Sa oled siin

Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai esimese ülevaate Eesti kliimaneutraalsuse analüüsi vahearuandest

10. september 2019 - 13:44

Stenbocki maja, 10. september 2019 - Täna kogunes esimest korda valitsuse kliima- ja energiakomisjon, kes sai ülevaate riigikantselei, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja OÜ Finantsakadeemia ning keskkonnaministeeriumi koostöös valmivast Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi vahearuandest ja Eesti Energia investeeringuplaanidest. Valitsuskomisjon jätkab arutelusid kuu lõpus. 

Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eestil soov saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks riigiks, mille majandus on konkurentsivõimeline ning elukeskkond kaasaegne. „Valitsus on kliimaküsimused võtnud prioriteediks ja oleme veendunud, et läbimõeldud tegutsemisega saame pöörata kliimamuutustega võitlemise enda kasuks. Täna saime esialgse ülevaate võimalustest  kliimaneutraalsuse saavutamiseks  ja arutasime ka põlevkivisektori tulevikku. Jätkame arutelusid, et teha Eesti jaoks kõige targemad valikud," sõnas Ratas.

Praegu on Eesti võtnud eesmärgiks vähendada sajandi keskpaigaks kasvuhoonegaaside heidet 80 protsenti võrreldes 1990. aastaga. SEI Tallinna ja OÜ Finantsakadeemia uuringu „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ käigus selgitatakse välja, kas ja milliste tõenäoliste muudatuste ning kaasnevate mõjudega on võimalik jõuda aastaks 2050 eesmärgini 100 protsenti ehk saavutada kliimaneutraalsus.  Uuring võtab detailsemalt vaatluse alla kuus valdkonda: energeetika, tööstus, transport, põllumajandus, ehitus ning metsamajandus ja maakasutus.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul tuleb edasistes aruteludes silmas pidada, et kõige suurema mõjuga investeeringud võiks teha juba aastaks 2030. Tema hinnangul ei tasu kasvuhoonegaaside heitmete vähendamises näha vaid kohustust ja maksumust. „Madala kasvuhoonegaaside heitmega riigiks saamine pakub meile rohkesti võimalusi, mida ära kasutada. Eesti lõplikud seisukohad selguvad arutelude käigus,“ lausus Kokk.

Uuringu vahearuande lühikokkuvõte (865.83 KB, PDF)

Lisaks sai komisjon ülevaate Eesti Energia plaanist ehitada Auveresse uus Enefit õlitehas ning Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamise plaanidest. „Meie üks suund energeetikas on oma tähtsaimat maavara põlevkivi senisest enam väärindada. Uued õlitehased ja eelrafineerimistehas aitaks Ida-Virumaa energeetikasektoril kohanduda efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks, säilitades samas töökohti ja luues uusi. Lisaks jääb kindlus omavalitsustele ja kohalikele ettevõtetele tulubaasi säilimisel,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Valitsuskomisjon otsustas jätkata kõigi kolme teema arutelusid 30. septembril järgmisel kliima- ja energiakomisjoni kohtumisel.

Kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil, kui teemakäsitlus seda eeldab. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.

Fotod komisjoni nõupidamise algusest:
Kliima- ja energiakomisjon, 10.09.2019


Kliimaneutraalsuse teemal korraldavad Teaduste Akadeemia ja Riigikantselei sel reedel konverentsi https://www.valitsus.ee/et/konverents-kliimaneutraalsus-having-voi-edu.

Ajakirjanikele on akrediteerimine avatud: https://www.valitsus.ee/et/uritus/riigikantselei-ja-teaduste-akadeemia-k...

 

Analüüsi lühikokkuvõte: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/luhikokkuvote.pdf (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

13.10.2020|Vabariigi Valitsus

Valitsuse majandusarengu komisjon arutas Eesti äridiplomaatia edusamme

Stenbocki maja, Tallinn, 13. oktoober 2020 – Valitsuse majandusarengu komisjon (VMK) sai oma tänasel istungil ülevaate äridiplomaatia saavutustest koroonakriisi oludes.

13.10.2020|Vabariigi Valitsus

Valitsus toetab ELi kasvuhoonegaaside eesmärgi tõstmist aastaks 2030

Stenbocki maja, 13. oktoober 2020 – Valitsus otsustas täna toetada Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist seniselt 40 protsendilt vähemalt 55 protsendini aastaks 2030. Selle eesmärk on aidata saavutada aastaks 2050 ELis kliimaneutraalsus tasakaalustatud, õiglasel, realistlikul ja mõistlikul viisil.