Sa oled siin

Valitsuse 9.11.17 istungi kommenteeritud päevakord

8. november 2017 - 16:21

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu algatas Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni eesmärgiga võimaldada uutele kohaliku omavalitsuse volikogudele paremat ülevaadet liitunud omavalitsuste (KOV) majanduslikust seisust. Selleks täiendatakse KOV majandusaasta aruande regulatsiooni.

KOV majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest, koostab ja kinnitab linna- või vallavalitsus. Enne aruande kinnitamist vaatab selle läbi revisjonikomisjon, mis on vähemalt kolmest volikogu liikmest koosnev komisjon. Kehtiva korra järgi vaatab revisjonikomisjon aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, kus avaldab, kas toetab majandusaasta aruande kinnitamist. Eelnõu kohaselt peab revisjonikomisjon enne kirjaliku aruande koostamist ära kuulama audiitori, kes selgitab neile olulisemate raamatupidamise aastaaruande auditi käigus tehtud tähelepanekute ja avastatud ebareeglipärasuste sisu. Lisaks antakse revisjonikomisjonile õigus vajadusel teha volikogule ettepanekuid KOV sisekontrollisüsteemi parandamiseks.

Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli regulatsiooni lisatakse täiendus, et audiitori aruandele tuleb rakendada avaliku huvi üksuse aruandele kehtestatud vormi. Avaliku huvi üksuse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega ja seda kohaldatakse äriühingutele ja teistele üksustele, mille tegevuse stabiilsus ja läbipaistvus pakub avalikku huvi, nt börsil olevad ettevõtted, pangad, riigi ja KOV-ide äriühingud. Muudatuse tulemusena lisandub KOVide aastaaruande auditisse väli „peamised auditi asjaolud“, kus audiitor peab kirjeldama asjaolusid, mis auditis olid kõige märkimisväärsemad.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2018, kuid 2017. aasta majandusaasta aruandele kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud nõudeid.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

 

2. Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva Järvevälja maastikukaitseala kaitsekorda ja korrigeeritakse välispiiri. Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Rannapungerja külas. Ala on kaitse all aastast 1967 ning tegemist on ühega vähestest looduslikus seisundis säilinud kompaktsetest taimestunud luitealades Peipsi rannikul.

Ala kaitse-eesmärgiks on kaitsta Peipsi põhjaranniku luitestikku kuuluvat Rannapungerja luitevälja, mis on üks esinduslikemaid omataoliste seas ning millel on maastikuilme kujundajana suur esteetiline väärtus. Samuti kaitstakse metsastunud luiteid, rabasid, siirde- ja õõtsiksoid, vanu loodusmetsi, siirdesoo- ja rabametsi, kalakotkast ning soontaime pruuni lõikheina.

Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. Praegu on kaitseala tervikuna piiranguvööndis. Inimeste liikumist on piiratud Rannapungerja sihtkaitsevööndis 15. märtsis 31. augustini kalakotka pesarahu tagamiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul on Järvevälja piiranguvööndis lubatud ehitise püstitamine, ning sihtkaitsevööndites ja Rannapungerja piiranguvööndis rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.

Kaitseala kogupindala on 309,7 hektarit, sellest on riigimaa 304,6 hektarit ja eramaa 5,1 hektarit. Kaitseala pindala väheneb 8,6 hektari võrra.

 

3. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muutmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu on vajalik 1. veebruaril 2018 jõustuva välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse rakendamiseks.

Välisteenistuse seadusega antakse valitsusele volitus kehtestada teenistujaga kaasasolevate pereliikmete ehk laste ja mittetöötava abikaasa eest välislähetustasu suurendamise protsendimäärad ja kord.

Diplomaadi või haldusteenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest suureneb välislähetustasu 70 protsenti ja lapse eest 35 protsenti. Kehtiva korra kohaselt suurendatakse välislähetustasu diplomaadiga kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest 30%, haldusteenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest 25% ja 15% iga kaasasoleva lapse eest.

Kehtivaid välislähetustasu protsendimäärasid suurendatakse, sest välisministri määrusega kavandatakse alates 1. veebruarist 2018 vähendada linnade koefitsiente, mis on teenistuja välislähetustasu arvutamise aluseks. Esmakordselt võetakse elukalliduse arvutamise aluseks ECA Internationali (Employment Conditions Abroad Limite) elukalliduse indeks, mis võrdleb ostukorvi asukohariigis konkreetses linnas ostukorviga kodumaal. See tähendab seniste välislähetustasude vähenemist keskmiselt 2,5 korda. Kuna kaasasoleva pereliikme eest makstav välislähetustasu suurendus arvutatakse teenistuja välislähetustasust, siis makstav kogupalk väheneks. Väiksema koefitsiendi ja välislähetustasu suurendamise kõrgema protsendi koosmõjul jäävad välislähetustasu suurendused praegustega võrreldes samaks, mis hoiab ära teenistuja palga vähenemise.

Kehtivat välislähetustasu arvutamise ja maksmise korda ei muudeta.

Eelnõu rakendamise kulu kokku on ligikaudu 3 miljonit eurot, sellest välisministeeriumil 2,4 miljonit eurot (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus), teistel ministeeriumidel umbes 600 000 eurot. Lisaraha andmisega pikaajalises välislähetuses viibijatele maksukulude katteks on 2018. a riigieelarve seaduse eelnõus arvestatud.

Määrus jõustub 2018. a 1. veebruaril.

 

4. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 115 „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu on vajalik 1. veebruaril 2018. a jõustuva välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse rakendamiseks.

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt suurendatakse ametnikuga pikaajalises välislähetuses kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest välislähetustasu Vabariigi Valitsuse määratud summa ulatuses. Praegu on välislähetustasu suurendamise protsendimäär ette nähtud seaduses.

Eelnõu kohaselt suurendatakse ametniku välislähetustasu kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest 70%, kehtiva korra kohaselt suurendatakse välislähetustasu 25%. Eelnõu kohaselt suurendatakse ka iga kaasasoleva lapse eest ametniku välislähetustasu 35%, kehtiva korra kohaselt suurendatakse välislähetustasu 15%.

Välislähetustasu protsendimäärasid suurendatakse, sest välisministri määrusega kavandatakse alates 1. veebruarist 2018 vähendada linnade koefitsiente, mis on välislähetustasu arvutamise aluseks. Esmakordselt võetakse elukalliduse arvutamise aluseks ECA Internationali (Employment Conditions Abroad Limite) elukalliduse indeks, mis võrdleb ostukorvi asukohariigis konkreetses linnas ostukorviga kodumaal. See tähendab seniste välislähetustasude vähenemist keskmiselt 2,5 korda. Väiksema koefitsiendi ja välislähetustasu suurendamise kõrgema protsendi koosmõjul jäävad välislähetustasu suurendused praegustega võrreldes samaks, mis hoiab ära ametniku palga vähenemise.

Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril.

 

5. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2017. a korralduse nr 78 „Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti keelenõukogu koosseisu muudetakse seoses Integratsiooni Sihtasutuse juhi vahetusega. Keelenõukogu koosseisust arvatakse välja Dmitri Burnašev ning uueks liikmeks nimetatakse Irene Käosaar, kes on sihtasutuse juhataja alates 1. septembrist 2017. a. Ühtlasi täpsustatakse Aime Klandorfi ametinimetust.

 

6. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (A. H. Tammsaare tee 147c asuv kinnistu)

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Haridus- ja teadusministeerium saab nõusoleku otsustuskorras tasuta võõrandada A. H. Tammsaare tee 147c asuv kinnistu Tallinna linnale Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilastele ja Mustamäe linnaosa elanikele staadioniks.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rae vallale (Jüri-Vaida tee L3 ja Saluste tee L1 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku võõrandada otsustuskorras tasuta Rae vallale kaks transpordimaad.

11114 Jüri-Vaida tee L3 kinnistule on kavas rajada EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist saadud vahenditega kergliiklustee, mis kulgeb Aaviku külast Patika külas asuva Golfi tee ja Patika ühendustee haruni. Saluste tee L1 kinnistule ehitatakse juurdepääsutee OÜ Favorte rajatavatele ärihoonetele ja elamutele.

 

3) Nõusolek Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kihnu vallale (Lemsi külas Päästedepoo kinnistu)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseministeerium saab nõusoleku otsustuskorras tasuta võõranda Kihnu vallale Päästedepoo kinnistu noorte tegevuskeskuseks.

Kinnistul asuval hoonel tuleb lähema nelja aasta jooksul vahetada katus. Muus osas on kavas maja hallata ja parendada vabatahtliku töö korras. Kihnu päästekomandole rajati Kihnu valla poolt 2009. aastal komando tehnikale ja päästjatele sobivamad ruumid Kihnu tehnokeskusesse.

 

7. Volitus aktsiaseltsi Eesti Kaardikeskus lõpetamiseks
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministrit volitatakse lõpetama aktsiaseltsi Eesti Kaardikeskus tegevust.

ASi Eesti Kaardikeskuse töömaht on viimastel aastatel vähenenud. Tema ülesandeks on jäänud fotogramm-meetriline kaardistamine ning uusi tegevusi juurde leida ei ole õnnestunud. Maa-amet korraldab topograafiliste nähtuste andmete hõivet ja kaartide koostamist. Kaardikeskuse 2016. aasta müügitulust (732 672 eurot) moodustasid maa-ameti tellimused 70% (513 446 eurot). Maa-amet on riigihangete läbiviimise kaudu ostnud kaardistusteenust kaardikeskuselt, kes on selles valdkonnas olnud pikka aega ainuke pakkuja turul. Hangete läbiviimisega kaasnevad maa-ametile mitmed täiendavad kulud. Kuna maa-amet teeb ka täna osaliselt ise fotogramm-meetrilist kaardistamist ning tal on olemas selleks vajalik struktuur, kompetents ja kogemus, siis on mõistlik koondada kogu see tegevus maa-ametisse ja kaardikeskus likvideerida.

 

8. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Rahandusministeeriumi viis kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Rahandusministeerium annab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle talle mittevajalikud viis kinnistut, mis asuvad Tapa ja Harku vallas, Tallinnas ja Pärnus. Ühtlasi volitatakse riigihalduse ministrit riigi esindajana hääletama RKASi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 354 100 euro võrra 3541 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Uute aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

 

9. Maavanema teenistusest vabastamine vallavanemaks valimise tõttu ja Vabariigi Valitsuse 21. septembri 2017. a korralduse nr 260 „Maavanemate teenistusest vabastamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt vabastatakse Valga maavanem Margus Lepik teenistusest tema valimise tõttu Valga vallavanemaks.

Kehtiva korra kohaselt ei saa maavanem olla ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal, sealhulgas vallavalitsuse liige. Kui maavanem valitakse vallavanemaks, siis peab ta sellest teavitama Vabariigi Valitsust ning ta vabastatakse teenistusest samal päeval.

Valga maavanem Margus Lepik on enda valimisest Valga vallavanemaks teavitanud riigihalduse ministrit.

Maavanema ametis jätkavad Ida-Viru, Jõgeva, Rapla, Tartu ja Viljandi maavanem.

 

10. Eesti lipu heiskamine 28. novembril 2017. a
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus teeb kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ülesandeks heisata 28. novembril 2017. a Eesti lipp, et tähistada saja aasta möödumist Eesti Maanõukogu otsusest tunnistada end Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks.

Maanõukogu 28. novembri 1917. a otsusega kõrgemast võimust deklareeriti esmakordselt Eesti rahva õigust määrata ise oma saatust ja astuti esimene tegelik samm omariikluse suunas. Otsus pani aluse Eesti iseseisvumisele ning võimaldas hiljem, 24. veebruaril 1918. a kuulutada välja Eesti Vabariik. Maanõukogu otsus kõrgemast võimust oli esimene Eesti rahva riikliku enesemääramise akt. Mitmed eesti ajaloolased, õigusteadlased ja riigimehed on pidanud 28. novembri 1917. a otsust koguni Eesti riigi asutamisaktiks.

Eesti riikliku enesemääramise 100. aastapäeva äramärkimiseks kehtestab valitsus Eesti lipu seaduse § 6 lõike 5 alusel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele kohustuse heisata 28. novembril 2017. a Eesti lipp. Sinimustvalget Eesti lippu on oodatud heiskama ka kõik teised.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine algas 16. aprillil 2017. a, kui möödus sada aastat Eesti rahvusliku autonoomia saavutamisest. 28. novembril 2018. a algab juubelitähistamise teine etapp, mis on pühendatud Eesti riigi sünniloo tutvustamisele ja mis kulmineerub riigi 100. sünnipäevaga 24. veebruaril 2018.

 

11. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud inimesed on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 13. novembril 2017. a toimuval kaitseministrite ametlikul kohtumisel
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 13. novembril 2017. a Brüsselis toimuval kaitseministrite ametlikul kohtumisel.

 

13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 13. novembri 2017. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitajad: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Novembri välisasjade nõukogu välisministrite kohtumise päevakorras on EL-Aafrika suhted, strateegiline kommunikatsioon ning välis- ja kaitseministrite ühiskohtumise päevakorras EL globaalstrateegia julgeoleku- ja kaitsealgatuste elluviimine ning EL-NATO koostöö. Nõukogu võtab sealhulgas vastu järeldused julgeoleku- ja kaitsealgatuste elluviimise, Venezuela ja kerksuse kohta.

EL-Aafrika suhted on päevakorras seoses novembri lõpul toimuva 5. EL-Aafrika Liidu tippkohtumisega. Kohtumisel arutatakse tippkohtumise ettevalmistuste viimast seisu.

Strateegilise kommunikatsiooni arutelu toimub välisministrite tasemel esimest korda ning lähtub kaheksa liikmesriigi välisministri EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Frederica Mogherinile 12. oktoobril saadetud kirjast, kus rõhutatakse vajadust tugevdada EL välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooniga tegelevaid rakkerühmi.

Välis- ja kaitseministrite mitteametlikul ühislõunal käsitletakse EL globaalstrateegia julgeoleku- ja kaitsealgatuste elluviimist ning pärastlõunasel ühiskohtumisel EL-NATO koostööd. Sel arutelul osaleb ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Lisaks toimub välis- ja kaitseministrite kohtumise raames alalise struktureeritud koostöö (PESCO) ühisteavituse allkirjastamise tseremoonia.

Seisukohad välis- ja kaitseministrite ühiskohtumisele on valitsuse istungile esitanud kaitseministeerium koostöös välisministeeriumiga.

Välisasjade nõukogu eel toimub välisministrite mitteametlik kohtumine Makedoonia välisministri Nikola Dimitroviga, kellega arutletakse riigi viimase aja poliitilise arengu ja tulevikusuundumuste üle.

Seletuskirjale on lisatud informatsioon ja Eesti seisukohad EL nõukogu piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas ja Ukrainas. Seletuskirjale on lisatud samuti informatsioon EL piiravate meetmete kohta, mis on vastu võetud EL Nõukogu istungitel pärast oktoobri välisasjade nõukogu.