Sa oled siin

Valitsuse 9.5.18 istungi kommenteeritud päevakord

9. mai 2018 - 17:13

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Valitsuse pressikonverents algab kell 12 ja plaani järgi osalevad sellel peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Siim Kiisler, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56498580

 

1. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Liiklusseaduse muudatusega tohivad Kaitseväes töötavad arstid hakata tegema juhiloa taotlejatele tervisekontrolli ja väljastama vastavat tervisetõendit. Praegu on see õigus üksnes Kaitseväe meditsiinikeskustes töötavatel perearstidel või töötervishoiuarstidel. Kõikidel Kaitseväe arstidel on lubatud üldarstiabi ja erakorralise meditsiiniabi osutamine sõltumata nende erialast.

Kaitseväe reservüksuste koosseisu ettevalmistamiseks koolitatakse igal aastal erineva kategooria sõidukijuhtideks 700-800 ajateenijat, kellele tuleb teha vastav tervisekontroll.

Ajateenijate väljaõppega tegelevate Kaitseväe üksuste juures asub üle Eesti kokku seitse meditsiinikeskust, kuid ainult kolmes neist töötavad arstid, kes tohivad mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbi viia. Kokku töötab nendes meditsiinikeskustes 13 arsti.

Eelnõu on välja töötatud Kaitseväe ettepaneku alusel.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c989856-b9a6-4eed-bfb7-0daf6fcbad1a#DW0wbwg4

 

2. Arvamuse andmine õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu (609 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu 
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu põhiseaduskomisjon eesmärgiga anda õiguskantslerile selge volitus tegutseda Eestis riikliku inimõiguste asutusena, mille loomise kohustus tuleneb ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga vastu võetud nn Pariisi printsiipidest. Samuti saab õiguskantsler puuetega inimeste õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid.

Riiklik inimõiguste asutus peab olema laia pädevusega valitsusest sõltumatu organisatsioon, kes sekkub vajadusel õigusloomesse, tõstatab inimõigusalaseid probleeme, panustab raportitesse, mida riik on kohustatud esitama ÜRO komiteedele. Kuigi õiguskantsler täidab juba praegu suurt osa inimõiguste asutuse ülesannetest, puudub tal selleks selge volitus.

Teine õiguskantslerile lisanduv ülesanne tuleneb ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist, millele Eesti Vabariik kirjutas alla 2007. aastal. Konventsioonist tuleneb riiklik kohustus edendada puuetega inimeste võimalusi osaleda täielikult ja iseseisvalt ühiskondlikus elus. Samuti tuleb luua puuetega inimeste õiguste kaitsmise ja jälgimise sõltumatu seireraamistik.

Lisanduvad ülesanded hõlmavad ühiskonna teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, koolitusi ja uuringuid, raportite väljaandmist ning koostööd ÜRO institutsioonidega. Kaitsmine konventsiooni tähenduses sisaldab näiteks puudega inimeste õiguste rikkumisega seotud kaebuste omaalgatuslikku uurimist.

Õiguskantsleri institutsioon on riikliku inimõiguste asutuse ning puuetega inimeste õiguste konventsioonis ette nähtud vastutava üksuse nõuetele vastamisele kõige lähemal. Õiguskantsler on nõus ja valmis täitma mõlemat ülesannet tingimusel, et nende täitmiseks eraldatakse vajalik raha. 

Riikliku inimõiguste asutuse ülesannete täitmise eelarvekulu on esimesel tegevusaastal hinnanguliselt 300 000 eurot ning edaspidi 500 000 eurot aastas. Puuetega inimeste konventsiooni rakendamise ja ülesannete täitmise kulu on hinnanguliselt 100 000 eurot aastas.

Kavandatud muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

 

3. Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps 
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kehtestatakse riiklike hariduspreemiate ja –stipendiumite määramise tingimused ning kord.  

Eelnõu kohaselt on igal aastal võimalik määrata kuni viis stipendiumi, mis määratakse kindlaks konkursi tingimustega. Konkurss kuulutatakse välja hiljemalt 15. septembriks, taotlused stipendiumi saamiseks tuleb haridus- ja teadusministeeriumile esitada hiljemalt 15. oktoobriks. Taotlused vaatab läbi hindamiskomisjon, kelle ettepanekute alusel määrab stipendiumi haridus- ja teadusminister. Stipendiumide saajad avalikustatakse ministeeriumi kodulehel.

Stipendium annab alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajale või tugispetsialistile võimaluse kasutada vaba semestrit näiteks koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis või tähtajaliseks tööks hariduspoliitika kujundamisel. 

Riiklike hariduspreemiad hakatakse määrama väljapaistvate saavutuste eest elutööpreemiana ja aastapreemiana. Igal aastal määratakse üks elutööpreemia suurusega 65 000 eurot ja kuni üheksa aastapreemiat suurusega 10 000 eurot. Ettepanekuid võib teha iga inimene, kohaliku omavalitsuse üksus, kool, ministeerium. Ettepanekuid arutab hariduspreemiate komisjon. Hariduspreemiad määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.  

Hariduspreemiate ja –stipendiumitega soovib riik luua Eesti õpetajatele samaväärse tunnustamise korra nagu seni on ette nähtud teadus-, kultuuri-, keele- ja spordivaldkondades. 2018. aastal on hariduspreemiate maksmiseks ettenähtud 155 000 eurot.

Hariduspreemiad antakse üle Aasta Õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab", mis toimub 14. oktoobril Estonia Kontserdimajas.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a34ac440-ab61-425f-8584-89...

 

4. Nõusolek Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Harku vallale (Merikülas asuvad kolm kinnistut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt 
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseministeerium annab tasuta Harku vallale üle endise Muraste Piirivalvekooli kinnistu Merikülas Tilgu tee 53 ja Tilgu tee L6 ning lisaks Meriküla tee 3 kinnistu, millel asub reoveepuhasti hoone koos abihoonega.

Seoses muudatustega Sisekaitseakadeemia õppekorralduses jäi 2017. aastast kasutuseta Muraste Piirivalvekooli kompleks. Harku vald soovib seda kasutada avaliku sportimis- ja vabaaja, tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuste pakkumiseks.

Kompleksis on eraldatud kinnistud Tilgu tee 34 ja 55. Viimasel jätkab tegevust teenistuskoerte koolituskeskus. Tilgu tee 34 asuv rannaäärne hoonestamata maatükk läheb üle keskkonnaministeeriumile, kes sõlmib kinnistu kasutamiseks kokkuleppe Kaitseliiduga.

Tilgu tee L6 kinnistu jääb kasutusse kohaliku teena ning Meriküla tee 3 kinnistul asuvad Harku vallale kuuluva äriühingu (OÜ Strantum) omandis olevad reoveepuhasti hoone ning abihoone.

 

5. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul nimetatakse Ulvi Tammer-Jäätes uueks tähtajaks Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks.

 

6. Myanmari/Birma vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser 
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt rakendatakse Myanmari/Birma vastu suunatud sissesõidukeeldu, mis kehtestati Euroopa Liidu Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2018/655.

Euroopa Liidu Nõukogu (ELNK) võttis 26. veebruaril 2018 vastu järeldused, milles mõistetakse hukka käimasolev inimõiguste raske, ulatuslik ja süstemaatiline rikkumine Myanmari/Birma sõjaväe ja julgeolekujõudude poolt ning kutsutakse Myanmari/Birma valitsust ja julgeolekujõude üles tagama turvalisus, õigusriigi põhimõtte järgimine ja toimepandud kuritegude eest vastutusele võtmine Arakani, Katšini ja Šani osariigis. Sellega seoses otsustas ELNK 26. aprillil 2018 muuta Myanmari/Birma vastu suunatud piiravate meetmete režiimi. ELNK kehtestas piiravad meetmed Myanmari relvajõududesse (Tatmadaw) ja piirivalvepolitseisse kuuluvatele inimestele, kes vastutavad raskete inimõiguste rikkumiste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate inimeste diskrimineerimise ja nende vastu toime pandud vägivalla eest. ELNK otsuses kohustatakse liikmesriike kohaldama otsuse lisas nimetatud inimeste suhtes ka sissesõidukeeldu.

 

7. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis reguleerib õigust, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Määruse eelnõu eesmärk on kehtestada reeglid nõuete loovutamisele kohalduva õiguse kohta piiriülestes olukordades. Sellise vaidluse korral on oluline teada, millise riigi õigust tuleb kohaldada, et teada, kes on nõude omaja. Euroopa Komisjon soovitab selleks võtta kasutusele normi, mille kohaselt üldjuhul kohaldatakse omandiküsimuse lahendamisel selle riigi õigust, kus on võlausaldaja harilik viibimiskoht.

Ühtne regulatsioon võla sissenõudmise õiguse üleandmisel loob õigusselguse, soodustab piiriüleseid investeeringuid ning parandab ettevõtete, seal hulgas väiksema ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu finantseerimisele.

Eesti toetab Euroopa Liidus ühtsete reeglite kehtestamist.

 

8. Eesti seisukohad Euroopa Tööjõuameti loomise kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjon avaldas 13. märtsil 2018 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet. Uue ameti eesmärk on tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidu siseturul. 

Euroopa Tööjõuameti peamine ülesanne on liikmesriikide ja komisjoni abistamine tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel. Kodanikud ja ettevõtjad peavad välisriigis töötamise teabe lihtsalt kätte saama ning olema kindlad selles, mis võimalused ja õigused neil on.

Ameti konkreetsed ülesanded on parandada inimeste ja tööandjate ligipääsu infole ja teenustele, mis puudutavad nende õigusi ja kohustusi ning mis on seotud tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordinatsiooniga. Lisaks peab amet tugevdama operatiivset koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel, korraldama ühist piiriülest kontrollitegevust ning lahendama vaidlusi piiriüleste tööturu häirete tekkimisel.

Praegu elab ja töötab oma koduriigist erinevas liikmesriigis 16 miljonit eurooplast, mida on kaks korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Iga päev käib üle piiri teises liikmesriigis tööl 1,7 miljonit eurooplast.

 

9. Eesti seisukohad viisaeeskirja muutmise määruse eelnõu kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser 
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Välisministeerium esitab istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse ühenduse viisaeeskirja.

Eelnõu eesmärk on arendada regulatsiooni, mis käsitleb viisamenetluse tingimusi ja viisade väljastamist liikmesriikide territooriumil lühiajalisteks viibimisteks, mille kestus ei ületa 90 päeva 180 päevase perioodi jooksul ja hõlbustada seaduslike reisijate saabumist Schengeni alale.