Sa oled siin

Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 15. oktoober 2020

16. oktoober 2020 - 16:04

Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid rahandusminister Martin Helme, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=dJypQ9rLypU


Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna rahandusminister Martin Helme, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Martin Helme, palun!

Martin Helme
Sõnavõtu alguses puudus tehnilistel põhjustel heli. Palume vabandust!

Kinnitati ära Finantsinspektsiooni nõukogu kaks uut liiget, need on Mai Palmipuu ja Veiko-Joel Kokk, kes on siis minu poolt sinna esitatud. Finantsinspektsiooni nõukogus on kuus liiget, kellest kolm on rahandusministeeriumi poolt ja kolm on Eesti Panga poolt. Pluss siis rahandusminister on seal ameti järgi, kaks liiget nimetab rahandusminister ja ülejäänud on Eesti Panga president ja tema nimetatud liikmed.

Praegu on siis seal panga poolt lisaks Madis Müllerile Maive Rute ja Rein Minka. Kuni augustikuuni olid rahandusministeeriumi esindajad seal senine maksuameti juht Valdur Laid ja rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali, aga nende volitused said läbi.

Kiitsime heaks ka jälle ühe minu ettepaneku loenduskomisjoni koosseisu suurendada. Loenduskomisjon on siis see, mis tegeleb rahvaloenduse ettevalmistamise ja läbiviimisega. Ja sinna lisati nüüd riigikogu esimees või tema nimetatav esindaja, et riigikogu oleks selles protsessis sees. Loenduskomisjonis on 15 liiget kokku.

Eraldasime pool miljonit eurot Viljandi linnavalitsusele Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamiseks. Viljandi Vabadussõja sammas on üks viimaseid Eestis, mis on veel taastamata. Omal ajal ei taastatud teda ka sellepärast, et sellele kohale, kus vanasti oli sammas, oli ehitatud uus maja, aga see on nüüd ära lõhutud.

Siis tegime me ära otsuse saata parlamenti eelnõu, millega võimaldatakse arestimajadel anda oma ülesanded üle vanglatele. See puudutab siis eelkõige, õigemini see puudutabki ainult Tartu ja Viru vanglat. Selle tulemusel saab Eestis 221 arestimaja või kinnipidamiskohta ära kaotada. Need on siis põhimõtteliselt politseijaoskondade juures või kuskil olevad need konkud, plated. Nüüd on võimalik neid inimesi mitte seal hoida, vaid vanglas ka. Seni seadus seda ei võimaldanud. Sellega me hoiame raha kõvasti kokku, kui need kinni lähevad.

Muutsime ka ära kaitseväe põhimääruse, mis puudutas luurekeskuse õigust kontrollida isikuid, kellega kaalutakse salajase koostöö tegemist, ja täpsustati õhuväe ülesandeid kaitselennunduse korraldamisel ja järelevalves.

Lisaks andsime kahele inimesele Eesti kodakondsuse, vabastasime 30 inimest Eesti kodakondsusest – need olid siis peamiselt inimesed, kes soovivad võtta endale mõne teise riigi kodakondsuse – ja keeldusime andmast kodakondsust kolmele inimesele, kuna neil oli varasemalt toime pandud kuritegu või ohtralt väärtegusid. Selliste otsuste puhul valitsus kõigepealt kaalub nende isikute tausta ja kuritegude iseloomu ja siis otsustab, kas neile anda või mitte anda erandkorras kodakondsust. Antud juhul siis kolmele inimesele ei antud.

Saime ka ülevaate kahest ülevõtmata direktiivist. Mis direktiivid need olid? Üks on meedia, audiovisuaalmeedia direktiiv. See eelnõu tegelikult on kultuuriministeeriumil ette valmistatud, aga meil on seda eelnõu vaja veidike enne vaadata, sest seal on oht, et meil hiilivalt hakkab tekkima ikkagi mingi tsensuuriinstitutsioon Eestis. Ja teine siis on volatiilsuse kohandamise riskivaba intressikõvera direktiiv. See on rahandusministeeriumi valdkonna teema.

Kinnitasime põllumajandus- ja kalandusnõukogu seisukohad, millega siis järgmisel nädalal minnakse nõukogusse. Mul rohkem sissejuhatavalt midagi rääkida ei ole, ma annan sõna edasi.

Juhataja
Aitäh! Nüüd on sõna majandus- ja taristuministril Taavi Aasal.

Taavi Aas
Aitäh! Tere kõigile veel kord! Täna oli siis arutlusel kolm rahaeraldust minu valdkonnas: Saarte Liinid, siis Nordica ja kolmandana Rail Baltic. Valitsus otsustas ära rahaeraldused, aktsiakapitali laiendused Rail Balticusse ja Saarte Liinidele.

Nordica osas jõudis valitsus sisulisele konsensusele selle ettevõtte, Nordica, toetamises. Tulenevalt täna kabinetis arutatust, viiakse sisse täpsustused materjalidesse ja ma väga loodan, et veel selle nädala jooksul toimub siis valitsuse täiendav istung, kus rahaeraldus, kokku 30 miljonit, otsustatakse. Jaguneb see siis nii: 22 on sissemakse aktsiakapitali, 8 miljonit on laen, võimalik laen KredExist.

Juhataja
Aitäh! Palun, sõna välisminister Urmas Reinsalul.

Urmas Reinsalu
Jah, aitäh! Valitsus arutas täna siis olukorda Mägi-Karabahhi sõjalises konfliktis. Äärmiselt tõsine humanitaarkriis, palju hukkunuid, sealhulgas tsiviilelanike seas, ja kahtlemata see olukord on praegu selline, et mõlemal pool rindejoont on olukord humanitaarkriisi äärel. Hukkunud on umbes 80 tsiviilisikut meie andmete pinnal, on hävitatud ja kahjustatud elumaju, koole, maanteid, vee-, elektri-, gaasi- ja kommunikatsioonitaristut.

Sellega seoses otsustas valitsus eraldada Rahvusvahelisele Punasele Ristile 100 000 eurot erakorralise toetusena humanitaarkriisi leevendamiseks ja tsiviilelanike abistamiseks, rõhutades siis, et see leiaks aset mõlemal pool rindejoont.

Teiseks, Eesti seisukoht on selge: kutsuda üles osapooli sellest sõlmitud relvarahust, humanitaarsest relvarahust kinni pidama ja sõjategevust lõpetama ning kolmandaid riike hoiduma igasugusest sekkumisest, et vältida olukorra edasist eskaleerumist. Me toetame selle konflikti rahumeelset lahendust ja oleme valmis rahvusvaheliste organisatsioonidega igati koostööd selle nimel tegema.

Teiseks, valitsus sai informatsiooni, mis puudutas juba eelmisel aastal otsustatud Eesti riigi plaani saada Arktika Nõukogu vaatlejariigiks. 120 päeva enne järgmise aasta tippkohtumise korraldamist tuleb taotlus anda, nii et ma informeerisin valitsust sellest, et me kavatseme seda siis lähiajal teha.

Ettevalmistused on [käimas], me kavatseme siis, et see tuleks arutlusele 2021. aasta maikuu jooksul. Me oleme, üllatus-üllatus, kõige põhjapoolsem mitte-Arktika riik. Ja kahtlemata on see meile huvitav ka teatud spetsiifilistes majandusvaldkondades, teadlastele, kindlasti on siin ka oma tugevad geostrateegilised huvid väga paljudel maailma suurvõimudel. Ja me oleksime huvitatud olemast siis Arktika Nõukogus vaatlejaliige.

Lisaks, valitsus sai informatsiooni ka kolme mere tippkohtumise ettevalmistustest ja ka sellekohasest deklaratsioonist, mis järgmisel nädalal avalikustatakse. Võib öelda, et esimest korda oma vabanemisjärgses ajaloos on Eesti ühe rahvusvahelise initsiatiivi vedaja ja looja, kandes siis eesistuja vastutust.

Me oleme suutnud praktilisi samme sellel aastal astuda. Oleme käivitanud täies mahus kolme mere fondi, oleme saanud meie veenmistöö tulemusena rea riike selle liikmeks. Oleme loonud kolme mere tehnilise sekretariaadi. Oleme loonud prioriteetprojektide eduraporti. Kaasasime täitevvõimu tasandi. Ning ma usun, et kindlasti see järgmise nädala tippkohtumine saab olema üks väga-väga tugev samm selles rahvusvahelises projektis edasiminekuks. Ja mis meil siin häbeneda, pole midagi häbeneda, et meie, Eesti vedamisel on see juhtunud.

Mis on hea, on see, et täna avalikustatakse rida neid ametiisikuid, kes pannakse Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja seoses eeldatava Aleksei Navalnõi mürgitamisele kaasaaitamisega. Nende isikute nimekiri saab avalikuks. Eesti riik seda samuti taotles esmaspäevasel Euroopa Liidu välisministrite nõukogul, kus samuti kiideti heaks siis ka Lukašenka lülitamine sanktsiooninimekirja.

Nüüd, mis on oluline, on see, et rahandusminister mainis tsensuuri asju, aga täna, täna öösel või eile öösel vastu tänast tuli hea uudis, et Freedom House’i rahvusvahelises internetivabaduse indeksis Eesti on tšempionikohal, ja tegelikult just nimelt ka sellest, et meil puuduvad suures plaanis piirangud sisuvabadusele, interneti sisuvabadusele ja kontrollile, lisaks muude administratiivsete piirangute puudumisele. Kindlasti digitaalvabadus on muude vabaduste puhul, väljendusvabaduse ja sõnavabaduse puhul, väga oluline vabadus.

Samuti me saime kuldmedali, mis puudutas siis Ameerika Tax Foundationi, OECD riikide majanduse ja maksude konkurentsivõimet. Ka siin tuli meile siis juba seitsmendat aastat niisugune teenitud esikoht.

Ja nüüd, teisipäeval lepiti kokku Euroopa Liidu üldasjade nõukogus ühised kriteeriumid või nõu, soovitused koroonaviiruse valdkonnas. Valitsus arutas nüüd olukorda. Ühtpidi on meil dünaamika positiivne, meil on viiruse levik langusfaasis, nagu näitavad mehaanilised numbrid. Härra sotsiaalminister siin oskab neid põhjusi tuua esile.

Aga nüüd on kahtlemata Eesti huvi see, et seda Balti mulli revitaliseerida, luua selle versioon 2.0. Selles vaimus valitsus langetas täna ühe põhimõttelise otsuse. Ja põhimõtteline otsus on siis selline. Praegu on igal Balti riigil eraldi mudel, kuidas ta neid karantiine vastastikku kehtestab. Nende ülddünaamika on sama, kõik kolm Balti riiki on enam-vähem sidunud selle oma riigis viiruse leviku tasemega, sealhulgas ka Eesti.

Praegu on olukord selline, kus Eesti on viiruse leviku mõttes kõige madalamal positsioonil. Järgmisest nädalast peaksid tulema need otsused, kus siis Läti ja Leedu omalt poolt, kuna viiruse levik on neil kõrgem, karantiini Eestile ei nõua.

Selles valguses siis Eesti otsustas seda, et esiteks meil on erandite kataloog, kellelt meie karantiin ei nõua niikuinii, kolme Balti riigi vahel kokku lepitud: töörändajad, õppijad, transiit. Suures plaanis see seltskond ei pea nii või teisiti, sõltumata viiruse levikust, ühes või teises riigis olema karantiinis.

Aga nüüd muudele inimestele, kes liiguksid kolme Balti riigi vahel? Meie otsus oli, et me järgmisest nädalast teeks sellise põhimõtte, et isikud, kes Lätist ja Leedust tulevad, olgugi et nad mehaanilise karakteristikuga praegu vastaksid sellele, et nad peaksid olema karantiinis, aga lähtudes sellest, et meil on epidemioloogiline olukord ikkagi sarnase mudeliga ja meil on väga selge ülevaade nendest tervisemeetmetest, siis me tegelikult karantiini nendelt inimestelt ei nõua, vaid me nõuame seda, et nad oleksid 48 tunni jooksul enne Eestisse tulemist teinud ühe koroonaviiruse testi. Ja kui see test on negatiivne, siis nad on igati Eestisse oodatud.

See on üks praktiline meie samm, kus me astume tegelikult selles vaimus, et olukorras, kus meil on see kõige madalam, siis võib-olla meil on psühholoogiliselt kõige lihtsam pakkuda neid lahendusi välja Balti mulli taastamiseks. Me pakume ühe lahenduse, et karantiine vältida. See võiks olla üks eelnev testimine: inimene teeb kodumaal testi ära ja saab edasi-tagasi liikuda.

Kahtlemata meie üleskutse oleks teistele Balti riikidele, et kui inimesed siis naasevad Eestist ja nende tase ka tõuseb, siis tulevikus me suudaksime kokku leppida terviseministrite vahel, et meil oleks sarnane olukord.

Mul oli esmaspäeval ka kohtumine Soome ja Rootsi välisministriga, kus me arutasime siis tegelikult seda Eesti valitsuse positsiooni täiendavaks uurimiseks, mida läbi viia seoses parvlaeva Estonia katastroofiga ja selle uue informatsiooniga. Rootsi ja Soome välisminister siis vastavad. Rootsi poolt on kirjalik vastus tulnud, ka Soome lubas saata oma kirjaliku vastuse ja nad kinnitasid, et on valmis igati Eesti riigiga nendes küsimustes koostööd tegema. See on minu poolt siis kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on sõna sotsiaalminister Tanel Kiigel. Palun!

Tanel Kiik
Lugupeetud ajakirjanikud! Välisminister kõneles ära tõesti, mis puudutab nüüd Balti riikide teemat. Ma võib-olla alustangi sealt, kus ta lõpetas.

Eile oli tõesti videokohtumine Balti terviseministritega, pidasin ka telefoni teel nõu veel täiendavalt oma Soome ametikaaslasega. Ja tõsi on see, et olukorras, kus Eestis on hetkel nakatumise trend stabiliseerunud, võib öelda, isegi kerges langustrendis, millest ei saa teha pikaajalisi järeldusi, aga mis annab meile kindlustunde, et olukord on kontrolli all, kui me ise vastutustundlikult edasi tegutseme, selles olukorras on Eestil mõnevõrra võib-olla lihtsam tõepoolest olla selle Balti ühisruumi ja Balti-Soome ühisliikumisruumi taaskäivitamise reeglite ettepaneku tegijaks.

Arutasime täna valitsuses samuti seda pikalt ja meie suunis tõesti on see, et negatiivse testi korral oleks võimalik Lätist, Leedust ja Soomest Eesti riiki tulla. See eeldab loomulikult seda, et tegemist on inimestega, kes just nimelt nendes riikides on eelneva kahe nädala jooksul viibinud, mitte see, et inimene, kes tuleb tegelikult mõnest kõrgema nakatumisega riigist, saabub läbi teise riigi ja siis ta automaatselt saab seal vabastuse – nii see loomulikult ei käi.

Kui Eesti elanikud soovivad külastada meie lähiriike ehk Balti riike ja Soomet, siis nende puhul on võimalik teha negatiivne test riiki saabudes. Ja juhul, kui see test on, nagu öeldud, negatiivne, siis eneseisolatsiooni kohustust ei rakendu.

Teadaolevalt, praeguse info pinnalt peaks nii Läti kui ka Leedu homme tegema omakorda enda otsuse, mis puudutab nii-öelda mehaanilist järgmise nädala eneseisolatsiooni piiri. Kuna Leedu reegel on see, et eneseisolatsiooni kohustus tuleb riikidele, kellel on 10 protsenti kõrgem nakatumise tase kui Leedus, siis Eesti automaatselt läheb nii-öelda rohelisse tsooni, kuna hetkel on meie number umbes 50 protsenti madalam. Samamoodi Läti puhul, kuna nemad lähtuvad enda riigi keskmisest näitajast ja Eesti näitaja on madalam, siis ka Läti peaks panema Eesti tervikuna rohelisse tsooni.

Võib öelda, et meie kolme riigi nende otsuste koosmõjus – siis vähemalt järgmine nädal, hetkel on väga raske öelda, kui pikalt see kehtib – on kolme Balti riigi vahel tagatud võrdlemisi vaba liikumine. Kuidas nüüd Läti ja Leedu vastastikku üksteise suhtes teevad, see tegelikult selgub homme, sõltuvalt sellest, mis on konkreetselt ühe või teise riigi nakatumise näitajad.

Nagu välisminister ütles, siis lisaks sellele on juba varasemalt jõus tõesti töö- ja õpiränne, teatud perekondlikud põhjused, transiit ja tervisealased visiidid, mille puhul me ei kohusta samuti eneseisolatsiooni jääma ja kus ei ole ka seda testimise kohustust lisatud.

Soome puhul hetkel on riik võib-olla olnud ettevaatlikum koroonaviiruse reisimisalaste leevenduse tegemisel, mis on ka arusaadav, kuna hetkel on kahjuks ka Soomes nakatumise trend tõusmas, aga loomulikult jätkame ka neid arutelusid, kuidas tagada maksimaalset ohutut liikumist Eesti ja Soome vahel. Kuna tervikuna, kui vaatame kogu kriisi vältel, alates kevadest praeguseni, on tegelikult olnud ju Põhjamaad ja Balti riigid, eeskätt võib-olla tõesti Soome, Norra, Eesti, Läti ja Leedu siin väga edukad selle viiruse ohjamisel. Ei ole üheski riigis olukord väljunud kontrolli alt, pole üheski riigis tekkinud haiglaravi ülekoormatust. Ma arvan, et need on ka riigid, kellega meil on väga lihtne omavahel infot vahetada.

Hetkel on, tuleb tunnustada, ka Rootsi näitaja Euroopa Liidu keskmisest umbes kaks korda maas ehk tegelikkuses, võib öelda, kogu selline klassikaline Põhjamaade ja Baltimaade ala on suhteliselt madala viiruse levikuga.

Lisaks sellele arutasime tegelikult veel korra ka vaktsiinide eelostulepingute küsimust, mille üle me tegelikult esimest korda pidasime debatti teisipäeval. Olen vahepeal suhelnud omakorda ka veel lisaks valitsuse liikmetele ka haigekassaga juhiga ja sotsiaalministeeriumiga.

Me peame siiski mõistlikuks, et Eesti taotleb ka nüüd uuesti lepingust, mis on Jansseni leping, Johnson&Johnsoni ettevõte, 300 000 inimesele vaktsiini. Lepingutingimuste järgi võib tekkida Eestile väljaostukohustus maksimaalselt 600 000, sellisel juhul me püüame üle jäävaid doose müüa teistele Euroopa riikidele või ka Euroopa Liidu välistele riikidele. Ja alternatiivina on võimalik teatud kogus, kui me näeme, et Eestis peaks piisama, tulevikus anda ka humanitaarabi korras. Ehk taotlema läheme 300 000, see lisandub siis varem juba kokku lepitud poolele Eesti elanikkonnale AstraZenecast vaktsiini taotlusele.

Miks me taotleme mitmest erinevast kohast? Loogika on lihtne: kuna tegelikult erinevate vaktsiiniarenduste puhul öeldakse, et suurusjärk 10 protsenti jõuab lõpptulemuseni. Loomulikult need seitse tootjat, kellega Euroopa Komisjon neid eelläbirääkimisi peab, on, võib öelda, tipptasemel, need on välja valitud sadade hulgast. Ehk seal see tõenäosus õnnestuda on loomulikult kõrgem, aga ka seal me ei saa võtta endale sellist naiivset arvamust, et võime panna nii-öelda kõik munad ühte korvi ja loota, et üks konkreetne tootja õnnestub. See võib lõppeda väga halvasti.

Mõistlik on riske hajutada, võtta erinevatelt tootjatelt, hiljem lisanduvad ka teiste tehnoloogiatega tehtud vaktsiinid, ka sealt tegelikult teatud koguseid tellida. Seda enam, et erinevad vaktsiinid erinevatele sihtrühmadele toimivadki erinevalt, sobivad erinevalt, ja siin on mõistlik pigem olla nii-öelda ettevaatlikum, kui hiljem kahetseda.

Täpsed kogused selguvad lähiajal, kuna täna kõik Euroopa Liidu riigid annavad tagasisidet Euroopa Komisjonile, kas nad selle lepinguga ühinevad ja mis mahus nad seda vaktsiini taotlevad, ja siis selgub ka see kogus, mis jääb Eestile konkreetselt lepingu alusel väljaostmiseks. See jääb tõenäoliselt vahemikku 300 000 kuni 600 000 kuuri.

Lisaks sellele tuleb üle korrata traditsioonilised sõnumid. Ma saan aru, et Eesti inimesed on koroonaviirusest kindlasti väsinud, tüdinud. Paljuski see teema on võib-olla meie eetrit täitnud väikse vahega siin suvel ligemale pool aastat või kauemgi. Aga see ongi hetkereaalsus. Ehk meil tuleb oma tegemistes, on see töö korraldamine, on see kooli korraldamine, on see reisimise korraldamine, lähtuda olukorrast, mis maailmas toimub.

Me oleme globaalse pandeemia faasis. Me näeme, et viiruse levik on Euroopas tõusuteel, mitmetes riikides on reaalseid probleeme haiglaravikohtade tagamisega. Mitmetes riikides on probleeme nakatunute lähikontaktsete tuvastamisega, isikukaitsevahenditega. Ja see, et Eestis on täna olukord hea, on tulenevalt meie kõigi vastutustundlikust käitumisest.

Terviseamet, politsei- ja piirivalveamet, riigiasutused, väga paljud ettevõtjad pingutavad selle nimel igapäevaselt. Iga Eesti elanik saab anda oma panuse vastutustundliku käitumisega, on see haigena kodus püsimine, on see rahvarohketes kohtades maski kandmine, HOIA mobiilirakenduse allatõmbamine, et omakorda lähikontaktsetele sellest teada anda. Ja loomulikult vältimatu vajaduse puudumisel reisidest hoidumine. Sest midagi ei ole parata, Eesti nakatumise näitaja on täna suurusjärgus juba neli korda madalam kui Euroopa Liidu keskmine. Ei maksa endale luua illusioone, et reisimine saaks mingil viisil olla nakkusohutum kui Eestimaal puhkuse veetmine.

Eeskätt me räägime antud juhul koolivaheajast, aga tegelikult ka laiemalt. Seni, kuni viiruse levik on võrdlemisi kõrge mitmel pool Euroopas, on mõistlik olla Eestis või äärmisel juhul lähiriikides, aga mitte ette võtta võib-olla suuri puhkusereise. Pigem tuleks need kavandada tulevikku, kui meil on juba parem viiruse leviku kontroll üle Euroopa, on juba arvestatav osa elanikkonnast vaktsineeritud ja on suurem kindlustunne enda ja oma pere tervise seisukohalt neid otsuseid teha. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge oma nimi, väljaanne, keda esindate, ja küsime läbi mikrofoni. Esimene sooviavaldus tuli siit. Palun! Ma annan [mikrofoni] siia, siis jagame edasi.

Marvel Riik, Õhtuleht
Tere! Küsimus majandusministrile. Miks otsustas valitsus, et kohtuotsus, millega Nordica võib olla Estonia võlgade õigusjärglane, on aktsepteeritud risk?

Taavi Aas
See kohtuotsus on edasi kaevatud. Meie, õieti nii Nordica kui ka Regional Jeti advokaatide sõnul ei ole kohtuotsus piisavalt läbi kaalutud, piisavalt põhjendatud. See on teise astme kohtus ja advokaatide sõnul on edu tõenäosus väga suur. Täpsemalt kohtuotsust ei tahaks kommenteerida, sest kohtuprotsess on pooleli.

Martin Helme
Aga ma tahaks seda Nordica teemat natuke pikemalt kommenteerida. Ma sissejuhatuses ei rääkinud, sest ma tahtsin, et Taavi räägib ise selle põhiteema ära, aga…

Üldine hoiak on see, et selle kohtupidamise käigus peaks riik otsima kohtuvälist kompromisslahendust sealt ja selle nii-öelda riski maandama sedasi, et me saame nende hagejatega kokkuleppele, kellega meil praegu vaidlus on. Ja sellisel juhul see risk on maandatud.

Teiseks, siin kõik ju teavad, et see Nordica rahastamisotsus on väga pikalt olnud õhus. Ja mida siis me selle aja jooksul oleme teinud? Esiteks, loomulikult riigiabi luba taotlenud. Riigiabi loal olid omad tingimused, nendele tingimustele vastavalt siis oleme ka seda äriplaani kohandanud ja seda rahajaotust täpsustanud.

Aga see, mis nagu kõige kauem hoidis asju kinni, oli vaidlus Regional Jeti ühe osaniku ehk Poola lennufirma LOTiga, kus olid üleval siis vastastikused nõuded. Ja nende vastastikuste nõuete puhul, ütleme, oli vaja saada selgust, kes kellele rohkem võlgu on või kes kellele mida maksma peab. Ja selle selguse me oleme saanud.

Põhimõtteline kokkulepe, kompromisskokkulepe on olemas. Mitte meie ei osta poolakaid välja, vaid poolakad maksavad meile 1,7 miljonit eurot selle kokkuleppe kohaselt, mis peaks olema siis nagu meid rahuldav positsioon seal.

Seal on veel detaile juures, kogu see kupatus on hästi suur kupatus. Ka see, miks me täna tegime põhimõttelise otsuse ja miks meil alles hiljem tuleb siis see fikseeritud otsus järele, oli see, et selle äriplaani ümbertegemise või täiendamise käigus on erinevatesse dokumentidesse jäänud erinevad numbrid, need numbrid peavad kõik olema kõikides dokumentides ühesugused.

Nordica nõukogu peab olema selle äriplaani formaalselt heaks kiitnud. Valitsus ei saa anda raha äriplaanile, mis ei ole formaalselt fikseeritud jne. Need on mingisugused detailid, mis on vaja veel üle käia, aga põhimõtteline otsus on.

Tuleb ka endale siis aru anda asja teine pool, et kui me täna seda otsust teinud ei oleks, siis oleks Nordica ja veel mitmed temaga otseselt seotud ärid läinud pankrotti. Kahjuks ei oleks see pankrot tähendanud seda, et me saame käed puhtaks pühkida ja öelda, et me pääsesime siit null euroga, vaid sealt ikkagi oleks tekkinud edasised vaidlused ja nõuded, mida me niikuinii oleks pidanud ka maksumaksja rahaga hakkama katma.

Nii et sellises olukorras ikkagi on mõistlik püüda saavutada seda, et Eestist jätkuvad lennud, jätkuvad lennud majanduslikel alustel, niimoodi, et see on kapitalisüst, mitte tagastamatu abi. Ühel hetkel me kas saame hakata tulu sealt teenima – kes usub sellesse, kes ei usu – või kui see firma on reorganiseeritud, siis me saame selle firma erastada ehk siis teistpidi oma raha tagasi.

Juhataja
Küsimusi oli veel?

Marvel Riik
Küsin ühe küsimuse veel samal teemal. Ja alustaks ikkagi jälle majandusministrist. Mis tingimustel Nordica ja Lot Regional Jetist lahku lähevad?

Taavi Aas
Me oleme jõudnud nii kaugele, et see lahkuminek võiks olla sõbralik, mitte lõppeda siis arbitraažis. Kui lahkuminek on sõbralik, siis tähendab see reeglina seda, et mõlemad pooled on tingimustega rahul. Ma väga loodan, et need mõistlikud tingimused, milles tänaseks on eelkokkulepe saavutatud, ka kinnitatakse.

Juhataja
Aitäh! Annan sõna edasi. Palun öelge ka, kellele küsimus on suunatud!

Katrin Lust
"Kuuuurija" saatest tülitan rahandusministrit, kellele sooviksin esitada oma esimese küsimuse. Rahandusministeerium tegi ettepaneku Hannes Veskimäe finantsinspektsiooni nõukogu liikmeks nimetada. Me teame, et Veskimäe on väga teravalt võtnud sõna Skandinaavia pankade osas. Ma saan aru, et täna hommikul ikkagi valitsus otsustas, et Veskimäe ei sobi. Kas saate natuke valgustada, kes oli tema kandidatuuri vastu?

Martin Helme
Jaa, tõepoolest, Hannes Veskimägi oli minu algses ettepanekus sees. Kui see oleks ainult rahandusministri allkirjaga tehtav otsus, siis see oleks nii läinud, aga see on valitsuses tehtav otsus. See tähendab, et kõik valitsusliikmed ja kõik valitsuse osapooled peavad otsusega nõus olema ehk otsus peab olema konsensuslik.

Üks valitsus osapool võttis mõni nädal mõtlemisaega ja jõudis järeldusele, et nad ei soovi sellist inimest seal nõukogus näha.

Katrin Lust
Kas see oli Isamaaliit, IRL, kes oli tema kandidatuuri vastu?

Martin Helme
Jah, mis me siin ikka keerutame, see oli Isamaa. Partneri sooviga tuleb arvestada. Selgitasime üksteisele veel üle oma positsioonid eelnevalt selle nädala alguses, et miks nii võiks olla, miks nii ei võiks olla, aga nad jäid oma seisukohale kindlaks, et kindlasti on olemas ka paremaid või, ütleme, väga häid teisi kandidaate. Ja leidsin siis väga hea teise kandidaadi.

Katrin Lust
Aitäh! Üks küsimus on mul Urmas Reinsalule, välisministrile ka. Eesti on ÜRO julgeolekunõukogu liige, üks seitsmest riigist vist. Mägi-Karabahhis on kestnud viimased kuu aega sõda. Kas Eesti kavatseb kuidagimoodi ka seda kriisi lahendada, olles selle julgeolekunõukogu liige?

Urmas Reinsalu
Jaa, kindlasti. Kindlasti on see meie jaoks üks olulisi, prioriteetseid küsimusi.

Sellel nädalavahetusel, kui see sõjategevus algas, olin ma kontaktis nii Armeenia kui ka Aserbaidžaani välisministriga. Sellel pühapäeval andsin ma juhise meie suursaadikule ÜRO juures konsulteerida teiste ÜRO julgeolekunõukogu liikmetega. Ja siis pühapäevast 48 tunni järel ehk teisipäeval oli Eesti algatusel grupp riike, need olid Euroopa riigid, kes püstitasid selle teema julgeolekunõukogus arutluseks, julgeolekunõukogu võttis vastu ka oma seisukohad. Nii et me kindlasti jätkame selle teema ka julgeolekunõukogus käsitlemist.

Nüüd, nii Armeenia-Aserbaidžaani enda vaates kui ka laiema üldsuse vaates on see formaat, kuidas püüda jõuda relvarahuni ja leida ka lahendus, et kindlasti seda humanitaarkatastroofi vältida, just nimelt OSCE raamis läbirääkimised. Neid läbirääkimisi on peetud pikka aega, OSCE on kokku leppinud, neid on pidanud kolm riiki: Vene Föderatsioon, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid.

See on tegelikult see formaat, mille pinnalt seda teha. Nii et Eestile on see kindlasti väga-väga oluline. Need kaks riiki on juba idapartnerluse riigid. Meie jaoks see ei ole mingil juhul abstraktne küsimus, vaid ma usun, et ka Eesti rahva südant see kriis väga tõsiselt puudutab.

Juhataja
Aitäh! Võtame järgmise küsimuse.

Eve Heinla, TV3
Mul on küsimus rahandusministrile seoses Porto Francoga. Nüüd teatavasti kuus kinnisvaraarendajat pöördusid Euroopa Komisjoni poole, lisaks teie koalitsioonipartner võtab raha vastu Hillar Tederilt, kes on Porto Francoga seotud. Milline teie arvamus on, kas siin ikkagi ei oleks vaja rohkem läbipaistvust? Aitäh!

Martin Helme
Mulle tundub, et protsess on olnud väga läbipaistev algusest saadik. Kõik on seda teemat loputanud iga nurga alt. Ja see, et konkurendid siin õiguslikke vaidlusi algatavad, no see meil suurte projektide juures ja hangete juures on üsna tavapärane.

Minu suhtumine Porto Francosse on, ma ütleksin, risti vastupidine võib-olla sellele laialt levinud seisukohale, et neile ei oleks tohtinud anda. Mina oleksin tahtnud, et raha… Mina olen jätkuvalt veendunud, et KredEx peaks seda raha, mis me lisaeelarves eraldasime, kiiremini ja suuremas mahus välja laenama, et Eesti majandust elavdada.

Ma oleks tahtnud – ja ma arvan, et see teema ei ole veel lõpetatud –, et ka näiteks Patarei merekindluse projektile oleks olnud võimalik KredExist raha laenata. Ma arvan, et mida rohkem me suudame turule laenu pakkuda mõistliku hinnaga, seda parem. Ja mida rohkematele ettevõtetele või firmadele või projektidele me seda suudame pakkuda, seda vähem on õhus küsimus sellest, kes sai ja miks sai erikohtlemist. Kui kõik saavad, kellel vähegi on mõistlik ja toimiv äriplaan, mis lihtsalt praegustes turutingimustes ei saa mõistlikku laenu peale – aasta tagasi oleks saanud, aga enam ei saa peale –, siis ei teki küsimust, et kuidas ikkagi nemad said ja teised ei saa.

Mis puudutab toetusi erakondadele, siis seda ma arvan, et mul ei ole mõtet kommenteerida. Meie ei ole toetust küsinud ega ole saanud. Aeg-ajalt on meile pakutud erinevaid toetuseid, väga suured ettevõtjad on pakkunud maailmavaatelisel alusel, aga meie erakonna raha seis on selline, et ma ei pea seda vajalikuks. Aitäh!

Eve Heinla
Ma korra täpsustaks. Miks te ei ole seda raha siis vastu võtnud ettevõtjate käest? Kes need pakkujad on? Nüüd hakkas täitsa huvi tekkima. Ja kui palju…?

Martin Helme
Lahkeid inimesi on palju maailmas. Lahkeid inimesi on palju maailmas.

Miks me ei võtnud? Väga lihtsal põhjusel: meie oleme filosoofiliselt veendunud, et kui meil on olemas korralik riigi toetus, siis ülejäänud raha peaks suures osas tulema ikkagi enda liikmetelt, enda liikmetelt kas liikmemaksude või ka annetuste näol. No eks meil see on enam-vähem nii olnud ka.

Ja väga lihtsalt: ei ole võtnud sellepärast, et ma ei taha vastata sellistele küsimustele, et miks te saite või kas see oli seotud mõne otsusega. Pole vaja.

Juhataja
Taavi Aas soovis ka kommenteerida.

Taavi Aas
Jaa, ma tahaks ka seda kommenteerida. Riigil on võimalus majandust elavdada kahel moel: kas panna otsetoetusi või siis laenu teel. Porto Franco puhul tegemist ei ole mingi tagastamatu abiga, tegemist on laenuga, see tuleb tagasi maksta.

Selles mõttes ma olen rahandusministriga täiesti ühte meelt, et minu meelest on väga hea projekt ka Patarei. Sest jällegi, tegemist oleks laenuga, mis elavdaks majandust, aitaks ettevõtjatele tööd anda, ehitusettevõtjatele tööd anda. Ja mis kõige tähtsam, riik saab selle raha tagasi, mis ta majanduse elavdamisse pani.

Juhataja
Aitäh!

Elo Ellermaa, ERR
Küsimus välisministrile ja/või sotsiaalministrile seoses Balti mulliga ja reisimisega lähiriikidesse. Ma saan aru, et nüüd liikumine läheb vabamaks, aga kui nüüd eestlane läheb lähiriiki, kus meist on nakatumisnäitaja kõrgem, ka selle 1,1 kordajaga, siis mis teda tagasi tulles ees ootab? Kas ta peab jääma karantiini, näiteks kui ta läheb Vilniusesse või Riiga? Või kaob see karantiini nõue ära ja/või testi nõue?

Tanel Kiik
Kui inimene Eestist külastab nüüd neid riike, need on siis Läti, Leedu ja Soome, kellele me selle erisuse kehtestame, ja naaseb Eestisse, siis ta teeb Eestis testi. Kui see test on negatiivne, siis alates selle negatiivse testi tulemuse teadasaamisest tal enam eneseisolatsiooni kohustust ei ole.

Nii nagu mujalt riikidest, näiteks me räägime siin Kesk-Euroopast ja kolmandatest riikidest saabudes, on võimalik teha nii-öelda kaks testi, ühe testi puhul minna ainult tööle ja kahe testi puhul nädalase vahega saada see vabastus, siis oma lähiriikidele, kelle puhul me vahetame tõesti pidevalt omavahel infot epidemioloogilise olukorra kohta, haiglaravi vajaduse kohta, viiruse leviku kohta, kus on ta olnud ka läbi kogu kriisi madal, seal me ütleme, et ühest negatiivsest testist piisab, selleks, et saada vastus.

Loomulikult see kehtib eeldusel, et tal ei ole mingeid sümptomeid, et tal pole enam mingit alust arvata, et ta on lähikontaktne. Kui ta on näiteks kokku puutunud mõne viirusekandjaga teadaolevalt, siis see on juba teine olukord, siis ta ei ole enam välismaalt saabuja, vaid siis ta on juba lähikontaktne ja siis on tegelikult teised reeglid.

Juhataja
Aitäh! Võtame järgmise küsimuse.

Aleksander Pihlak, Delfi
Tuleks tagasi korra Porto Franco juurde. Kui siin turismifirmade liidu hagi suudeti ära hoida väikese präänikuga, siis kas neile kuuele kinnisvaraarendajale on ka mingisuguseid mõtteid juba, et nende rahulolematust siis kaotada või nii?

Juhataja
Kellele küsimus on?

Aleksander Pihlak
Küsimus on siis Taavi Aasale ja Martin Helmele ka.

Taavi Aas
Turismifirmade liidu kohta, see väike präänik. Jaa, meil oli kohtumine. Nad küsisid seda võimalust, et kui on sellised riigid, kus territoriaalselt on haigestumine väga erinev, kas siis nendesse vähem haigestumise kohtadesse oleks võimalik teha reise. Eelkõige peeti silmas siis riikidele kuuluvaid saari, kus on ka piisav distants või, ütleme, vahemaa. Jutt oli meil siis Kanaaridest ja oli jutt ka Assooridest. Me lubasime, et me seda teemat uurime. Siin tuleb muidugi aru saada seda, et tehes erandeid ühtedele riikidele, peame väga selgelt aru saama sellest, et tuleks käituda ühtselt kõikide riikide suhtes.

Küll aga, kui me vaatame tänast olukorda, siis võib tõdeda, et Hispaaniasse meil enam lennukeelud ei kehti järgmisest nädalast, sest ühelt poolt on püsima jäänud Hispaania nakkuskordaja, aga teiselt poolt on loomulikult tõusnud Euroopa keskmine. Meil teatavasti kehtib see kahekordne Euroopa keskmine.

Nii et elu ise on toonud siin korrektiive. Aga ma tahan veel kord öelda seda, et ma ei kutsu sellega üles kedagi kohe alustama reiside müüki. Ja kutsun üles inimesi jätkuvalt see koolivaheaeg veetma Eestis, ootama ikkagi aega, kui olukord tervikuna on paremaks läinud, sest ega Hispaania nakkumus, sõltumata sellest, et sinna tõenäoliselt järgmisest nädalast reisid lubatakse, ei ole mitte väike.

Nüüd, mis puudutab teisi kinnisvaraettevõtjaid, siis ma olen ka korduvalt seda öelnud: õige koht toetuse või laenu saamise taotluse esitamiseks on KredEx. KredEx vaatab taotlused läbi, annab neile oma hinnangu, kas nad vastavad tingimustele. Ja kui need vastavad tingimustele, siis toob rohkem kui 10-miljoniliste taotluste puhul KredEx need otsustamiseks Vabariigi Valitsusse. See on protseduur, mis on paika pandud, ja vastavalt sellele peavad kõik käituma, kui nad soovivad saada toetust või laenu.

Martin Helme
Jah, no ma lihtsalt ütlen, et see käitumine natuke meenutab koera heinakuhja juures, et ise ei saa, teistele ka ei anna. Aga ma tahaks juhtida [tähelepanu sellele, et] ega Eesti meedias tänane valitsus väga tihtilugu liiga palju kiita ei saa, nii et tuleb ennast ise kiita.

Vaatame neid kolme asja, mis siin täna on läbi käinud, sellest pressikonverentsist. Esiteks, Eestil on maailma parim maksusüsteem. Ja meil ei ole küll maailma kõige madalamad maksud, aga on maailma parim maksusüsteem. Me võime sellega väga rahul olla.

Teiseks, meil on Euroopa kõige madalam inflatsioon. Ehk teisisõnu, meil on kõige suurem hinnalangus olnud siin viimase aasta jooksul. Ja see oli otseselt seotud valitsuse poliitikaga vähendada diisliaktsiisi, elektriaktsiisi, gaasiaktsiisi. Ehk siis kõik Eesti inimesed on saanud tänu meie maksupoliitikale palgatõusu, sest nende ostujõud on paranenud.

Kolmandaks, Eestist kõrgema koroonanakatumisega on tänase päeva seisuga Euroopas ainult kaks riiki: need on Norra... Jah, madalamaga. Need on Norra oma 35ga ja Küpros, ka enam-vähem 35. Meiega samal tasemel on Kreeka ehk 46 on neil see nakatumine. Ja siis kõik ülejäänud on kõrgemad.

Muidugi, eksisteerib oht, et see kõver kiiresti muutub, tuletan meelde, et veel mõni nädal tagasi Läti oli väga madal, Soome oli meist tagapool, aga tänaseks päevaks on nii Läti kui ka Soome meist mööda läinud. Ja sellised riigid nagu Saksamaa, kes oli ka meiega suhteliselt samal tasemel, on ka meist kõrgema nakatumisega.

Mis see puutub turismi? Turismi puutub see selles mõttes, et kui me soovime, et meil ikkagi haiguse levik oleks Eestis võimalikult väike, siis lihtsalt niisama turismireise teha tänasel päeval Euroopasse, kus nakatumine, keskmine nakatumine hakkab lähenema seal, ma ei tea, 160-le või mis see number on, üle 160 juba…

No ma ka vaatasin Itaalia reise, sinnalend 10 eurot, tagasilend 15 eurot. Käisin nädalavahetusel Saaremaal, ülesõit edasi-tagasi 25 eurot. See ei ole tegelikult normaalne. Kui sa vaatad neid piletihindasid, siis loomulikult hakkab veri vemmeldama soojamaareisi poole, aga no mõistus võitis, ei ostnud neid pileteid. Lihtsalt kannatame natuke veel, ootame neid vaktsiine ja muid ravimeid. Ja no reisime siis millalgi natuke hiljem. Ja reisime siis Eestis, sellel koolivaheajal samuti.

Nüüd präänikute kohta. Eks neid soove ühte või teise sektorisse või ühe või teise sektori konkreetsesse mingisugusesse esindusorganisatsiooni midagigi abi anda on ju valitsuse laua peal palju. Me üritasime seda kevadise kriisi ajal lahendada ikkagi võimalikult universaalselt. Turismisektor on saanud ebaproportsionaalselt kõvasti pihta koos toitlustuse ja meelelahutusega – see on selle kriisi, majanduskriisi kõige valusam kannataja olnud.

See raha, mida teie nimetate siin präänikuks, on tegelikult kevadiste abipakettide seisma jäänud või mitte ära kasutatud raha. Kui meil oli valik, kas me jätamegi selle kasutamata või me siiski aitame sektorit, kas või väikese tükikesega või väikese rahakesega, siis me leidsime, et kui see raha on riigikogust nagunii juba eraldatud, siis seda mitte kasutada sektori aitamiseks oleks olnud ka vale.

Alati võib vaielda selle üle, kas see on nüüd olnud õiglane ja kas see kõiki rahuldab. Ilmselt mitte, see ei rahulda kõiki, kui sektor ütleb, et neil on vaja ellujäämiseks kevadeni suurusjärgus 100 miljonit, siis viie või 10 miljoniga me ilmselt maailma ei päästa. Aga teisest küljest, selle raha mitte andmine ei oleks ka päästnud kedagi. Sellised need diskussioonid on, mis meil sinna juurde käivad.

Juhataja
Üks küsimus oli veel.

Aleksander Pihlak, Delfi
Ma ei pidanud präänikuna silmas seda miljonit, vaid just nimelt seda tšarterlennu lubamist.

Aga mul oleks Martin Helmele üks küsimus veel. Ekspress avaldas eile teie esitatud valed, mis umbusaldushääletuse eel riigikogus ütlesite. Ma tahakski teada, mis teid niimoodi valetama pani. Miks teil oli raske tõtt rääkida seal?

Martin Helme
Ma ei loe Ekspressi, soovitan ka teistel mitte lugeda, sest sealt loeb ainult valesid. Ei näe mingit põhjust, miks ma peaksin libauudiseid kommenteerima kuidagigi.

Juhataja
Järgmine küsimus.

Marian Võsumets, Kanal 2
Ma jätkaks Porto Franco teemal. Selles mõttes, et kuidas te ikkagi põhjendate seda Euribor pluss kaks protsenti intressi, kui need Euroopa Komisjoni poole pöördunud kinnisvaraettevõtjad ütlevad, et see intress pidanuks olema vähemalt seal Euriborile lisaks 10 protsenti või 12 protsenti?

Ja kuidas te üleüldse võib-olla veel kokku võtaksite selle Porto Franco sellise strateegilise tähtsuse? Miks ta ikkagi nii oluline on, miks ta selle laenu sai? Ja miks ta nii headel tingimustel selle laenu sai? Juhul, kui Euroopa Komisjon võtab seisukoha, et see oli ebaproportsionaalselt, nagu ettevõtjad ütlevad, turu solkimine, siis kas te vaatate selle laenu üle?

Juhataja
Kellele küsimus on suunatud?

Marian Võsumets
Majandusministrile ja rahandusministrile.

Taavi Aas
Kõigepealt ma ütlen seda, et need ettevõtted, kes on sellise otsusega laenu saanud, on saanud kõik sarnastel tingimustel. Teiseks, Eesti riik ise on saanud laenu… no praktiliselt nulliga. Ja Eesti riik ei pea sellises olukorras käituma mingi liigkasuvõtjana, kes saab ise nulliga, aga annab siin viie-kuuega edasi.

Me saame aru, et tegemist on majanduses eriolukorraga. Ja need laenud on mõeldud selleks, et Eesti majandust turgutada. See ei ole see koht, kus Eesti riik peaks hakkama teenima intressitulu pealt. Ja miks üldse? Veel kord: seal saavad ehitajad tööd. Ja mõlema objekti puhul – ma ütlen veel kord, mina toetan tegelikult ka seda Patareid. Mõlema objekti puhul on tegemist Eesti mereväravatega, Eesti jaoks väga märgiliste objektidega ja väga kahju on, kui need objektid jäävad kriisist tulenevalt pooleli, tegemata. See olukord, mis seal mere ääres on, säilib aastateks.

Martin Helme
Ma kategooriliselt ei ole nõus sellega, et KredEx peaks laenama põhimõtteliselt kommertspankade kriisiaja erakorraliste intressidega samal tasemel raha välja. See ei ole KredExi mõte, lihtsalt põhimõtteliselt ei ole see KredExi mõte.

Kui meil on KredExi kaudu majanduse elavdamiseks tehtud laenutooted ja Euroopa Liidu riigiabiluba või selle kriisi toetuseks mõeldud tingimused ütlevad, et sisuliselt on võimalik null protsendiga laenata – ja paljud riigid teevadki seda, sisuliselt laenavad null protsendiga –, siis sellega, et me paneme sinna kaks protsenti pluss Euribor, me küsime isegi kõrgemat hinda kui väga paljudes teistes riikides. Saksamaal sisuliselt… No väga paljudes riikides pannakse nulliga välja. Kusjuures kõrval loomulikult kommertspangad panevad palju krõbedamaid, kahekohalise numbriga laene välja.

Täiesti ütlen ausalt, KredEdi meede, KredExi laenumeede on kriisisituatsioonis tekkinud turutõrke likvideerimiseks. Ja kogu pangandus oli meil ühel hetkel turutõrkes. Kui tavalistele objektidele, mille intress muul ajal on siin, ma ei tea, suurusjärgus neli-viis protsenti, järsku kasvab see protsent kolmekordseks, seal 15 peale, 17 peale, siis see on turutõrge.

Jah, me võime öelda, et las kapitalism elagu, saavad laenu need, kes saavad, ja kes ei saa, surevad ära, küll siis kaarnad tulevad ja laiba ära nokivad. Kuskilt turult keegi ikka midagi, mingisuguse tüki sealt pankrotipesast kätte saab, 10 aasta pärast lööb keegi kopa ka maasse, aga see on hoopis teine loogika kui see, millega meie läksime kevadel välja. Ma ei näe mingit põhjust, miks me peaksime oma seda kevadist lähenemist praegu muutma.

Ma ütlen veel kord, et Porto Franco on minu meelest hambus sellepärast, et meil ei ole teisi samaväärselt suuri objekte olnud. Ja minu meelest on see vale olnud, et ei ole olnud. Mina oleksin valmis lõdvendama neid tingimusi veel.

Aga miks me sinna raha laename? Seal on kuni tuhat töökohta, töökohtadest tulenevad maksulaekumised, kogu sektor, mis niigi on… täpselt samamoodi kinnisvarasektor ju karjub praegu nii, kuidas kõrist tuleb, et on totaalne tellimuste ärakukkumine. Ma ei näe nagu ühtegi põhjust, miks me ei peaks.

Juhataja
Tanel Kiik soovis ka täiendada.

Tanel Kiik
Jaa, teine teema. Kuna auväärt riigikogu on palunud mind 10 minuti pärast rahanduskomisjoni, siis ma korra küsin, kas on mingeid küsimusi mulle. Kui on, siis ma hea meelega vastan, aga kui ei ole, siis hakkan liikuma. Aitäh!

Juhataja
Äkki saame siis korraldada selle eraldi intervjuuna, kui sobib, Eve Heinla?

Eve Heinla, TV3
Küsimus sotsiaalministrile. Sooviksin teada, mis seisus praegu haiguslehtede teema on. Te vist andsite arvamuse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõule. Aga mis seis hetkel üldse on? Millal on oodata mingeid uudiseid? Kas täna?

Tanel Kiik
Jaa, hetkel kehtib 11 aasta kehtinud olukord, mida ma pean õigeks muuta. Ettepanekud on tõesti valitsusele ka esitatud erinevate alternatiivide kohta. Me jätkame arutelusid valitsuse tasandil. Usun, et jõuame kokkuleppeni.

Ma arvan, et mõistlik oleks, et me jõuame sellise lahenduseni, et teisest viienda päevani hüvitab tööandja, edasi haigekassa. See tähendab seda, et me lühendame tööandjate hüvitatavate päevade arvu, haigekassa kohustus suureneb 15 miljoni euro võrra, aga selle võrra on suurem tõenäosus, et nakatunud inimesed ja nende lähikontaktsed püsivad kodus. Ja siis see ühepäevane omavastutus tagab selle, võib öelda, tööandjate peamise mure leevendamise, nimelt, et ei tekiks liiga palju sellist kuritarvitamist või muudel põhjustel haiguslehtede võtmist. See on see pakett, mille ma hetkel olen esitanud, ja usun, et jõuame siin lähiajal kokkuleppele. Aitäh!

Eve Heinla
Korra täpsustaks. Kas see lähiaeg tähendab nüüd lähinädalaid? Aitäh!

Tanel Kiik
No seda näitab aeg, kas see tähendab lähinädalaid või mitte. Aga selles vaates, et erinevad erakonnad on palunud tõesti mõtlemisaega, et vaagida selle muudatuse sisu, võib-olla läbi rääkida seda. Samamoodi on sotsiaalministeerium tegelikult kohtunud ametiühingute, tööandjatega, et ka seal leida selline ühisosa, kuna see muudatus puudutab ju kõiki tööturu osapooli – töötajaid, tööandjaid, riiki tervikuna ja tervishoiusüsteemi.

Martin Helme
Ma siin lisaksin, et see konkreetne eelnõu, millele me täna andsime arvamuse, oli opositsioonist tulnud eelnõu. Nad olid väga optimistlikult hinnanud kogu selle eelarve kulu. Meie arvutus seda nende kuluarvutust ei kinnitanud. Seetõttu me seda ei saanud niikuinii toetada.

Tanelil on õigus selles osas, et me oleme arutanud ja põhimõtteliselt ju see soov, et oleks võimalik teha neid haiguspäevi inimestele soodsamas suunas, on olemas. Aga me peame mõtlema ka selle peale, et kas või selle eelarveprotsessi käigus me ju panime haigekassasse juurde kümneid miljoneid eurosid, sellepärast et nad on miinuses praegu.

Kui me veel paneme sinna otsa 15 miljonit eurot, ega siis see ei ole ainult haigekassast. Haigekassa ei kata seda, see on riigieelarve kulu, mis tuleb siis otsa. Ma ei ole kindel, et me selle tänases päevas, praeguste rahaprognooside juures oleme valmis seda liigutust tegema.

Lähiaja asemel ma pakun, et tegelikult see otsus küpseb pigem järgmise aasta riigi eelarvestrateegia käigus.

Juhataja
Aitäh! Praegu tundub, et rohkem küsimusi ei ole, sellega on pressikonverents lõppenud ja on võimalus teha eraldi intervjuusid.