Sa oled siin

Valitsuse 9.8.2018 istungi kommenteeritud päevakord

8. august 2018 - 16:18

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Siim Kiisler, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning kaitseminister Jüri Luik.


1. Arvamuse andmine keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (666 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on parandada keeleseaduse täitmist ning motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid, et nad panustaksid veelgi enam töötajate eesti keele õppesse.

Kehtiva korra kohaselt on Keeleinspektsioonil õigus teha riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse asutusele ning nende hallatavale asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või nende ametiisikule või töötajale ettekirjutusi keeleseaduses ette nähtud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on õigus rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 640 eurot.

Eelnõu kohaselt soovitakse suurendada sunniraha ülemmäära 6400 euroni.

Eelnõu algatasid Riigikogu liikmed Igor Gräzin, Jaanus Karilaid, Tarmo Kruusimäe, Jaak Madison, Madis Milling, Henn Põlluaas, Priit Sibul ja Märt Sults.

Haridus- ja teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Sunniraha eesmärk on motiveerida isikuid keeleseaduse nõudeid täitma ning täiesti piisav on ka praegune sunniraha ülemmäär 640 eurot. Selles ulatuses on Keeleinspektsioon mõnel korral sunniraha rakendanud keeleseaduse nõudeid eiranud asutuse juhi puhul. Keskmine töötajale määratud sunniraha on viimastel aastatel olnud 60-70 eurot. Ministeeriumi hinnangul võiks sunniraha ülemmäära tõstmine kõne alla tulla üksnes nende juriidiliste isikute puhul, kus on pikki aastaid järjekindlalt keeleseaduse nõudeid rikutud ja 640-eurone sunniraha ei ole oma eesmärki täitnud.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f002d5ea-d218-4e58-b904-8...

2. Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ning muutmise ja andmete esitamise kord
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on sätestada elutähtsa teenuse osutaja ( ETO) poolt riigikaitselise töökohustusega töökohtade moodustamise ja riigikaitselise töökoha andmete esitamise kord.

Eelnõu eesmärk on võimaldada igal juriidilisel isikul, kelle koosseisus on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vältimatult seotud töökohti, määrata see töökoht riigikaitseliseks töökohaks. Sellel töökohal töötav isik on vabastatud eriolukorra töödel ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest ning isikut ei kutsuta mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse. Samuti võib kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt riigikaitselisel töökohal töötava isiku ühekordselt vabastada õppekogunemisel osalemisest.

Määruse kehtestamine on vajalik, et tagada elutähtsa teenuse toimepidevus olukorras, kus kaitseväekohustusega ETO töötaja on kutsutud kas õppekogunemisele või sõjalise valmisoleku suurendamiseks korraldatud lisaõppekogunemisele või mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse. Samuti sätestatakse määrusega, mis tingimustel isikut ei või määrata või teda ei loeta riigikaitselisel töökohal töötavaks isikuks.

Riigikaitselise töökohustuse määramise korrast ja nõuetest kinnipidamist kontrollib Kaitseressursside Amet.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b4a72115-47e6-4484-9930-f...

3. Pakendiregistri põhimäärus
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Pakendiregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse andmeid, mis võimaldavad arvestada, millises mahus pakendijäätmeid kogutakse, taaskasutatakse, kõrvaldatakse ja eksporditakse. Samuti on seal andmed õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise kohta. Registriandmete alusel saab kontrollida, kuidas pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid täidavad pakenditest tekkivate jäätmete käitlemise korraldamise ja seaduses sätestatud taaskasutamise sihtarvude täitmise kohustust. Registriandmete alusel jälgitakse õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise muutumist, pidades silmas seaduses sätestatud eesmärke.

Register alustas tööd 2004. aastal. 2009. aastal viidi register praegusele kujule ja tehti ulatuslikud muudatused ka põhimääruses. Praeguseks on arendatud registri uus versioon, kuna kasutusel olev register on vananenud ega võimalda arendamist ja esitatavate andmete kvaliteetset töötlemist.

Määrusesse lisatakse andmete esitamise kohustus õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise kohta. See tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2015/720, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega.

Määruse jõustumisel tuleb ettevõttel, kes taaskasutab või vahendab pakendijäätmete taaskasutamist, esitada taaskasutamise tõend ise pakendiregistrisse. See tagab, et pakendiregistrisse esitatavad andmed on õiged, ning muudab ka järelevalve lihtsamaks ja vähem aega nõudvaks. Seni pidi taaskasutamise tõendi esitama pakendiettevõtja.

Kavandatavate muudatuste sisu ja ulatust arvesse võttes teeb keskkonnaminister valitsusele ettepaneku kehtestada määrus uue terviktekstina.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d05a187-e718-4081-9f69-8...

4. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 "Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega soovitakse muuta Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord” lisades esitatud vorme.

Muudatused tulenevad 1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni (FAL konventsioon) lisa muudatustest, mille võttis 2016. aastal vastu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni hõlbustuskomitee. FAL konventsiooni lisa muudatused on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a korraldusega nr 170.

Määrusega muudetakse ülddeklaratsiooni, munsterrolli, reisijate nimekirja, lastideklaratsiooni, laeva varude deklaratsiooni ning laevapere vara deklaratsiooni. Muudatused määruse lisades on osaliselt redaktsioonilist laadi, kuid lisatakse ka uusi andmevälju ja sellest tulenevalt muudetakse ka vormide kujundust.

Määrus on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ab25cebb-1f32-4be0-8b29-f...

5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a korralduse nr 405-k „Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaminister teeb valitsusele ettepaneku kinnitada ministeeriumi kantsleri asemel piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu kaasesimeheks keskkonnaministeeriumi vastavat valdkonda koordineeriv ja juhtiv asekantsler. Asekantsleri tegevusvaldkondadeks on vee kaitse ja kasutamise korraldamine, sh piirivete kaitse ja säästliku kasutamise küsimused ja teemaarendused, samuti piirivete konventsiooni koordineerimisega seotud tööde korraldus ja juhtimine.

Piirivete konventsioon on aluseks Eesti-Vene piiriveekogude kokkuleppele, mille täitmist korraldab Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjon. Komisjoni põhiülesanne on riikidevahelise koostöö koordineerimine Narva jõe valgalal (kogupindala üle 56 000 km²), mille koosseisu kuuluvad Narva veehoidla ja Euroopa suurim piiriveekogu Peipsi järv (pindala 3500 km²).

6. Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine ja raha eraldamine
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega soovib maaeluminister valitsuselt volitust riigi sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esindajana otsustama Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamise 20 000 000 euro võrra.

Otsusega parandatakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse võimekust toetada Eesti maapiirkonna ettevõtlust (sh põllumajandussektorit), luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta põllumajandustootjate võimet tulla toime erandlike olukordadega, mis on muuhulgas tingitud teatud kliima- ja loodusnähtustest ning ebasoodsatest ilmastikutingimustest.

Sihtkapitali suurendamise otsus aitab hallata ilmastikuoludega kaasnevaid riske ja kahjusid, sh aidata põllumehi käibevahenditega seonduvate probleemide lahendamisel ning tagatistega laenude saamiseks.

7. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks vahetamise teel (Lagedi tee 1 ja Tartu mnt 169 kinnistud Peterburi tee 104 kinnistu vastu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister soovib valitsuselt nõusolekut riigivara otsustuskorras võõrandamiseks kinnistute vahetamise teel. Vahetada soovitakse ministeeriumi valitsemisalas olevad Lagedi tee 1 ja Tartu mnt 169 kinnistud aktsiaseltsi Aqua Marina omandis oleva Peterburi tee 104 kinnistu vastu.

Maanteeamet valmistab ette suuremahulist teeprojekti maanteede nr 1 (E20) Tallinn-Narva ja maantee nr 11 (E265) ning Rahu ja Peterburi teed ühendava Väo liiklussõlme  rekonstrueerimiseks. Väo liiklussõlm on tähtsaim liiklussõlm Eestis, mida läbib suurem osa rahvusvahelistest ja riigisisestest maantee kaubavedudest. Väo liiklussõlm ühendab omavahel Tallinna, Muuga ja Paldiski sadamat ning rahvusvahelisi maanteid ja piiripunkte ning on üks suurema liiklussagedusega ristmikke. 2016. aastal läbis seda keskmiselt 29 000 autot ööpäevas Narva suunal, 13 000 autot ööpäevas Tallinna ringtee suunal ja 17 000 autot ööpäevas Rahu tee suunal. Väo liiklussõlme iseloomustab suur raskeliikluse osakaal, hinnanguliselt üle 1 700 auto ööpäevas. Vastavalt prognoosile kasvab Väo liiklussõlme liikluskoormus Narva suunal 2035. a 48 000 autoni ööpäevas, Tallinna ringteel 18 000 autoni ööpäevas ning Rahu teel 26 000 autoni ööpäevas. Väo liiklussõlme liiklus on juba praegu tipptundidel üle koormatud. Liikluse tihenedes suurenevad läbilaskvuse probleemid veelgi. Olemasolev Väo liiklussõlm on Maanteeameti hinnangul täielikult amortiseerunud ja liiklusohtlik. Näiteks hukkus perioodil 2002-2010 liiklusõnnetustes liiklussõlme piirkonnas 5 ja sai vigastada 42 inimest. Valdavalt toimuvad liiklusõnnetused jalakäijatega, kuna puuduvad ohutud teerajatise ületuskohad ning jalgteed ja jalgrattateed.

Väo liiklussõlme ehitamine on sotsiaal-majanduslikult põhjendatud ning seda toetab suur avalik huvi. Projektiga on võimalik tutvuda Maanteeameti kodulehel: https://www.mnt.ee/et/ehitus/vao-liiklussolme-ehitus.

Maanteeamet alustas Väo liiklussõlme projekti ettevalmistusega 2003. aastal. Liiklussõlme eelprojekt valmis 2005, mille järel alustas Maanteeamet liiklussõlme rajamiseks vajalike maade omandamisega. Projektiga ehituse etappi liikumiseks on omandatud kõik vajalikud kinnistud, välja arvatud AS-i Aqua Marina omandis olev Peterburi tee 104 kinnistu.

8. Eesti liitumine Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttega
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttega liitumine annab Eestile õiguse täielikult osaleda EuroHPC juhtorgani (Governing Board) töös ning hääletada  administratiivsete otsuste tegemisel. HPC juhtorgan on ühtlasi otsustuskogu, kus lepitakse kokku HPC teise samba tegevussuundade ehk teadus- ja innovatsioonikava konkursside sisu ja täpsemad osalemistingimused. See on samuti üheks Eesti liitumise motivaatoriks. Kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatakse äärmiselt mahukate, keeruliste ja kiirete arvutuste jaoks, mida ei saa sooritada tavaarvutitega. Vastavad meetodid hõlmavad modelleerimist ja simulatsiooni, keerukat andmeanalüüsi ning visualiseerimist, mida kasutatakse paljudes teaduslikes, masinaehituslikes, tööstuslikes, ärilistes ja avaliku sektori rakendustes. Näiteks personaal- ja täppismeditsiinis, looduskatastroofide prognoosis/ennetuses, tööstuses ja ettevõtluses ning riigi julgeolekus ja kaitses.

EuroHPC-ga on võimalik liituda ilma igasuguse rahalise ja mitterahalise panuseta ning sellega ei kaasne riigile automaatselt otseseid rahalisi kohustusi. Liitunud riigil on küll kohustus panustada ühisettevõtte halduskulu katmisse, kuid ainult juhul, kui riik reaalselt osaleb ühisettevõtte esimese või teise samba projektides. Ka sel juhul on riigile langev ühisettevõtte halduskulu proportsionaalne liikmesriigi reaalse tegevuskuluga konkreetse projekti raames.

Euroopa Komisjon avaldas määruse eelnõu Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte asutamiseks 11. jaanuaril 2018 ning Euroopa Liidu nõukogu kinnitas selle 22. juunil 2018.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti liitumine Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttega ning volitada haridus- ja teadusministrit allkirjastama deklaratsiooni „Kõrgjõudlusega andmetöötluse koostööraamistik“.

Ühisettevõttega on liitunud 20 Euroopa Liidu liikmesriiki ja Šveits.

9. Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb suveaja korda
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Liidus kehtiva suveaja korra kohaselt tuleb kaks korda aastas vastavalt muutuvale päevavalgusajale kella keerata. Märtsikuu viimasel pühapäeval nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi, minnes üle suveajale. Oktoobri viimasel pühapäeval nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi, liikudes seega üle tagasi vööndiajale (kõnekeeles talveajale). Kirjeldatud kord on sätestatud direktiivis 2000/84/EÜ.

Võttes arvesse kodanike, Euroopa Parlamendi ja teatavate ELi liikmesriikide esitatud taotlusi, on Euroopa Komisjon otsustanud uurida ELis kehtivat suveaja korda ja hinnata, kas seda oleks vaja muuta või mitte. Euroopa Komisjon algatas vastava avaliku konsultatsiooni 4. juulil 2018 ning huvirühmade vastuseid oodatakse 16. augustini 2018.

Majandus- ja taristuminister teeb valitsusele ettepaneku toetada kõikides EL-i liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Piiriülese kaubanduse, transpordi, teabevahetuse ning muude EL siseturu valdkondade tõrgeteta toimimiseks tuleb tagada võimalikult ühtne ajarežiim liikmesriikide vahel. Samuti on minister seisukohal, et kellakeeramise lõpetamisel püsivalt suveajale või talveajale jäämise otsustamisel on oluline hinnata muudatuse mõju inimese käitumisele, tervisele ning majandusele.