Sa oled siin

Valitsuse 8.3.2018 istungi kommenteeritud päevakord

7. märts 2018 - 18:42

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, riigihalduse minister Jaak Aab ja rahandusminister Toomas Tõniste.

 

1. Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt korraldatakse ümber Eesti Haigekassa nõukogu töö. Nõukogu liikmete arvu vähendatakse viieteistkümnelt seitsmele. Muudatuse peamine eesmärk on muuta haigekassa nõukogu töö tõhusamaks. Nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma ametikoha järgi tervise- ja tööminister, rahandusminister, Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees, Vabariigi Valitsuse nimetatud kaks nõukogu liiget Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul ning ühe nõukogu liikme Eesti Ametiühingute Keskliidu ja ühe nõukogu liikme Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul.

Tervisesektori esindajate kaasamiseks ravikindlustuse arendamisse ning haigekassa nõukogu otsustusprotsessidesse on moodustatud nõukogu juurde alalised nõuandvad komisjonid. Nõuandvate komisjonide kaudu on võimalik kaasata otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel oluliselt laiema ringi tervisesektori esindajate arvamusi, kui oli seni esindatud haigekassa nõukogus.

Kehtiva haigekassa seaduse alusel moodustati juba veebruaris toimunud haigekassa nõukogu koosolekul alaline nõuandev komisjon haigekassa ja riikliku ravikindlustuse strateegilist arengut puudutavate küsimuste arutamiseks. Lisaks luuakse ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa juhatuse juurde tervishoiuteenuste loetelu komisjon, kes annab arvamusi tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta. Alates 2018. aasta jaanuarist on Sotsiaalministeeriumist viidud haigekassa juurde üle ka ravimikomisjoni tegevus.

Eelnõuga nähakse ette täiendavad nõuded Vabariigi Valitsuse nimetatud nõukogu liikmele, et vähendada Eesti Haigekassa nõukogus huvide konflikti võimalusi.

Eelnõuga kavandatud muudatused jõustuvad 1. septembril 2018. a.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b6c60919-2a64-4892-b5bc-1...

 

2. Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2017. a korralduse nr 52 „Tartu Ülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti Teaduste Akadeemia ettepanekul kinnitatakse Tartu Ülikooli nõukogu liikmeks Keemilise ja Füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu.

Seoses Tartu Ülikooli rektori valimistega kinnitatakse ülikooli senati ettepanekul rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaare asemel kuni 1. augustini 2018. a ajutiselt nõukogu liikmeks meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

 

3. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks Elektrilevi OÜ-le (Tallinnas Järvevana tee 7e asuv kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Tallinnas asuva Järvevana tee 7e kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks Elektrilevi OÜ-le harilikule väärtusele vastava tasu eest, 9000 euro eest. Kinnistu on Elektrilevi OÜ-le vajalik elektrialajaama rajamiseks.

 

4. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Türi vallale (Lokuta kergliiklustee L3 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Türi vallas Lokuta külas asuva Lokuta kergliiklustee L3 kinnisasja otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Türi vallale kergliiklusteeks.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Paide linnale (Raudtee tn T5 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Raudtee tn T5 kinnistu Paide linnale ringristmiku ehitamiseks Ruubassaare tee ja Raudtee tänava piirkonda.

 

3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale (Vatsla külas Killu kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Saue vallas Vatsla külas asuva Killu kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale infotahvli ja avalike pakendikonteinerite paigaldamiseks.

 

4) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rapla vallale (Rapla linnas asuvad kaks kinnistut)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Rapla linnas asuvad kinnistud Rapla vallale linna keskväljaku rajamiseks.

 

5) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks MTÜle Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm (Veeteede Ameti valduses olev hüdrograafiakaater)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Veeteede Ameti valduses olev hüdrograafiakaater EVA-303 otsustuskorras tasuta mittetulundusühingule Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm tema põhikirjaliste ülesannete – merepäästetööde - teostamiseks. Laev ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks.

Hüdrograafiakaater ehitati 1998. aastal ja oli kasutusel kuni 2015. aastani merealade ujuvmärgistuse haldamiseks. Veeteede Amet on laeva ekspluatatsioonist välja arvanud, kuna selle edasine kasutamine ilma lisainvesteeringuteta ei ole võimalik. Lisainvesteeringute tegemine on aga majanduslikult ebaotstarbekas.

Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara tasuta võõrandada muu hulgas ka siis, kui vara on vajalik mittetulundusühingule tema põhikirjas sätestatud päästetööga seotud ülesande täitmiseks. Politsei- ja piirivalveamet toetab laeva võõrandamist Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühmale.

 

5. Hoonestusloa andmine ja riigipiiri ületava gaasitorustiku rajamise lubamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt annab Vabariigi Valitsus viiekümneks aastaks hoonestusloa AS-ile Elering kavandatava Balticconnectori nimelise Eesti- ja Soome vahelise gaasitoru rajamiseks. Gaasitoru saab alguse Pakrineemelt ning kulgeb kuni Soomes asuva Inkooni. Hoonestusluba antakse Eesti majandusvööndisse, gaasitoru pikkuseks Eesti vetes on umbes 32,8 km. Menetluse käigus viidi läbi piiriülene keskkonnamõju hindamine ning teostati vajalikud keskkonnauuringuid. Balticconnectori rajamisega ei kaasne selliseid negatiivseid keskkonnamõjusid, mida ei ole võimalik vältida.

Gaasitoru projekt on osa Euroopa Liidu üleeuroopalisest energiavõrgustikust TEN-E, mille eesmärgiks on ühendusesisese energiaturu efektiivse toimimise tagamine energiavarustuse töökindluse ja mitmekesistamise kaudu. Samuti näeb Balticconnectori rajamist ette Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK).

 

6. Volitus Elering ASi aktsiakapitali suurendamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

2018. aasta riigieelarve koostamisel nähti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eraldatud finantseerimistehingute mahus ette ka 40 miljonit eurot Elering ASi aktsiakapitali laiendamiseks seoses erakorraliste ja mahukate investeeringutega aastatel 2018-2020. Peamised neist on Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus (nn Balticconnector) ja Eesti ning Läti vahelise gaasiühenduse läbilaskevõime suurendamine. Nimetatud kaks projekti on lisatud Euroopa Liidu ühishuviprojektide nimekirja ning nende osaliseks finantseerimiseks on sõlmitud Euroopa Liidu agentuuriga INEA finantseerimislepingud.

Piiriüleste gaasiprojektide kogumaksumus on aastatel 2018-2020 investeeringute eelarves ette nähtud 165 miljonit eurot ning nende finantseerimiseks on Euroopa Liidu abi lepinguid sõlmitud 114 miljonit euro ulatuses.

 

7. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a korralduse nr 446 „2017. aasta riigieelarve täiendav liigendamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Seoses tekkepõhisele eelarvele üleminekuga ning Euroopa Liidu eesistumise vahendite tekkepõhiste kulude selgumisega 2018. aasta algul muudetakse 2017. aasta riigieelarve täiendavat liigendust.

Investeeringute muudatused on seotud objektide ümbertõstmistega investeeringute sees ja asutuste vahel ning majandamiskulude ja investeeringute vaheliste ümbertõstmistega. Riigikantselei suunab seoses Euroopa Liidu eesistumise vahendite vajaduse täpsustamisega Euroopa Liidu eesistumise tegevuskuludest 186 000 eurot erinevatele ministeeriumidele. Seoses tööülesannete täpsustumisega suunatakse Euroopa Liidu eesistumise vahendeid ümber ka valitsemisalade vahel.

 

8. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a korralduste nr 388 ja 389 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus arutab ettepanekuid seoses Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule raha eraldamise korraldustega.

 

9. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a korralduse nr 130 „Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni koosseis“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni koosseisu. Komisjoni koosseisust arvatakse välja Nele Parrest ja Krista Zibo, sest mõlemad on oma seniselt ametikohalt lahkunud või lahkumas. Komisjoni uueks liikmeks määratakse Maksu- ja Tolliameti peadirektor Valdur Laid.

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni esimees riigisekretär ja selle koosseisu määrab Vabariigi Valitsus. Komisjoni liikmetena jätkavad Rahandusministeeriumi kantsler, ametialaselt vanim kantsler Marika Priske, personalijuhtimise ekspert Riina Varts ja Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja. Avaliku konkursi läbiviimisel avaliku teenistuse tippjuhi, välja arvatud kantsleri, ametikohale on komisjoni liige ka vastava ministeeriumi kantsler.

Komisjon viib läbi avalikud konkursid ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning teiste Vabariigi Valitsuse nimetatud valitsusasutuste juhtide ametikohtadele. Komisjon annab ka arvamuse ministri esitatud kantsleri kandidaadi kohta, kui kantsler võetakse teenistusse avaliku konkursita.

 

10. Eesti kodakondsuse taastamine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt taastatakse Eesti kodakondsus kolmel selle alaealisena kaotanud isikul. Eelnõus nimetatud isikud olid Eesti kodakondsuse taastamise taotluse esitamise ajal alaealised.

 

11. Eesti kodakondsusest vabastamine (22 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 22 isikut. Eelnõus loetletud isikud elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 8 elavad Norra Kuningriigis, 6 Venemaa Föderatsioonis, 5 Soome Vabariigis ja 3 Saksamaa Liitvabariigis.

 

12. „Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse salastatud teabe kaitse kokkuleppe“ eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kokkuleppe eesmärk on luua ühine eeskiri Eesti ja Poola ning nende avalik- ja eraõiguslike isikute vahetatava ning ühiselt loodava salastatud teabe kaitseks. Sellega asendatakse 2003. aastal sõlmitud samasisuline kokkulepe.

Kokkulepe reguleerib poolte kohustusi teabe kaitsel, isikute juurdepääsuõigust teabele ning tegevust teabelekke ohu ja sellele järgneva võimaliku uurimise korral. See võimaldab Eesti ja Poola kaitsekoostöö raames vahetada salastatud teavet, laiendades seega riigikaitse- ja julgeolekukoostöö võimalusi. Salastatud teabe vahetamine võib osutuda vajalikuks näiteks väljaõppe, relvastushangete või teabeturbe alase koostöö raames.

Kokkuleppele kirjutavad alla Poola sisejulgeoleku ameti juht ja Eesti suursaadik Poolas.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f7b8649-a602-4a50-bf62-b...

 

13. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kohta
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Eesti seisukohad Euroopa komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kohta

Eesti leiab, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) põhialused, ühine otsustusprotsess, õigusraamistiku kujundamine Euroopa Liidu tasandil ja poliitika kahesambaline struktuur peavad säilima. Toetab komisjoni poolt teatises seatud ÜPP järgmise perioodi eesmärke - aruka ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori toetamine, keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ja ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine ning maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra edendamine.

Eesti toetab poliitika rahastamise jätkamist Euroopa Liidu eelarvest ning ei poolda, et liikmesriigid kaasfinantseerivad ÜPP I samba otsetoetuseid. Oluline on jätkata otsetoetuste tasemete ühtlustamisega liikmesriikide vahel, et tagada Euroopa Liidu siseturu tõrgeteta toimimine ning võrdsed konkurentsitingimused kõikidele liidu põllumajandustootjatele.

 

14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad piiriüleste skeemide maksualase teabevahetuse direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Ettepaneku eesmärk on võidelda maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu , et luua süvendatud ja õiglasem ühtne turg, mis on üks Euroopa Liidu poliitilisi prioriteete. Ettepaneku kohaselt saaksid maksuhaldurid teavet võimaliku agressiivse maksuplaneerimise kohta enne, kui seda rakendatakse, mis peaks andma neile võimaluse skeeme jälgida ja reageerida maksudega seotud ohtudele, võttes asjakohaseid seadusandlikke või rakenduslikke meetmed probleemide lahendamiseks. Selleks tuleks teave saada ideaaljuhul eelnevalt, st enne kui skeemi rakendatakse ja/või kasutatakse. See võimaldaks ametiasutustel õigeaegselt selliseid skeeme hinnata ja vajaduse korral reageerida, sulgedes õiguslikud lüngad ja hoides ära maksutulu saamata jäämise.

 

2) Eesti seisukohad nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) käibemaksumäärade osas, eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on võimaldada liikmesriikidele rohkem paindlikkust käibemaksumäärade kehtestamisel ja tagada, et kõigi liikmesriikide suhtes kehtiks ühed ja samad eeskirjad ning neil oleks käibemaksumäärade kehtestamisel võrdsed võimalused. Hetkel on EL käibemaksudirektiivi lisas nimekiri kaupadest ja teenustest, millele tohib vähendatud määrasid kehtestada. Lisaks on mitmetel liikmesriikidel erandina lubatud kohaldada vähendatud määrasid. Komisjoni ettepanek on, et nimekirja asemel, kus on kaubad ja teenused, millele tohib vähendatud käibemaksumäära kehtestada, hakkaks kehtima n-ö negatiivne nimekiri kaupadest ja teenustest, millele ei tohi vähendatud määrasid kehtestada.

Eesti eelistab positiivse nimekirja (st loetelu, millele võib vähendatud määrasid kehtestada) laiendamist või n-ö negatiivse nimekirja korral peaks see olema ettepanekuga võrreldes laiendatud. Kui vähendatud määrade kehtestamine muutub liikmesriikide jaoks palju vabamaks, siis see toob tõenäoliselt kaasa rohkemate vähendatud määrade kehtestamise liikmesriikides, mis suurendab erinevusi riikide vahel. Sellega on oht piirikaubanduse või turismikaubanduse tekkimiseks. Lisaks suurenevad ettevõtjate kulud, kuna nad peavad olema kursis rohkemate erisustega eri riikides, eriti kuna käibemaksu peab arvestama klientide asukohariigi määrade järgi (nn sihtriigis maksustamise põhimõte).

 

3) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kaupade paketi kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Kaupade paketi eesmärk on saavutada paremini toimiv ühtne turg ja kaupade vaba liikumine seeläbi, et lihtsustakse ettevõtjate, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks toodete turulepääsu võimalusi kogu Euroopa Liidus. Samal ajal tugevdatakse järelevalve- ja tolliasutuste poolset kontrolli, et Euroopa tarbijateni ei jõuaks ohtlikud või nõuetele mittevastavad tooted.

Kaupade vastastikuse tunnustamise määrusega selgitatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisala ning võetakse mh kasutusele vabatahtlik vastastikuse tunnustamise deklaratsioon, mis peaks hõlbustama ettevõtja jaoks toote turule viimist teises liikmesriigis. Lisaks muudetakse ettevõtja jaoks mugavamaks turulepääsu keelavate või piiravate otsuste vaidlustamist.

Nõuete järgimise ja täitmise tagamise määrusega püütakse täiendavalt ühtlustada ja järelevalve tõhustamise eesmärgil edasi arendada peamiselt turujärelevalve reegleid teatavate kaupade suhtes, millele kehtivaid nõudeid on juba liidu õigusaktidega ühtlustatud. Turujärelevalvemeetmeid ning menetlusreegleid täpsustatakse, samuti parendatakse piiriülest jõustamist ja luuakse liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik, kuhu kuuluvad lisaks komisjonile liikmesriikide kontaktasutused ja halduskoostöö rühmad.

Eesti toetab mõlemat eelnõu ja nende eesmärke. Samas juhib Eesti tähelepanu vajadusele hoida eelnõudes pakutud reeglite puhul halduskoormust võimalikult mõistlikult madalal, kuivõrd lihtsustamist lubava eelnõu eesmärk ei tohiks olla bürokraatia kasv. Samuti leiab Eesti, et valdkonnas, kus juba eksisteerivad olemasolevad reeglid, tuleb olla eriti tähelepanelik, et uute õigusaktidega ei tekiks juurde dubleerivaid süsteeme.

 

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 13. märtsi 2018. a istungil
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Minister tutvustab Eesti seisukohti 13. märtsi ECOFI-nil. Euroala rahandusministrid saavad 13. märtsi ECOFIN-il ülevaate Kreeka programmi kolmanda ülevaatuse seisust. Lisaks tehakse ettevalmistusi märtsi euroala tippkohtumiseks, kus antakse ülevaade Euroopa Majandus- ja Rahaliidu tuleviku aruteludest. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus on eesmärk jõuda kokkuleppeni piiriüleste skeemide maksualase teabevahetuse direktiivis, et parandada riikide maksulaekumisi. Ministrid arutavad pangandusliidu riskide vähendamise eelnõude paketti samuti eesmärgiga jõuda kokkuleppeni.

Veel saavad ministrid ECOFIN-il ülevaate komisjoni Euroopa poolaasta raames tehtud värskest hinnangust ja süvaanalüüsist liikmesriikidele majandusele. Kitsamalt keskendutakse tootlikkuse teemale ja selle seosele riigipõhiste soovitustega ning Euroopa Kontrollikoja antud hinnangule makrotasakaalustamatuste protseduuri efektiivsusest. Kinnitatakse ELi põhisõnumid 19.-20. märtsil toimuval G20 rahandusministrite ja keskpanga presidentide kohtumisel.