Sa oled siin

Valitsuse 9.5.2019 istungi kommenteeritud päevakord

8. mai 2019 - 15:46

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaministrit asendav siseminister Mart Helme, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning justiitsminister Raivo Aeg.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: seaduse eelnõu

Keskkonnaminister Rene Kokk teeb valitsusele ettepaneku algatada seaduseelnõu, mis   puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta, puudulikku ülevõtmist. Selle kohta on algatatud ka rikkumismenetlus.

Et rikkumine kõrvaldada, tehakse mitmeid tehnilisi täpsustusi ning lisatakse jäätmeseadusesse elektroonikaromu termin ning täpsustatakse meditsiiniseadme ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme termineid. Veel täpsustatakse eelnõuga mõisteid teatavate ohtlike ainete (nt plii) kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fa16d2f1-06e2-4080-a640-9...

2. Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: korralduse eelnõu

Sotsiaalminister Tanel Kiik teeb valitsusele ettepaneku õigusselguse huvides kehtestada Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamise uus korraldus, milles on esitatud ainult kehtivate volitustega nõukogu liikmed. Nõukogu liikmetena jätkavad Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul Toomas Tamsar ja Priit Perens ning Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul Ulvi Tammer-Jäätes.

Kuna Peep Petersoni volituste tähtaeg on lõppenud, siis nimetatakse Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul uueks nõukogu liikmeks Jüri Lember. Tema volitused kestavad 9. maini 2022.

Haigekassa nõukogu on Eesti Haigekassa kõrgeim organ, millel on kuus liiget. Nõukogusse kuuluvad ametikoha järgi sotsiaalminister ja rahandusminister. Valitsus nimetab Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul kaks nõukogu liiget, Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul ühe nõukogu liikme ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul ühe nõukogu liikme.

3. Eesti kodakondsuse taastamine (A. B.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku taastada Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest, Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

4. Eesti Vabariigi valitsuse ja Belize’i valitsuse diplomaatiliste passide kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppele allakirjutamiseks volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

28. juuni 2018 valitsuse korraldusega kiideti heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Belize'i valitsuse diplomaatiliste passide kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppe eelnõu. Kokkuleppega lubatakse diplomaatiliste passide kasutajatel viibida riigis ilma viisata 180 päeva jooksul kuni 90 päeva eeldusel, et nad ei tee teise poole territooriumil tasustatud tööd, seal hulgas ei hakka füüsilisest isikust ettevõtjaks ega tegele muu eraviisilise äritegevusega. Samuti vabastatakse viisanõudest diplomaatiliste passide kasutajad ja nende perekonnaliikmed, kui tegemist on diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajatega või esindajatega riigis asuva rahvusvahelise organisatsiooni juures.

Valitsuselt soovitakse homsel istungil volitust, et kokkuleppele saaks alla kirjutada Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Belgia Kuningriigis ja Luksemburgi Suurhertsogiriigis. Kokkuleppele on kavas alla kirjutada tänavu juunis.

Euroopa Liidu liikmesriikidest on viisanõudest Belize’i diplomaatilise passi kasutajate suhtes loobunud Austria, Prantsusmaa, Iirimaa, Malta ja Ühendkuningriik.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/20ffe902-c1a8-4611-ac40-2...

5. Statistikaameti arengukava aastateks 2018–2022 aruanne ja statistikanõukogu 2018. aasta tegevusaruanne
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: aruanne

Rahandusminister Martin Helme annab valitsusele ülevaate aastateks 2018–2022 kinnitatud riikliku statistika programmi täitmise ning statistikanõukogu 2018. aasta tegevusaruande kohta.

Möödunud aastal viidi läbi 156 statistikatööd kogumaksumusega 6,6 miljonit eurot. Neist mahukaim oli 2021. aasta registripõhise rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistamine, mis maksis 800 000 eurot. Igal aastal tehtavaid ehk põhistatistikasse kuuluvaid töid oli möödunud aastal 128, tsüklilise statistika töid 10, ebaregulaarseid töid 6, arendustöid 6, statistilise analüüsi alla liigituvaid töid 4 ja statistilisi registritöid 2.

Statistikaameti jaoks oli möödunud aastal tähtsal kohal riigi halduskoormuse vähendamine. Koostöös ministeeriumide ja ametiasutustega töötati välja riigi andmehalduse põhimõtted, kuid andmehalduse põhiprintsiibi (once-only) rakendamine seisab Statistikaametil aga alles ees.

2019. aastal lisandub tegevuste loetellu kuus uut statistikatööd. Neist neli on Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad ja kaks riigisisesed tellimused. Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt viiakse läbi töö- ja tööajakorraldus, hoonete- ja ruumide ning isikute statistilised registrid ja Euroopa terviseuuring. Riigisisesteks töödeks on lõimumine ja kultuuris osalemine.

6. Eesti seisukohad Euroopa Komisjonile rahvusvaheliste kriminaalõigusalase koostöö lepingute läbirääkimistel osalemiseks volituste andmise kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Nõukogu otsuste eelnõud käsitlevad Euroopa Komisjonile rahvusvaheliste kriminaalõigusalase koostöö lepingute läbirääkimistel osalemiseks volituste andmist ja läbirääkimiste juhiseid. Esimene nõukogu otsuse eelnõu puudutab läbirääkimisi Euroopa Liidu ja USA vahel kriminaalasjades elektrooniliste tõendite vahetamise kokkuleppe kohta, mis kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse. Teine nõukogu otsuse eelnõu aga puudutab läbirääkimisi Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastase konventsiooni (Budapesti konventsiooni) teise lisaprotokolli üle. Lisaprotokolli eesmärk on tõhustada koostööd rahvusvaheliste teenusepakkujatega, kiirendada vastastikust õigusabi ning näha ette reeglid juurdepääsuks elektroonilistele tõenditele küberruumis.

Eesti toetab läbirääkimiste alustamist Euroopa Liidu ja USA vahel ning läbirääkimisjuhiseid, mille eesmärk on tagada lepingute sisu vastavus Euroopa Liidu õiguse põhimõtetele. Eesti toetab üldjoontes ka Euroopa Komisjonile loa andmist Budapesti konventsiooni teise lisaprotokolli läbirääkimistel osalemiseks, kuna lisaprotokoll võib mõjutada liidu ühiseid õigusnorme. Eesti leiab oma seisukohas, et teise lisaprotokolli sisu ei ole tervikuna Euroopa Liidu ainupädevuses ning liikmesriikidel on pädevus osas, mis puudutab piiriülest otsejuurdepääsu andmetele.

Justiitsminister Raivo Aeg teeb valitsusele ettepaneku Eesti seisukohad heaks kiita.

7. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse eelnõu kohta, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses sidusate intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu ja praktilise kasutamisega
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon võttis tänavu 13. märtsil vastu määruse eelnõu sidusate intelligentsete transpordisüsteemide (C-ITS) kasutuselevõtu ja praktilise kasutamise kohta. Eelnõuga soovitakse kehtestada minimaalsed õiguslikud ja tehnilised nõuded C-ITSi koostalitluse kohta ning võimaldada C-ITSi ja selle teenuste ulatuslikku kasutuselevõttu alates 2019. aastast. C-ITS tehnoloogiad on sõidukite omavahelise ning infrastruktuuri ja sõidukite vahelise kommunikatsiooni võimaldajaks.

Eesti ei saa toetada delegeeritud määruse vastuvõtmist Euroopa Komisjoni pakutud kujul, kuna määruse eelnõus on välja toodud võimaliku tehnoloogilise lahendusena vaid ITS-G5 standard, jättes sellega hetkel välja konkureerivad mobiilside tehnoloogiad, samuti ei ole ruumi jäetud 5G tehnoloogiale. Eesti peab oluliseks koostoimeliste transpordisüsteemide arendamisel lähtumist tehnoloogianeutraalsuse ja tulevikukindluse printsiipidest ning vajadusest tagada võrdsed konkurentsitingimused kõikidele tehnoloogiatele, samuti võimaldada mobiilsidetehnoloogia kasutamist võrdsetel alustel.

Pigem annab eelnõu turule investeerimiskindluse WiFi-l põhineva G5 tehnoloogiasse investeerimiseks. Problemaatiline on ka määruse eelnõus sisalduv tagasiulatuv ühilduvusnõue, mille kohaselt peaksid tulevikus mobiilside tehnoloogiat kasutavad seadmed olema lisaks võimelised töötama ka WiFi-l põhineval tehnoloogial, mis on tehniliselt keerukas ning kulukas.

Sellegipoolest toetab Eesti määruse eelnõu üldist eesmärki, mis paneb Euroopa Liidu üleselt paika minimaalsed õiguslikud ja tehnilised nõuded intelligentsete transpordisüsteemide koostalitluse kohta.

Seisukoha kujundamisel arvestati Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, ITS Estonia koostöövõrgustikult, Telia Eesti AS-ilt, Maanteeametilt ja TalTech-ilt saadud tagasisidega. Ka sektori arvates ei ole hetkel pakutud lähenemine tehnoloogianeutraalne, kuna takistab olemasolevate 3G ja 4G ning tulevikus kasutusele võetava innovaatilise 5G tehnoloogia ja selle kaudu loodavate võimaluste arengut intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtul.

Majandus- ja taristuminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti seisukohad heaks kiita.

8. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 13. mai 2019 istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad 13. mail Brüsselis toimuvaks Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumiseks, kus vaadeldakse Liibüa sõjalise olukorra süvenemist ja arutatakse olukorda Saheli piirkonnas. Samuti valmistatakse ette 14. mail toimuvat Euroopa Liidu ja G5 Saheli riikide välis- ja kaitseministrite ühisistungit. Välisasjade nõukogu kohtumisele eelneb Euroopa Liidu ja idapartnerluse riikide välisministrite kohtumine, kus tehakse tagasivaade viimase kümnendi saavutustele ja alustatakse arutelusid idapartnerluse tuleviku üle pärast 2020. aastat.

9. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite 16. mai 2019 istungil
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad 16. mail 2019 Brüsselis toimuvaks Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumiseks, kus arutatakse 2030. aastani kehtiva ÜRO kestliku arengu tegevuskava täitmist ja kliimamuutuste olukorda. Sealjuures soovitakse anda suunised nõukogu järelduste koostamiseks Euroopa Liidu ühise arengukoostöö koondaruande kohta. Lisaks on plaanis arutelud noorte abistamise ja kaasamise üle arengukoostöösse ning Euroopa Liidu tegevuse tõhustamise üle Saheli piirkonnas arengukoostöö perspektiivist lähtuvalt.