Sa oled siin

Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 09.08.2007

9. august 2007 - 16:38

VALITSUSE PRESSIKONVERENTS
9. august 2007

Juhataja, Inga Jagomäe
Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga. Vabandust hilinemise pärast ja ma annaksin sõna peaministrile. Palun!

Andrus Ansip
Valitsus sai tänasel istungil ülevaate reservi kasutamisest. Sellest räägib meile Ivari Padar ja te kuulete, et raha nagu polegi õieti. Mõne nädala pärast kuulete te ilmselt midagi muud, et on ja oodatust palju, palju rohkem. Aga täna on kurb päev, kuna te kuulete, et polegi õieti midagi. Ja teie küsimustele on valmis vastama ka keskkonnaminister, kes räägib meile saastetasudest, mida me täna ei arutanud, aga mis ajakirjanduses on elavat kajastamist leidnud.

Valitsus otsustas premeerida Euroopa meistrivõistlustel vehklemises pronksmedali saanud Irina Embrechi 75 tuhande krooniga ja tema treenerit Nikolai Novosjolovit 37 tuhande 500 krooniga. Seega reservfondist läks veelgi ära 112 tuhat 500 krooni.

Valitsus otsustas anda kodakondsuse 331 isikule naturalisatsiooni korras ja 30. juuni seisuga on valitsuse otsusega antud Eesti kodakondsus 145 tuhandele 470le taotlejale. Ja määratlemata kodakondsusega isikute arv Eestis väheneb väga kiiresti. Eelmisel aastal vähenes see 10 tuhande 201 võrra. Eelmise aasta 31. detsembri seisuga elas Eestis 125 tuhat 799 määratlemata kodakondsusega inimest, mis on 9% Eesti elanikkonnast. Kui me kunagi alustasime naturalisatsiooniprotsessiga, siis see protsent oli 32, nii et, praeguseks langenud 9%ni. Eesti kodanikke on meil praegu 1 miljon 198 tuhat 94.

Valitsus otsustas muuta relvaseaduse ja riigilõivuseadust. Põhimõte on selles, et riigilõivud peavad olema kulupõhised ja seetõttu on mõni lõiv langenud pea 10 korda. Valitsus otsustas lõpetada kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse tegevuse. Ja see pole ka väga suur uudis, see on pikk protsess. Alates järgmisest aastast antakse kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse ülesanded, õigused ja kohustused üle Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole. See oleks lühidalt kõik.

Juhataja
Aitäh! Ma annan sõna nüüd rahandusministrile, palun!

Ivari Padar
Rahandusministrina oli mul au täna esitleda kahte punkti valitsuse istungil. Üks neist oli Vabariigi Valitsuse reservi kasutamine 1. poolaastal. Ja Vabariigi Valitsuse reserv selleks aastaks kokku on 535 miljonit krooni ja kuni augustini on kasutatud ära 245 miljonit krooni. Võib ütelda, et justkui suur osa raha, mis on reservis veel alles, aga samas on selge, et need summad, mis reservis alles on, need on ka, võib öelda, et kuni 0ni ära planeeritud. Sellepärast, et kusagil novembris- detsembris, kus on tähtaeg, kus tuleb tasuda 134 miljonit krooni suhkrutrahvi, pluss veel terve rida lisakohustusi, mis on meil ette planeeritud. Nii, et Vabariigi Valitsus tuleb oma reservidega, ma usun, sellel aastal toime, aga midagi priisata ei ole.

Teine punkt, mis puudutas seda kõigile tuntud tähemängu ehk EVPsid, tähemäng, mis on nagu selliseks märgiks kõikidele keerulistele protsessidele, mis taasiseseisvumise järgselt on Eestis toimunud. Ehk nagu me teame, EVPde kasutamise tähtaeg lõppes 31. detsember 2006. Selle järgselt pool aastat kuni 2. juulini sel aastal oli võimalus esitada taotlusi nende kasutamata EVPde hüvitamise kohta. 1. jaanuari seisuga 2007, oli nende isikute ring üle 80 tuhande, 84 tuhat arvet, kus olid siis EVPd peal. Inimesed õige aktiivselt kasutasid seda poolt aastat ehk siis enam kui 50 tuhat juhtu, kus tõesti hüvitati EVPd ehk siis hüvitati enam kui 200 miljoni krooni eest. Nüüd täna oleme olukorras, kus on veel üle 30 tuhande juhu, kus nad on hüvitamata rahalises vääringus natukene üle 180 miljoni krooni. Vabariigi Valitsuse määrus näeb ette, et 2. juuli järgselt Rahandusministeerium saab käsitleda ja hüvitada ainult nii-öelda erandjuhtusid. Ja erandjuhtumite puhul on nii, et selleks vastuse tähtajaks on seatud 30 päeva, kus Rahandusministeerium erandjuhtumeid käsitleb ja 30 päeva jooksul antakse otsus, kas hüvitatakse või mitte. Aga mis on olnud praktika. Praktika on see, et nagu paisu tagant on tulnud 2. juuli järgselt enam kui 200 avaldust juba üksinda selle kuu aja jooksul. Võib öelda, et enamuses on inimesed, kes on suutnud ära tõestada, et kas on keegi osapooltest välismaal viibinud või on siis muid põhjusi, miks ei ole seda hüvitist välja võetud. Eelkõige puudutab see inimesi, kes on eakamad ja kes ei ole olnud võib-olla informatsioonile lähedal. Kuigi tuleb öelda, et pool aastat õige massiliselt sai inimestele seletatud, et 2. juulil kell kukub. Ja nüüd on olukord, kus see puudutab enam kui 30 tuhandet inimest, rahalises summas ma ütlesin, et 180 miljonit krooni on suur raha, aga kogu selles EVPde protsessis on tegemist siiski nö koerasaba ületamisega. Meie ettepanek oli nende läbivaatamist pikendada 30 päevalt kuue kuu peale.

See on asja üks pool. Ja me tõsiselt kaalume ja analüüsime, kas me tuleme välja ka seadusemuudatusega, mille puhul me annaksime mingiks perioodiks võimaluse pikendada ka hüvitamisperioodi. Tõesti võib ju öelda, et EVPsid on pikendatud pidevalt. Siin kolleegid täpsustasid, et vist isegi 7l korral, aga selle hüvitusmäära pikendamine oleks sellisel juhul esmakordne. Me tõsiselt kaalume, et kas sellega välja tulla. Igal juhul esimese sammuna pikendame me seda läbivaatamise protsessi 6 kuuni, kuna sellisele survele, mis on Rahandusministeeriumile nüüd tulnud, me 30 päevaga ei suuda reageerida. Meil on väga palju muid asju, mis on vaja Rahandusministeeriumis teha. Tänan!

Juhataja
Aitäh! Ja sõna keskkonnaministrile Kiviõli teemadel, palun!

Jaanus Tamkivi
Aitäh! Räägiksin pisut laiemalt mõne sõnaga sellest keskkonnatasude muutmise seaduse eelnõust, mida valitsus ei ole veel arutanud ja mis on paljalt eelnõu, aga juba leidnud elavat vastukaja. Selle seadusega on tegelikult neli teemat, mida võiks kiirelt siin avada. Esimene on ideoloogia, et me üritame need maksud, mille kasv on planeeritud 2009 – 2010, tuua ettepoole seoses meie ühise sooviga liituda eurotsooniga. Nii et, seda on selles seaduseelnõus tehtud, arvestades, et keskkonnatasude seaduse järgi saastetasude tõusu nendel aastatel ei oleks.

Siis on aheraine teema, mis puudutab kindlasti Eesti Energiat. Teatavasti on aheraine produkt, mis põlevkivi kaevandamisel tekib ja seda on siiamaani valdavalt paigutatud puistesse ehk rahvakeeles öelduna, aetud lihtsalt hunnikusse. Samal ajal, kui meil riigis on tekkimas, eriti Harjumaal ja Tallinna ümbruses, väga tõsine ehitusmaterjalide kriis, ehitusmaavarade kriis ja just nimelt killustiku osas. Nii et seda aheraine ladustamise saastatasu on otsustatud tõsta pisut suuremas ulatuses just nimelt selle mõttega, et Eesti Energiat ja teisi põlevkivikaevandajaid ergutada seda aherainet, mis on tegelikult lubjakivi, jahvatama killustikuks ja müüma. See tähendab seda, et nad ei pea seda ladestamistasu siis maksma. Hirm, et see võiks kaasa tuua mingisuguse surve elektrihinna tõusule, seda tegelikult olla ei tohiks, sest et Eesti Energia on asunud tegutsema ja üritab oma killustikutehased ilusasti käima panna. See on kindlasti üks teema.

Siis on üks teema, mis leiab kindlasti olulist vastukaja seoses kohaliku omavalitsustega, on see, et need omavalitsused, kes tänase päeva seisuga ei ole ikkagi vaatamata kõigile meeldetuletustele asunud jäätmeseadust täitma. Teatavasti on see kohustus omavalitsustel alates aastast 2004. Täna on statistika selline, et ainult pooled omavalitsused on jäätmeveo korraldanud, millest tulenevalt meil ei maksa väga imestada, kui me metsa alt leiame selliseid asju, mida me ei peaks sealt leidma. Mõte on see, et need omavalitsused, kes siiamaani oma jäätmeringe ei ole korraldanud, et nendele omavalitsustele jäätmete ladestamistasu, millest teatavasti täna laekub 75% kohalikele omavalitsustele, seda jäätmete ladestamistasu ei saaks. See on nüüd see piits, aga me üritame ilmselt ka mingeid präänikuid välja mõelda. Igatahes hakkab Keskkonnaministeerium lähiajal selle teemaga kindlasti väga tõsiselt tegelema. Me peame suutma need jäätmeringid ära korraldada. Vähemasti luua see võimalus, et inimesed saaksid nendega liituda.

Teatavasti on ka see probleem, et osa inimesi ei taha sellega liituda ja väidavad, et nad on puhtad inimesed ja neil jäätmeid ei teki. Ja siis on see poolkoksi teema, mis on leidnud elavat vastukaja just nimelt seoses Kiviõliga, et üsna otsustavalt on plaanis tõsta ka poolkoksi ladestamise tasu. Millises suurusjärgus, selle üle praegu läbirääkimised ettevõtetega käivad. See informatsioon, mis on ajakirjandusest läbi jooksnud, et see tõus on 53-kordne, see pehmelt öeldes ei vasta tõele. Olukord on pisut teine. Poolkoks teatavasti, vastavalt ka Euroopa Liidu dokumentidele, on ohtlik jääde. Täna aetakse see lihtsalt hunnikusse, vastavad jäätmehoidlad on välja ehitamata ja see keskkonnarisk, mis seal tekib, on muidugi väga suur. Kui ettevõtted ehitavad välja korralikud jäätmehoidlad, siis see ladestamistasu, saastetasu langeb vastavalt sellele seaduseelnõule kohe kaks korda. Ja soov on see, et poolkoksi saaks omakorda veel põletada ja kasutada ta ära ka muudel otstarvetel, et seda ressurssi mitte lihtsalt hunnikusse ajada.

See teema, mis on ajakirjandusest läbi jooksnud, et nende sammudega võib juhtuda, et Kiviõli tehas jääb seisma ja tekib sotsiaalne katastroof Kiviõli linnas, ma usun, et sellised jutud on pisut ennatlikud ja loomulikult ei soovi meist seda keegi. Küll, aga soovime seda, et keskkonnaalased probleemid nendes ettevõtetes saaksid lahendatud ja eks näitab seda ka Riigikogu poolt sügisel käsitlema hakatav põlevkivi arengukava, mille järgi peaks saama selgeks, millise poliitikaga me üldse neid põlevkivi kaevandamise lubasid välja anname ja kui palju seda põlevkiviressurssi kasutatakse sisemaise, kodumaise elektrienergia tootmiseks, mis teatavasti on prioriteet. Ja veel kui palju sellest ressursist kasutatakse põlevkiviõli tootmiseks, mis täna valdavas osas, umbes 70%, läheb tegelikult ekspordiks. Need otsused seisavad muidugi kõik veel ees. See oleks lühidalt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Küsimused palun! Palun, BNS

Martin Vallimäe, BNS
Küsimus keskkonnaministrile, ministeerium küsis aega juurde, et vastata STER-i kiirgustegevusloa taotlusele. Kuidas sellega hetkel on?

Jaanus Tamkivi
Ministeerium küsis aega juurde ja me nende küsimustele vastamisega hetkel ka tegeleme. Hetkel on olukord selline, et vastavalt seadusele on ministeeriumil aega 19. augustini, et alla kirjutada või mitte alla kirjutada kiirgustegevusloale, mis annaks sellele ettevõttele loa tegevuse alustamiseks. Meil on veel mõned päevad aega otsustamiseks. Tõesti, need emotsioonid, mis seoses selle tehasega on üles kerkinud, on väga suured. Leian seda, et kohalik omavalitsus, kui ta kunagi andis ehitusloa sinna, kus see tehas täna asub, on teinud tegelikult väga suure vea. Sel hetkel oleks pidanud inimestega konsulteerima. Täna on ettevõte käitunud vastavalt seadustele. Meie kiirgusspetsialistid ütlevad, et seda riski, mida seal avalikkusele kirjeldatakse, tegelikult ei ole. Mingeid tehnilisi probleeme tegelikult ei ole. Nii et, lähtuvalt sellest tuleks Keskkonnaministeeriumil sellele kiirgustegevusloale alla kirjutada. Õigemini, ministril tuleks anda see allkiri. Eks me neid aspekte veel kaalume. Teatavasti on meid kohtusse kaevatud, nii Steri kui ka kohalike elanike poolt seal Sauel ja kohtuistung Steriga on 13. augustil.

Juhataja
Palun, veel küsimusi! Palun, Elo!

Elo Mõttus, Kanal 2
Küsimus Andrus Ansipile, kas te räägiksite meile omapoolse versiooni, et mis siis toimus reedel, kui te sõitsite lennujaamast koju.

Andrus Ansip
Mis seal ikka toimus. Kõigepealt, kehtiva korra järgi julgestataval pole õigust loobuda julgestusest ja anda julgestuse korraldamiseks mingeid omapoolseid korraldusi. Selles mõttes, et kui ka oleks midagi ette heita, siis neid etteheiteid ei tuleks teha kindlasti julgestatava aadressil, sest kehtiv kord välistab igasuguse julgestatava poolse mõju nendele, kes kaitset pakuvad.

Kui päris südamest öelda, siis ega ma intsidenti ei märganud ja võib-olla see kirjeldab ka julgestuspolitseinike head tööd, sest minul olid ajalehed autos, ma lugesin lehti ja autos oli ka minu abikaasa ja laps. Me tulime Kanadast ja teate ise, kuidas nende üle ookeanide lendudega on. Koju jõudmiseks kulus 2 tundi. Seda, et teepeal midagi toimus, seda ma teel olles teada ei saanudki. Seda ma kuulsin siis, kui see oli Kanal2 uudistes.

Seda, et oleks kogu tee kupatatud mingisuguse meeletu kiirusega, seda kindlasti ei olnud. Mingi 150 km tunnis, ma välistan, et seda üleüldse oleks olnud, sest seda tunneb ka lehti lugedes. Kuhugi kiiret mul absoluutselt ei olnud, sest osa lehti jäi mul kindlasti autos lugemata, sest neid oli seal palju ja kas mu pereliikmed oleksid maganud autos 15 minutit kauem või vähem, ei olnud nende jaoks absoluutselt mitte mingit vahet. Nii et, mingit kihutamist ei olnud. Me sõidame normaalses tempos, küll pisut kiiremini kui üldine liiklusvoog ja see tuleneb julgestuse taktikast, aga seda, millel see taktika põhineb, peate küsima julgestuspolitseinike käest, mitte minu käest.

Mul ei ole mitte mingisugust õigust loobuda ka sellestsamast saatemeeskonnast ja autost ka siis, kui ma olen puhkusel. Kui te mäletate, siis 2 aastat tagasi me käisime perega Hispaanias puhkamas ja me ei võtnud ühtegi julgestuspolitseinikku kaasa. Sellest tekitati just nimelt Eesti ajakirjanduses skandaal. Ehkki me tundsime ennast Hispaanias väga kindlana ja kaitstuna ilma igasuguste julgestuspolitseiniketa. Peale seda on puhkuse ajal peaministrit saatnud alati vähemalt üks julgestuspolitseinik. Eestis on ka puhkuse ajal, nii peaminister kui ka puhkepäevadel president, turvatud nii nagu igal tööpäeval ja ma kordan veel kord, minul julgestuse korraldamise osas mingit sõnaõigust ei ole.

Antud juhtumi kohta, ma muidugi hiljem olen rääkinud julgestuspolitseinikega ja see versioon on selline nagu komissar Alar Ridamäe televisioonis on kirjeldanud. Eskordile lähenes suurel kiirusel tagant üks auto ja siis saateauto takistas selle auto möödasõitu. Pani vilkurid põlema ja siis püüti seda eskorti jälitanud autot, sest ta sõitis väga väikese pikivahega. Saateauto taga, mitte selle sedaani taga, milles peaminister sõidab. Teda püüti seal siis taltsutada ja kutsuti välja tavapolitsei. Tavapolitsei tuli kui seisti Puurmannis järjekorras või oodati, millal vastutulevad autod läbi sõidavad, et saaks ise jälle sõitu alustada.

Nii et, niisugune oli see olukord. Minu meelest on see äärmiselt rumal seletus, et ma sõitsin rahulikult ja korraga jõudsin järgi ees kihutavale autole. Minu arust midagi veel totakamat annaks välja mõelda, aga nii see seletus televisioonis ometi kõlas. Ja kui nüüd jõuti järgi, siis nähti siniseid tulesid, mis küll vilkusid, aga ega see ei saanud ometi vilkur olla!!?? Noh ma ei tea, peab ikka fantaasia olema, et vilkuvat sinist tuld mitte vilkuriks pidada!! Ja mis siis sellega öelda taheti, selle vilkuva tulega, et oli see mõni tuunitud värk või midagi? Ma ei tea, uudistevaene aeg. Mina jõudsin koju 2 tunniga ja seda, et teepeal oleks midagi toimunud, ma teel olles ei saanudki teada, sest üks julgestuspolitseinik juhib autot, teine on see ülem, kes on kõrvalistuja toolis ja siis nemad omavahel suhtlevad. Tavaliselt nad räägivad kuskile varrukasse ja sedamoodi käib suhtlus ka saatva autoga. Ja millest nad parasjagu seal räägivad, kui raadio mängib ja ise oled artiklitesse süvenenud, mul on muudki teha, kui kuulata kogu aeg seda, millest politseinikud omavahel räägivad. See jutt ei ole üldse huvitav. See on umbes nii: jalakäija paremal, parkiv auto ees vasakul. Niisugune jutt, kaua sa seda kuulad! Ikka lülitad ennast välja. Jah, nii ta oli ja ei kihutanud 150 km tunnis Tallinnast Tartusse. Mina ei olnud roolis, aga julgestuspolitseinikud ei kihutanud, see on vale.

Juhataja
Palun veel küsimusi! Palun, Sven!

Sven Soiver, TV3
Sven Soiver TV3st. Eile tutvustasid sotsiaalteadlased uuringut. Oli selles teie jaoks üllatusi ja mida arvate selle uuringu peamisest ettepanekust, et riik peaks tegelema muulastega, kes on saanud Eesti kodanikuks, aga ei saa riigi poolt võimalusi elada Eesti Vabariigi infosfäärist, ei saa infot riigitegelaste kohta jne.

Andrus Ansip
Tänu Raadio 4-le kindlasti saavad. Televisioonivaatajad, ETV Aktuaalse Kaamera vaatajaid, neid, kes saavad vaadata AKd vene keeles, et neid võiks märksa rohkem olla. Põhiline ettepanek oli, et tuleks teha venekeelne telekanal. Mina väga suur optimist selles osas ei ole. Selle venekeelse telekanali tegemise ideed on väga kerge välja käia, kuid kui me mõtleme sellele, et Venemaal tehakse telekanaleid 150 miljonile vaatajaile ja 150-miljoniliselt auditooriumilt saadud rahadega, siis ilmselt tuleb tõdeda, et see teleproduktsioon on väga kvaliteetne, väga professionaalne ja vaatajate pärast võistlemine nende kanalitega saab olema ülimalt raske. Võiduvõimalusi ma kõrgeks ei hindaks. Venekeelne televisioon võiks olla võimalik siis, kui me läheme üle digitaaltelevisioonile. Siis on venekeelse kanali tegemine märksa odavam kui praegustes tingimustes. Üritada tuleks, aga ma olen veendunud, et paari, kolmesaja miljoniga aastas mingit erilist auditooriumi kasvu ette näha ei ole. Aga ma ei ole professionaal teleküsimustes, pigem olen ma täielik profaan ja need minu arvamused ei maksa midagi, selle teemaga töötatakse.

Sven Soiver, TV3
Aga üldiselt muulaste integratsioon Eesti ühiskonda. Kas väited selle kohta, et praegune valitsus on paisanud segi kõik, mida 10 aastat on integratsiooni vallas tehtud, kas need paistavad silma või mitte?

Andrus Ansip
Absoluutselt ei paista silma. Selgus, et peale aprillisündmusi mingeid erilisi muutusi ei ole toimunud. Vastupidi, selgelt on näha, et inimesed soovivad, ka vene keelt kõnelevad Eesti elanikud, enam lõimuda Eesti ühiskonda ja see on igati positiivne. Nii et, mingisugust integratsiooniprotsessi põrmu paiskumist, sellest uuringust mitte kuskilt ei paista, otsi kui suure luubiga tahad.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Palun, BNS

Martin Vallimäe, BNS
Küsimus rahandusministrile. Härra Padar, praegu käivad ministeeriumitega läbirääkimised eelarve osas. Kuidas need edenevad?

Ivari Padar
Eelarve läbirääkimised ei edene kunagi kergelt, seda lootustki ei ole. See on nagu aastast aastasse käibetõde ja kui ma räägin ka oma kolleegidega teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, siis need protsessid on ikka ühtemoodi. Selge, et septembri esimese paari nädala jooksul soovime, et need läbirääkimised saaksid ühele poole. Augusti lõpus, 21. augustil tuleb majanduse sügisprognoos, mille pealt me saame hinnata Eesti riigi võimalusi nii sel aastal kui ka teha ettearvestusi järgmiseks ja järgnevateks aastateks. Nii et, Rahandusministeerium võtab kogu seda protsessi tasa ja targu.

Martin Vallimäe, BNS
Millised ministeeriumid kõige rohkem raha juurde küsivad?

Ivari Padar
Selge, et väga suure eelarvemahuga on Sotsiaalministeerium ja selge, et Sotsiaalministeeriumil on proportsionaalselt kõige enam nõudmisi. Selge, et Rahandusministeeriumi huvi on eelkõige viidata ministeeriumidele kokkuhoiu võimalusi. Lisaks sellele, et küsida juurde eelarvest toorest raha, on selge, et kõik ministeeriumid peavad oma sisemist majapidamist väga selgelt jälgima. Seda enam, et nüüd on uus valitsus, uued ministrid, kes vaatavad oma ministeeriumi siseelu värskema pilguga.

Martin Vallimäe, BNS
Milline võiks olla ülejääk?

Ivari Padar
Nagu ma ütlesin, majandusprognoos tuleb 21. augustil ja siis me planeerime oma elu edasi.

Juhataja
Aitäh! Elo, palun!

Elo Mõttus, Kanal 2
Sooviksin küsida härra Tammkivi käest. Te ütlete, et pooled kohalikud omavalitsused ei ole jäätmeveo korraldusega liitunud. Milles on asi, kas nad ei saada hakkama või eksisteerib tegelikult seaduserikkumine? Milliseid meetmeid ikkagi kasutusele võtta, et asi toimima hakkaks?

Jaanus Tamkivi
Aitäh! Tegelikult käibki seaduserikkumine. Ma ei ütleks, et ei saada hakkama, küllap saadakse. Eestimaal on tarku inimesi igal pool, aga küsimus on tegelikult selles, et see on kohalikul tasandil suhteliselt ebameeldiv protsess, kuna kohaliku jäätmeringi käivitamisel on kõik kinnisvaraomanikud kohustatud sõlmima jäätmeveolepingu. Inimesed arvavad, et nad saavad edasi elada nagu siiamaani. Nagu ma ütlesin, osa inimesi käivad rääkimas lugusid sellest, et nad on väga puhtad inimesed, neil jäätmeid ei teki. Ja see on ebameeldiv protsess, teatavasti on varsti tulemas kohaliku omavalitsuse valimised ja kõik muud sellised asjad, nii et, tegemist on suhteliselt ebamugava asjaga. Aga kui me seda protsessi ei läbi, siis me ei jõuagi selleni, et kui me metsa läheme, ei leia me sealt enam olmeprügi.

Kui jäätmevedu on korraldamata, inimesed ei ole selle eest tasunud, siis neil ei ole kohustust panna prügi sinna, mis on selleks ette nähtud. Täna otsitakse pimeduse varjus võimalust viia see prügi metsa või kuhugi naabrimehe konteinerisse või kusagile avalikku konteinerisse. Igal juhul süsteem on täielikult korrastamata ja sellest on ainult tüli. Ja normaalse Euroopa Liidu riigina ei saa me seda lõputult kannatada.

Andrus Ansip
Saksamaal oli kunagi täpselt samasugune olukord nagu meil, et metsaalused ja pargid täitusid prügist ja inimesed ei olnud rahul. Seda korraldatud jäätmevedu oli suhteliselt vähe ja siis kui tehti kõigile kohustuslikuks korraldatud jäätmeveo süsteemiga liitumine, siis loomulikult leidus väga palju selliseid inimesi, kes rääkisid, kuidas nemad on väga puhta ja ökoloogilise elustiiliga. Et nendel ei teki mitte mingisugust olmeprügi. Vastuseis oli väga tugev, kuid kui süsteem käivitati, siis õige pea need metsaalused, mida lapsed ja vabatahtlikud igal kevadel pidid koristama, need jäidki puhtaks. Nii et, sellest korraldatud jäätmeveost, kui see rakendub igal pool, peaks sündima ka Eestile väga suur kasu.

Ma olen alati imetlenud Soome metsade ja ka Soome linnade puhtust, olmeprügi metsa all ei leia mitte kusagilt. Kuid 80 km eemal siin Eestis on metsaalused olmeprügi täis. Ma olen selles veendunud, et see kord, mis on kehtestatud ja kehtiv, see on hea kord ja seda korda peavad kõik täitma.

Ivari Padar
Kes oleks võinud veel mõni aasta tagasi arvata, et Eesti külasse tulevad prügikonteinerid ja täna on niimoodi, et järjest rohkem tuleb. Näiteks minu kodukülas on täiesti niimoodi, et asi idaneb. Inimesed on huvitatud sellest, et oma kodupaika korras hoida ja pigem ollakse nõus kandma kulusid, mis puudutab konteinerite üüri ja seda prügikorraldust. Ka inimeste suhtumine on väga muutunud. Muidugi, keegi võib mulle vastu vaielda, et kusagil Eestimaa kohas ei ole suhtumise muutumist näha, aga ma ütlen küll, et maainimesena tajun seda suhtumise muutumist.

Jaanus Tamkivi
See on tore, mida Padar räägib, ma loodan, et see tõesti nii on, aga tänane statistika on kurb. Pooltes omavalitsustes on jäätmevedu korraldamata, see on tänane statistika ja sellega me leppida ei saa. Kolm aastat on seaduse kehtima hakkamisest mööda läinud ja tänase päeva seisuga oleme jõudnud poolele teele.

Juhataja
Aitäh! Paistab, et rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile!