Sa oled siin

Valitsuse 8.8.2019 istungi kommenteeritud päevakord

7. august 2019 - 17:09

Stenbocki maja, 7. august 2019

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub kell 12 Stenbocki majas, Riigivanemate saalis ning seal osalevad peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning välisminister Urmas Reinsalu.

Pressikonverentsile eraldi akrediteerimine pole vajalik.


Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: seaduse eelnõu

Keskkonnaminister teeb valitsusele ettepaneku võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu (EL) direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid. Samuti on eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.

Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Vabariigi Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.

Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2% sarnaselt paiksete käitistega.

Veel viiakse seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist. Turustabiilsusreservi eesmärk on kontrollida lubatud heitkoguse ühikute ülejääki turul. Seni on ülejääk olnud väga suur, mille tõttu oli kuni 2018. aasta alguseni ühiku hind madal. Ühikute ülejääki hakkab Euroopa Komisjon järk-järgult vähendama, tõstes teatud osa turustabiilsusreservi. Esimest korda rakendub turustabiilsusreserv 2019. aastal. Euroopa Komisjon eraldab lubatud heitkoguse ühikuid teatud ulatuses seni, kuni ülejääk on suur. Kui mingil põhjusel lubatud heitkoguse ühikute kogus turul väheneb alla kriitilise piiri, tõstab Euroopa Komisjon turustabiilsusreservist ühikuid tagasi turule.

2. Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: seaduse eelnõu

Sotsiaalminister teeb valitsusele ettepaneku võtta Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi – direktiiv 2017/159 (ülevõtmise tähtaeg 15.11.2019) ja direktiiv 2018/131 (ülevõtmise tähtaeg 16.02.2020). Lisaks viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega (muudatused jõustusid Eesti suhtes 8.01.2019).

Direktiivi 2017/159 ülevõtmisega peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks. Nõude kohaldamisest on välja arvatud kalalaevad, millega püütakse kala oma tarbeks. Eesti kalalaevaregistris oli möödunud aasta lõpu seisuga 1695 alla 24 meetri pikkust kalalaeva, millest kõiki ei kasutata kala kaubanduslikuks püügiks.

Direktiivi 2018/131 ülevõtmisega kehtestatakse finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus (laeva kogumahutavus 500 GT või suurem). Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.

Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.
ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2020 loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 31. detsembriks 2020.

3. Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku ajakohastada välisteenistuse seadust. Sisult sarnase eelnõu kiitis valitsus heaks 4. oktoobri 2018. aasta istungil ja esitas selle Riigikogule. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega seonduvalt käesoleva aasta märtsis lõpetati eelnõu menetlemine ja esitatakse see Riigikogule uuesti.

Eelnõuga soovitakse välisteenistus ühtlustada üldise avaliku teenistuse põhimõtetega. Näiteks muudetakse senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid.

Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel.

Muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest. Muudatused ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2020. Muudatused, millega lihtsustatakse erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks nimetamise sätteid, jõustuvad üldises korras.

4. Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE) kohta
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on võimaldada taotleda naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsus Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle üks vanem või mõlemad vanemad on kas määratlemata kodakondsusega või kolmanda riigi kodanikud ning elavad Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991.
Muudatuse tulemusena saavad alla 15-aastaste laste vanemad, kes on elanud Eestis püsivalt enne 1991. aasta 20. augustit, taotleda lapsele Eesti kodakondsus ilma, et nad peaksid ka endale Eesti kodakondsust taotlema.

Lisaks loobutakse eelnõuga Eesti kodakondsuse taotlemise tingimusena pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse nõudest, säilitades samas aga nõude, et taotleja viibiks Eestis seaduslikult elamisloa või elamisõiguse alusel.

Kodakondsuse seaduses on Eesti kodakondsuse saamine seotud pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse omamise ning kaheksa aasta pikkuse Eestis elamise nõudega. 

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tänavu 13. juunil algatatud seaduseelnõu mitte toetada, kuna välja toodud muudatused nõuavad põhjalikumat analüüsi.

5. Välispoliitika arengukava 2030 Riigikogule arutamiseks esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: arengukava eelnõu

Välisminister tutvustab valitsuse liikmetele välispoliitika arengukava ning teeb ettepaneku esitada see arutamiseks Riigikogule. Tegemist on esimese välispoliitika arengukavaga ning see hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani 2030.

Arengukava koosneb neljast peatükist: julgeoleku kindlustamine, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ning kestlik areng; välismajanduspoliitika tugevdamine; eestlaskonna kaasamine võõrsil ja konsulaarteenused; välisteenistus.

Lisaks on arengukavas esitatud ülevaade valdkonna tulevikusuundumustest ning välispoliitika seostest teiste valdkondadega.

6. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011 määruse nr 77 "Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord" muutmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: määruse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku täiendada alarmsõidukite loetelu ja tähistamise korda ning täpsustada jälitussõidukite kasutamise õiguse puudutavat regulatsiooni.

Alarmsõidukite loetelu täiendatakse Välisministeeriumi sõidukitega, mida ministeerium vajab välisdelegatsioonide ja –külaliste paremaks teenindamiseks.

Alarmsõidukiga täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid või neid ülesandeid, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid alarmsõiduki kohalolust. Teiste liiklejate hoiatamiseks on alarmsõidukil valgus- ja heliseadmed. Sõiduki alarmsõiduõigus märgitakse ka liiklusregistrisse.

Alarmsõidukite tähistamise korda täiendatakse selleks, et võimaldada teatud juhtudel teha mööndusi sõidukile erimärgistuse täies mahus peale kandmises, kui see ei ole tehnilistel põhjustel või sõiduki disaini tõttu võimalik. Näiteks ei pruugi olla võimalik kõikidele päästesõidukitele kanda ühesugust märgistust, sest sõltumata üldistest märgistamise reeglitest on sõidukid ehituselt erinevad.

Eelnõuga täpsustatakse ka jälitussõiduki definitsiooni. Jälitussõiduki mõiste on esitatud liiklusseaduses ja määruses sätestatakse seega vaid asutused või struktuuriüksused, kellel on jälitussõiduki kasutamise õigus. Sisulisi muudatusi jälitussõidukite osas ei tehta.

7. Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruande 2018. aasta kohta kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: aruanne

Rahandusminister esitab valitsusele iga-aastase osaluste valitsemise ning asutajaõiguste teostamise koondaruande. Koondaruanne käsitleb riigi osalemist äriühingutes ja sihtasutustes.

2018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 24 äriühingus. Riigi äriühingute kogukäive jätkas eelmisel aastal kasvu ning saavutas 1,86 miljardi euroga ajaloolise müügitulu rekordi. 2018. aasta müügitulu suurenes aasta varasemaga võrreldes 239 miljoni euro ehk 14,7% võrra. Riigi osalusega äriühingute puhaskasumid kokku moodustasid eelmisel aastal 205,4 miljonit eurot, mis tähendab 9,8% suurenemist võrreldes aasta varasemaga.

Üldiselt on riigi osalusega äriühingud endiselt piisavalt kapitaliseeritud ja kapitali struktuur on pigem konservatiivne ja madala riskiga. Nõukogud peavad jätkuvalt tähelepanu pöörama aga investeeringute tasuvusele.

2018. aasta osaluste valitsemise aruannetes on osaluste valitsejad lähtuvalt koalitsioonileppest ja valitsuse tööplaanis kirjeldatust välja toonud AS-i Eesti Teed täieliku ning AS-i Operail ja AS Enefit Green osalise erastamise.

Koondaruandest selgus, et jätkuvalt on probleeme riigi äriühingutele seatud informatsiooni avalikustamise reeglite järgmisega. Olukord on küll oluliselt paranenud, kuid paljud ühingud ei avalda jätkuvalt nõutud määral informatsiooni.

Möödunud aasta lõpu seisuga teostasid ministeeriumid, maavalitsused ja põhiseaduslikud institutsioonid riigi nimel asutajaõigusi 67 riigi asutatud sihtasutuses. Seejuures ainuasutajaks on riik 40 sihtasutuses. Sihtasutuste majandustegevuse analüüsi on kaasatud 65 sihtasutuse andmed, sest üks sihtasutus asutati 2018. aasta detsembris ning ühes sihtasutuses tegevus puudub. Sihtasutuste töötajate arv kasvas aastaga 4% võrra.

Tegevustulude ja -kulude koondmaht kasvasid eelmisel aastal rekordtasemele, ulatudes esmakordselt mõlemad üle 1,1 miljardi euroni. Tegevustulud tõusid aastaga 164 miljonit eurot ehk 16% võrra, tegevuskulud tõusid 175 miljonit eurot ehk 18% võrra. Saadud toetuste maht kasvas 128 miljonit euro ehk 22% võrra ning antud toetuste maht kasvas 105 miljoni euro ehk 30% võrra.

8. Eesti kodakondsuse andmine (8 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus kaheksale isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Üks kodakondsuse saaja on Ukraina ja seitse Vene Föderatsiooni kodanikud.

9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. A.)

Esitaja: Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (S. N.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (J. B.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud.

4) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (M. S)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2008–2017 on toime pannud mitmeid väärtegusid. Isiku karistatus ei ole tänaseks kustunud.

5) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (D. Š.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud kriminaal- ja väärteokorras.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

10. Eesti Vabariigi valitsuse ja India Vabariigi valitsuse vahelisele diplomaatilise passi kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppele alla kirjutamiseks volituse andmine
Esitaja: Välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsus kiitis 12. juulil 2018 heaks Eesti ja India valitsuse vahelise diplomaatilise passi kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppe. Kokkuleppele kirjutab alla Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler, kes vajab selleks valitsuse volitust.

Eesti ja India vahel sõlmitava kokkulepe eesmärk on lubada diplomaatiliste passide kasutajatel viibida riigis ilma viisata 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.
Kokkuleppele on kavas alla kirjutada 21. augustil 2019.