Sa oled siin

Valitsuse 8.2.2018 istungi kommenteeritud päevakord

7. veebruar 2018 - 17:16

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

 

1. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt reformitakse väärtegude eest määratavaid karistusi ning luuakse võimalus Euroopa Liidu õiguses sätestatud haldustrahvide kohaldamiseks.

Suurema muudatusena on raskemate liikluskuritegude korral trahviühiku sidumine süüdlase sissetulekuga. Seni kehtib fikseeritud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem, mis tähendab, et sarnastel asjaoludel teo toime pannud inimesi karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga. See mõjutab erineva sissetulekuga inimesi erinevalt ja nii on ka karistustundlikkus sellest tulenevalt erinev.

Kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi on plaanis vähendada kolmandiku võrra. Kiirmenetluse kohaldamise eelduseks aga on, et inimene ise on sellega nõus ja loobub võimalusest esitada vastulause. Seega selleks, et tagada parem õiguse prognoositavus ning motivatsioon kiirmenetlusega nõustumiseks, võiks riik omalt poolt vastu tulla karistuse kohaldamisel, vähendades kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi.

Eelnõuga võimaldatakse liiklusrikkujaid karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega. Kehtivas õiguses on liiklusväärteo toimepanijat võimalik karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid sellist karistust ei saa kohaldada tingimuslikult. Eelnõuga sätestatakse võimalus süüdlase põhi- või lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabastada. Tingimisi karistuse puhul määratakse inimesele ka üheaastane katseaeg, mille jooksul on inimesel võimalus oma käitumist parandada ja asuda seadusekuulekale teele. Kui inimene paneb katseajal toime uue samalaadse väärteo, pööratakse tema varasem karistus täitmisele ja sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus.

Et leevendada majanduslikult vähekindlustatud inimeste olukorda, pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega ja soodustatakse selle tasumist ositi. Hetkel tuleb rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaadavaks tegemisest, kui otsust ei vaidlustata. Vaidlustamise aeg on samuti 15 päeva. Üldjuhul saavad inimesed palka ühe korra kuus, mistõttu ei pruugi palgapäev 15-päevase rahatrahvi tasumise tähtaja sisse alati jääda ja rahatrahvi tasumine võib olla raskendatud või võimatu. Seega võib tekkida vajadus pöörata rahatrahv täitmisele. Seega peab süüdlane lisaks tasuma ka täitemenetluse alustamise kulud. 

Et leevendada vähem kindlustatud inimeste olukorda ning tasakaalustada sissetulekupõhise trahvi ja kõrgendatud ülemmääraga rahatrahviga kaasnevat mõju, on mõistlik pikendada trahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani (15 päeva edasikaebamise tähtaeg ning seejärel 30 päeva veel pärast otsuse jõustumist) ning soosida senisest enam rahatrahvi ositi tasumise võimalust. Ehkki ositi tasumise võimalus on ka praegu võimalik, ei tea kõik menetlusalused sellest ega oska sellele kiirmenetluses ka tähelepanu pöörata.

Eelnõu on planeeritud jõustuma 2019. aasta 1. veebruaril.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/495deed0-3944-4bd9-b817-46...

 

2. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu põhiseaduskomisjon sooviga senisest paremini ennetada ja ohjeldada korruptsiooni kohaliku omavalituse tasandil. Reguleeritakse küsimusi, mis puudutavad huvide konflikti ennetamist, usaldusväärsuse nõudeid töötamisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustes ning avalike vahendite tõhusamat kaitset kriminaalmenetluses. Eelnõu on ette valmistatud õiguskantsleri ettepanekutest lähtuvalt.
 

Eelnõu kohaselt seatakse huvide konflikti vältimiseks volikogu esimeestele ja aseesimeestele ning revisjonikomisjonide liikmetele piirang olla sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu juhatajaks, juhatuse liikmeks ning sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiks või juhi asetäitjaks.

Samuti pannakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesandeks tagada, et nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikke ülesandeid täitvatel isikutel ei oleks karistatust korruptiivsete kuritegude eest.

Vallavanema või linnapea teenistuslähetusse saatmise otsustab edaspidi valla- või linnavolikogu esimees. Valla- või linnavalitsuse liikme teenistuslähetusse saatmise üle hakkab otsustama vallavanem või linnapea. Muudatuse eesmärk on välistada olukord, kus volikogu saab delegeerida vallavanema või linnapea teenistuslähetusse saatmise vallavanemale või linnapeale endale.

Prokuratuurile antakse õigus nõuda kahtlustatavalt, süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kriminaalmenetluses sisse kuriteoga riigile, kohaliku omavalitsuse üksustele ja muudele avaliku võimu kandjatele tekitatud varaline kahju, kui riik või muu avaliku võimu kandja seda ei tee.

Seadus on kavandatud jõustuma 2019. a 1. jaanuaril.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu ühe täiendusega toetada.

 

3. Vabariigi Valitsuse ettekanne riigi välispoliitikast
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välissuhtlemisseaduse kohaselt arutab Riigikogu teise täiskogu töötsükli jooksul välisministri ettekande põhjal riigi välispoliitikat ja selle elluviimist. Välisminister esitab ettekande Riigikogule järgmisel teisipäeval, 13. veebruaril ning siis muutub see avalikuks. Istungil räägib välisminister oma ettekande teesidest.

 

4. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusest
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsus viib oma määrused kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega, millega muudeti hariduslike erivajadustega õpilastele õppe korraldamisega seonduvat regulatsiooni ning sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega, millega muudeti asendushooldusteenuse termineid, samuti nähti ette alaealiste komisjonide tegevuse lõpetamine.

Põhiliselt tehakse terminoloogilisi muudatusi. Näiteks nimetatakse senised nõustamiskomisjonid ümber kooliväliseks nõustamismeeskonnaks, täpsustatakse õpilastele tugiteenuste osutamiseks ettenähtud toe liike, asenduskodu kasvatusala töötajad nimetatakse asenduskodu kasvatajateks. Põhikooli riiklikust õppekavast jäetakse välja regulatsioon puudespetsiifiliste klasside kohta ja hariduslike erivajadustega õpilastele ettenähtud õppetundide arv, kuna õppe läbiviimise ning õppekoormuse määramisel tuleb lähtuda õpilase individuaalsest õppekavast.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/36062146-2c60-43d1-8171-97b42b89db1d#sKxeNUdC

 

5. Riigi teaduspreemiate määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määrtakse kaks 40 000 euro suurust elutöö preemiat ja üks 50 000 euro suurune preemia väljapaistvate avastuste eest. Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud kaheksa parima teadustöö eest määratakse 20 000 euro suurused preemiad. Preemiad määrab Vabariigi Valitsus riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel. Preemiateks ette nähtud 290 000 eurot makstakse välja haridus- ja teadusministeeriumi 2018. aasta eelarvest. Laureaadid saavad teatavaks pärast valitsuse otsust.

 

6. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse F. J. Wiedemanni keeleauhind (32 000 eurot) eesti keele uurimise ning uute keeleteadlaste harimise ja innustamise eest. Auhinna määrab Vabariigi Valitsus keelauhinna komisjoni ettepanekul ja see makstakse välja haridus- ja teadusministeeriumi 2018. aasta eelarvest. Laureaat saab teatavaks pärast valitsuse otsust.

 

7. Riigi kultuuripreemiate määramine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse kolm riigi kultuuri elutööpreemiat suurusega 64 000 eurot ja viis preemiat suurusega 9 600 eurot möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku alusel. Preemiateks ette nähtud 240 000 eurot makstakse välja kultuuriministeeriumi 2018. aasta eelarvest. Laureaadid saavad teatavaks pärast valitsuse otsust.

 

8. Riiklike spordipreemiate määramine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse kaks riiklikku spordi elutööpreemiat suuruses 40 000 eurot ja kuus aastapreemiat suuruses 9600 eurot. Kollektiivi premeerimisel jaotatakse preemiasumma kollektiivi liikmete vahel võrdselt. Preemiate saajad otsustab Vabariigi Valitsus Eesti Spordi Nõukogu ettepaneku alusel. Preemiateks ette nähtud 137 600 eurot makstakse välja kultuuriministeeriumi 2018. aasta eelarve vahenditest. Laureaadid saavad teatavaks pärast valitsuse otsust.

 

9. Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kiili vallale (Luige ja Kangru alevikus asuvad 6 kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Rahandusministeerium saab nõusoleku anda Kiili vallale tasuta  üle kuus transpordimaad Luige ja Kangru alevikus kohalikeks teedeks. Kinnistute omanikud on neist loobunud.

 

10. Riigivara valitseja määramine (Kambja vald Kaatsi külas Tammelal asuv elamu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse riigi poolt päritud vara 1/2 mõttelise osa Tartu maakonnas Kaatsi külas Tammelal asuvast elamust valitsejaks rahandusministeerium.

 

11. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Siseministeeriumi Tallinnas Väike-Sõjamäe tn 22a asuv kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt volitatakse riigihalduse ministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 2 637 100 euro võrra 26 371 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Aktsiate nimiväärtust ületav summa 23,19 eurot loetakse ülekursiks. Samuti antakse nõusolek siseministeeriumi Tallinnas Väike-Sõjamäe tn 22a asuva kinnistu üleandmiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks. Riigi poolt omandatavate uute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

 

12. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (M.T.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseministeerium teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus inimesele, keda on kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (D.V.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus inimesele, keda on karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras, kuid kelle karistatus on kustunud.

 

13. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V.M.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on viiel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2004–2008 on toime pannud 5 väärtegu. Inimese karistatus on praeguseks kustunud, kuid sellest on möödunud liialt vähe aega.

 

14. Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe. Lepingule kirjutati alla 6. mail 1993 Varssavis ja see jõustus 6. augustil 1993. Lepingut tuleb enne selle lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel kümme aastat pärast lepingu lõpetamist. Seega tuleb lepingut muuta, et selle lõpetamisel lõpeks täielikult ka lepingu kohaldamine.

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

 

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad liikuvuse paketi teemaksusamba eelnõude kohta

Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Euroopa Komisjoni liikuvuse pakett avaldati 31.05.2017 ning sinna kuuluvad lisaks maanteetranspordi turu- ja sotsiaalküsimusi reguleerivatele eelnõudele ka teede maksustamist käsitlevad algatused. Konkreetsemalt esitatakse muudatusettepanekud nn Eurovinjeti direktiivi (raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest) ning elektroonilise teemaksukogumisteenuse (EETS) direktiivi kohta. Eurovinjeti direktiivi muutvate eelnõudega soovitakse laiendada direktiivi kohaldamisala, liikuda läbisõidupõhiste teekasutustasude suunas ning loobuda praegustest kohustuslikest raskeveokimaksu miinimummääradest. EETS direktiivi muudatustega soovitakse hõlbustada teistes liikmesriikides registreeritud sõidukite juhtide poolt tasumata teemaksude sissenõudmist.

Eesti peab vajalikuks, et Eurovinjeti direktiivi kohaldamisala piirduks kaubaveoks kasutatavate sõidukitega ning sellega ei kaasneks kohustust kehtestada teekasutustasusid. Ühtlasi leiab Eesti, et kui liikmesriigid soovivad oma territooriumil teekasutustasusid kehtestada, siis oleks neil õigus otsustada, kas selleks kasutada ajapõhist või läbisõidupõhist süsteemi. Seejuures peame oluliseks, et läbisõidupõhiste teekasutustasude suunas liikumine ei mõjutaks juba olemasolevaid teekasutustasude süsteeme. Eesti toetab kohustusliku raskeveokimaksu miinimummääradest loobumist võimalikult kiiresti ning leiab, et sõidukite registriandmete vahetamist liikmesriikide vahel teemaksu kogumise eesmärgil peaks olema võimalik kasutada ka ajapõhiste teekasutustasude puhul.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta eelnõu suhtes
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Kehtiv rongireisijate õiguste ja kohustuste määrus on olnud jõus 2007. aastast ning Euroopa Komisjoni järelhindamise tulemusena leiti, et määruse teatavaid aspekte tuleks muuta, et tagada parem tasakaal rongireisijate õiguste tugevdamise ja raudteeveo-ettevõtjate koormuse vähendamise vahel. Uue eelnõuga soovitakse vähendada hetkel kehtivaid erandeid riigisisestele raudteeveo-teenustele ning lisatakse vääramatu jõu klausel, mille kohaselt ei pea raudteeveo-ettevõtjad maksma vääramatust jõust tulenevate reiside hilinemiste korral reisijatele hüvitist. Lisaks peavad raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad tagama, et nende personal on piisavalt koolitatud andmaks puuetega ning piiratud liikumisvõimega isikutele asjakohast abi. Samuti soovitakse eelnõuga parandada puuetega ning piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu transpordialasele teabele.

Eesti toetab määruse eelnõu eesmärke ning peab vajalikuks, et selles olevad nõuded oleks kooskõlas ligipääsetavuse direktiiviga, võimaldamaks puuetega inimeste juurdepääsu asjakohasele transporditeabele. Eesti hinnangul on oluline, et puuetega inimestele abi andmise puhul oleks raudteeveo-ettevõtja püsipersonali ja jaamaülemate vastutus selgelt sätestatud, vältimaks reisijaõiguste rikkumisi.

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu haridus, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu 15. veebruari 2018. a istungil
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Päevakorras on kaks aruteluteemat: Erasmus+ programmi tulevik ning 2017. aasta detsembri ülemkogul kokkulepitud haridusalaste tegevuste edasiarendamine.