Sa oled siin

Valitsuse 9.1.2020 istungi kommenteeritud päevakord

8. jaanuar 2020 - 17:12

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller, rahvastikuminister Riina Solman ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

 

1. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE) kohta

Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik

Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon sooviga muuta piiratud teovõimega inimesele psühhiaatrilise abi andmise korda. Eelnõu on ajendatud õiguskantsleri osundusest, et kehtiv kord ei võimalda anda piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele alla 18-aastasele noorele psühhiaatrilist abi ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta või kohtu loata.

 

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada eelnõu, aga peab vajalikuks seda täiendada piiratud teovõimega täiskasvanute õigusega saada psühhiaatrilist abi nende oma vaba ja teadliku nõusoleku alusel.

 

Justiitsministeerium nõustub eelnõu eesmärgiga, et piisavalt küpsetel ja kaalutlusvõimelistel alla 18-aastastel noortel anda võimalus psühhiaatrilise abi saamiseks ka olukorras, kus seadusjärgne esindaja sellega nõus ei ole või tema nõusolekut ei ole võimalik küsida.

 

2) Arvamuse andmine kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Martin Helme

Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid eesmärgiga eelkõige muuta kohustusliku kogumispensioni (II sammas) väljamaksete süsteemi ja suurendada inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja –valikute osas.

 

Rahandusministeerium koos sotsiaalministeeriumiga teevad valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Valitsus on seadnud eesmärgiks reformida kohustusliku kogumispensioni süsteemi laiemalt, seal hulgas nii kogumist II sambas kui ka väljamaksete regulatsiooni.

 

2. Riigi peaprokuröri ametikohale nimetamine

Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Justiitsminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada ametisse uus riigi peaprokurör. Riigi peaprokuröri nimetab justiitsministri ettepanekul ametisse valitsus, olles ära kuulanud riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Riigi peaprokuröri ametiaeg kestab viis aastat.

 

3. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Volmre tänav T 10 kinnistu)

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Tallinnas asuva Volmre tänav T10 kinnistu otsustuskorras tasuta üle andmiseks Tallinna linnale Räga tänava pikenduseks.

 

4. Maaeluministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine

Esitaja: maaeluminister Arvo Aller

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Maaeluminister on teinud valitsusele ettepaneku maaeluministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamiseks.

 

5. Riigiteede teehoiukava 2020-2030 kinnitamine ja volituse andmine

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riigiteede teehoiukava 2020-2030.

„Riigiteede teehoiukava 2020-2030“-s on aastaks 2020 planeeritud riigi teehoiukuludeks 279,7 miljonit eurot, mida on 35 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal kinnitatud kavas, kuna toimusid muutused kavandatud Ühtekuuluvusfondi tulemusreservi vahendite mahu eeldustes. Kehtiv riigi eelarvestrateegia ei sisalda veel tulemusreservi ega EL 2021+ eelarve vahendite mahtu, sest Euroopa Liidu läbirääkimised jagatavate toetuste ja summade üle veel käivad. Kui lõplikud arvud on selgunud, lisatakse need kavale juurde.

 

Teehoiukava vastuvõtmisega sai ka kinnitust, et sel aastal eraldab valitsus kolm korda rohkem vahendeid kruusateede tolmuvabaks muutmisesse. Kruusateedele on kavandatud järgmise aasta riigieelarvest katete ehitamiseks täiendavalt 10 miljonit eurot. Kokku eraldatakse 2020. aastal kruusateedele katete ehitamisse 15 miljonit eurot. Valitsuse pikaajalisem eesmärk on muuta 2030. aastaks kõik arvestatava kasutatavusega kruusateed, mida on Eestis ca 2000 km, tolmuvabaks.

 

Varem pole Valitsus nii pikalt teede ehitamise ja hooldamise plaani paika pannud. Seetõttu uuendatakse edaspidi regulaarselt kirja pandut, kui leitakse juurde võimalusi mõne projekti kiirendamiseks. Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud 4 miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.

 

6. 2020. aasta riigieelarve täiendav liigendamine

Esitaja: rahandusminister Martin Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldus sätestab ministeeriumide ja teiste asutuste kinnisvarainvesteeringud 2020. aastal. Valitsus liigendab riigieelarvet täiendavalt igal aastal, liigendus sisaldab investeeringute täpsemat kava kui riigieelarve.

 

7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile kolme mere algatuse tippkohtumise ja ärifoorumi korraldamiseks

Esitaja: rahandusminister Martin Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist soovitakse eraldada 2020. aastal Eesti võõrustatava kolme mere algatuse tippkohtumise ning ärifoorumi ettevalmistusteks ja läbiviimiseks 1 723 000 eurot.

 

Korraldusprotsessi tuleb kaasata varasema kolme mere algatuse tippkohtumise korraldamiskogemusega eksperte ning analüüsikeskusi, et ette valmistada taustamaterjalid ja läbi viia paneeldiskussioonid. Samuti on väliseid partnereid vaja kõrgetasemelise rahvusvahelise äriringkonna ja võimalike investorite kaasamiseks ärifoorumile ning seeläbi ka Kolme Mere Fondi.

 

Ärifoorumi tehniliseks õnnestumiseks on vajalik professionaalne produktsioon ning heli-, salvestus-, ülekande- ja sideteenuste tagamine, samuti pressiplaan ja selle teostus. Ülaltoodule lisanduvad ärifoorumil osalevate ekspertide, delegatsioonide, ajakirjanike ning kõrgetasemeliste äriringkondade esindajate majutus-, toitlustus- ja logistikakulud.

 

Ärifoorumi ettevalmistuste käigus on korraldajatel tarvidus ka välislähetusteks eesmärgiga rääkida välisekspertidega läbi kaasamistingimused ja foorumi sisu, samuti kaasata oma kanalite kaudu nii avaliku kui ka erasektori esindajaid, sealhulgas võimalikke investoreid.

 

2019. aasta eelarves kolme mere algatuse tippkohtumise ettevalmistusteks ja läbiviimiseks vahendid puuduvad. Neid ei olnud võimalik 2019. aasta riigieelarve menetlemisel planeerida, kuna otsus korraldada 2020. aasta tippkohtumine Eestis sündis juunis 2019. Seetõttu taotleb Välisministeerium kolme mere algatuse tippkohtumise ja ärifoorumi korraldamiseks Eestis juunis 2020 vahendeid vabariigi valitsuse reservist.

 

8. Eesti kodakondsuse andmine

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 14-le inimesele, kes on täitnud kodakondsuse saamise tingimused ning kelle suhtes puuduvad põhjused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

Eesti kodakondsust soovivad kaks Ukraina ja 12 Venemaa Föderatsiooni kodanikku. Ühtlasi taotlevad nad kõik kodakondsusjärgselt riigilt kodakondsusest vabastamist.

 

9. Eesti kodakondsuse taastamine

1) Eesti kodakondsuse taastamine

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimesele taastatakse kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

 

2) Eesti kodakondsuse taastamine

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu järgi taastatakse kodakondsus inimesele, kes selle alaealisena kaotas tingimusel, et ta vabastatakse senisest Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

 

10. Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Eesti-Läti riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust käsitleva kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tegemist on eelnõuga, mis käsitleb Eesti-Läti riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust käsitlevat kokkulepet ja annab siseministrile selle allkirjastamiseks volituse.

 

Tegemist on töökorraldusliku kokkuleppega, millega lepitakse kokku Eesti-Läti vahelise riigipiiri piiririba ja piirimärkide hooldamise kord ning jaotus, määratletakse ühiskomisjon ja selle ülesanded ning kaasajastatakse piiriesindajate ülesanded. Ühtlasi lõpetatakse 1994. aastal sõlmitud piiriesindajate tegevust käsitlev kokkulepe.

 

Kokkuleppe järgselt hooldavad pooled enda territooriumil asuvat piiririba ja piirimärke. Riigipiiri senine hooldus toimus 1993. aasta riigipiiri taastamise lepingu alusel, mille kohaselt hooldasid pooled seda osa piirist, mille nad välja ehitasid. Sellest tulenevalt hooldas Eesti piiririba ja piirimärke mõlemal pool riigipiiri ca 170 km ulatuses.

 

Võrreldes seni kehtinud korraga on uuenduseks Eesti ja Läti poole esindajatest koosneva ühiskomisjoni loomine. Komisjoni ülesandeks hakkab olema hinnangu andmine sisepiiri üldisele korrashoiule ning otsuste tegemine olukorra parandamiseks.

 

Kokkuleppe allkirjastamine on planeeritud 2020. aastal toimuval Balti riikide siseministrite kohtumisel.

 

Riigipiiri hooldus seisneb piiriveekogude kallaste ja piirimärkide korrashoius, piiriribalt võsa eemaldamises ja heina niitmises ning kahjustunud või hävinenud piiripostide asendamises ja remontimises.

 

Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Eesti-Läti riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust käsitleva kokkuleppe eelnõu pole tarvis Riigikogus ratifitseerida. Samuti pole kokkuleppe rakendamiseks vaja muuta Eesti seadusi ning kokkuleppe rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid.

 

11. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine

Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 10. jaanuari 2020. a erakorralisel istungil

Esitaja: kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

10. jaanuaril toimub Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu erakorraline istung, kus välisministrid arutavad olukorda Lähis-Idas seoses viimaste sündmustega Iraagis ja Iraanis ning ELi rolli olukorra normaliseerimisel. Eestit esindab istungil välisminister Urmas Reinsalu.