siis needsamad inimesed, kes prognoosivad, arvestavad sinna sisse ju elastsuse, arvestavad sinna sisse piirikaubanduse. Küsimus on selles, kui täpsed need on. Ja eks eelarveread eelarveaasta lõpus..  Selge, et seal võib toimuda erinevusi – mingid read on miinuses, mingid read on plussis –, see on alati nii olnud. Küsimus on selles, kas see tervikpilt on koos või see tervikpilt ei ole koos. Nagu ma ütlesin, viimati vaatas valitsus eelarve täitmise üle augusti lõpus. Kindlasti, nii nagu rahandusministri üks töökohustusi on, ta teeb seda – ma olen täiesti veendunud – pidevalt, iga päev. Ja loomulikult, ka mina olen küsinud andmeid Rahandusministeeriumist ja on ka järgmisel nädalal kohtumised just täitmise teemadel.

 

 

Küsimus

Kristi Sobak, ERR-i raadiouudised

Ma küsiks Kadri Simsonilt. Võib-olla on võimalik ka enne seda pressikonverentsi öelda, millal on plaanis Tallinna Sadam börsile saata ja mida sadam selle kaasatava rahaga teha plaanib.

 

Kadri Simson

Jaa. Ajakava on siis kokku lepitud sellisena, et börsile minek peaks toimuma järgmise aasta esimesel poolaastal. Täpsemalt paraku ma ajakava avaldada ei saa. Ja raha kasutamise puhul on plaanis saada nii, et saadava rahavooga finantseeritakse erakorralise dividendi ehk siis kogunenud jaotamata kasumi väljamaksmist riigile kui ainuaktsionärile. See laekuv dividendimakse läheb siis riigi jaoks valitsuse likviidsusreservi.

 

Juhataja

Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!