Sa oled siin

Valitsuse 8.11.2018 istungi kommenteeritud päevakord

7. november 2018 - 16:21

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, rahandusminister Toomas Tõniste ning riigihalduse minister Janek Mäggi.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on viia vahekohtute regulatsioon vastavusse Riigikohtu praktikaga.

Peamise muudatusena soovitakse ühtlustada Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõuded ning luua kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, v.a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0dd23856-d9ed-4875-9034-7...

2. Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste   
Tüüp: seaduse eelnõu

Krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on suurendada finantsstabiilsust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine.

Selleks soovitakse kehtestada kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.

Veel ajakohastatakse pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Lisaks täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikide tagatisskeemide ja EL-i institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. EL-i õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et EL-is on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele EL-i liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d413c18d-ba03-4385-8455-1...

3. Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku asendada Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapital.

Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega EL-ist tuleb asendada Ühendkuningriigi osa Euroopa Investeerimispanga kapitalis ülejäänud liikmesriikide osadega. Kui see tegemata jätta, väheneks panga võimekus laenata, samuti satuks ohtu panga AAA krediidireiting, mis võimaldab laenata madalama intressimääraga.

Otsusega volitab Riigikogu rahandusministrit Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogus hääletama uue kapitalijaotuse poolt. Uue kapitalijaotuse kohaselt asendavad liikmesriigid proportsionaalselt Ühendkuningriigi osa panga kapitalis.

Eesti märgitud kapital suureneb 173 020 000 eurolt 206 248 240 euroni. Eesti sissemakstav kapital suureneb 2 963 711 euro võrra kokku 18 395 811 euroni. Otsest rahalist kohustust ei kaasne, sest sissemakstav osa kasvab Euroopa Investeerimispanga varasemate aastate kasumist tekkinud reservide arvelt.

Otsus vajab Riigikogu heakskiitu, kuna Eesti riigi kaudne varaline kohustus suureneb.

4. Eesti seisukoht Euroopa Investeerimispanga põhikirja muudatuste kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Investeerimispanga (European Investment Bank - EIB) põhikirja muutmine on vajalik, et viia see peale Ühendkuningriigi välja astumist Euroopa Liidust kooskõlla tegelikkusega.

Lisaks täiendatakse EIB põhikirja selliselt, et igal riigil on võimalus nimetada direktorite nõukogusse asendusliige (suurematel riikidel kaks asendusliiget). Praegu on Eestil koos Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Austriaga võimalus esitada kuue riigi kohta kaks roteeruvat asendusliiget.

Veel tugevdatakse põhikirjaga väikeste riikide kaasatust – panga tegevuskava, halduskomitee liikmete nimetamise ning kodukorra kinnitamise üle otsustatakse edaspidi kvalifitseeritud häälteenamusega, mitte lihthäälteenamusega nagu praegu.

Panga direktorite nõukogu (Board of Directors) tegi 2018 juulis juhatajate nõukogule ettepaneku kiita heaks EIB põhikirja muutmine seoses Ühendkuningriigi välja astumisega Euroopa Liidust.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku toetada EIB direktorite nõukogu ettepanekuid EIB põhikirja muutmiseks seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust.

5. Ettekanne „Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018“ elluviimise kohta 2018. aastal
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: ülevaade

Justiitsminister esitab Riigikogule ettekande õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta. Tänavune ülevaade keskendub arengusuundade rakendamisele nende kehtivusajal tervikuna, aga võtab kokku ka olulisemad tegevused viimasel ülevaateperioodil.

2018. aasta on praeguste õiguspoliitika arengusuundade rakendamise viimane aasta.

Alates 2011. aastast kehtivad arengusuunad on toonud kaasa mitu positiivset suundumust. Arengusuundade põhjal kehtestas valitsus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE), mõjuhindamise metoodika ja kaasamise hea tava.

Võrreldes ajaga enne arengusuundade rakendamist, on mõjuanalüüsid muutunud sisukamaks, huvirühmi kaasatakse süsteemsemalt ja selle vajalikkust mõistetakse ning väljatöötamiskavatsused (VTK) on läbi teinud märkimisväärse positiivse arengu, muutudes sisukamaks. Sisukamad ja süsteemsemad on ka seaduseelnõude mõjuanalüüsid.

Justiitsminister teeb valitsusele ettepaneku esitatud ettekanne heaks kiita.

6. Eesti infoühiskonna arengukava 2020 uuendamine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tüüp: korralduse eelnõu

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks uuendatud Eesti infoühiskonna arengukava 2020 ning küberturvalisuse strateegia aastateks 2019-2022.

2018. aastal toimus infoühiskonna arengukava vaheülevaatus, millega samaaegselt koostati küberturvalisuse strateegia ning lisati arengukavasse küberturvalisuse alavaldkond. Samuti ajakohastati teisi valdkondi.

Näiteks lisati tegevussuundade hulka Eesti 5G tegevuskava koostamine, samuti andmeanalüütika ja -teaduse ning tehisintellekti rakenduste ehk nn krattide kasutuselevõtt avalikus sektoris. Arengukavas on uudne e-teenuste kvaliteedi ja kasutajakogemuse arenguhüpe, „nähtamatute“ ning asutuste üleselt sündmuspõhiste teenuste välja arendamine, et muuta avalikud teenused kasutajale võimalikult lihtsaks ja tõhusaks.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskuste ja hariduse valdkonnas käivitatakse algatusi IKT spetsialistide juurdekasvu tagamiseks (sh üldhariduskoolis IKT süvaõppe laiendamiseks) ning kõrgemate IKT oskuste omandamiseks Eesti majanduse traditsioonilistes sektorites.

7. Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku muuta Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peakontori aadressi ning viia uuele aadressile lisaks praegustele ametikohtadele veel kümme töökohta.

Määruse muutmise järel asub RMK peakontor edaspidi Sagadi mõisas. Praegu asub seal 26 põhikohaga töötajat ja täiendavat plaanitakse Tallinnast sinna lisaks viia kümme töökohta.

Riigireformi kava kohaselt on RMK plaaniks pealinnast välja viia kokku 20 töökohta. Ülejäänud kümne töökoha puhul lähtutakse põhimõttest, et töökoht ei ole seotud konkreetse asukohaga.

RMK-l on üle Eesti 700 töötajat.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9af76a4b-994b-4a35-a721-b...

8. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ muutmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: määruse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb eelnõuga ettepaneku ajakohastada sõjaliste kaupade nimekirja.

Sõjaliste kaupade ajakohastatud nimekirjas on arvestatud Wassenaari kokkuleppe organisatsiooni 2017. aasta detsembris toimunud plenaarkohtumisel kokku lepitud muudatustega.

Sõjaliste kaupade toodete nimekiri on osa strateegilise kauba kontrolli süsteemist ning kontrolli meetmete üldiseks eesmärgiks on tagada rahvusvaheline ja riiklik julgeolek.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ddf6184a-8791-480e-9da9-a...

9. Rahvusvahelises mittetulundusühingus EuroSDR riigi liikmeõiguste teostaja määramine ja volituste andmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku volitada keskkonnaministeeriumit esitama Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühingule (EuroSDR) liikmeks astumise avaldus ning määrata ministeerium liikmeõiguste teostajaks.

Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühing asutati rahvusvahelise kokkuleppe alusel 1953. aastal Pariisis. EuroSDRil on hetkel 33 liiget 18 Euroopa Nõukogu liikmesriigist, sealhulgas kõik Skandinaaviamaad, mis on viimastel aastakümnetel olnud Eesti peamisteks koostööpartneriteks ruumiandmete projektides.

Ruumiandmed puudutavad väga paljusid eluvaldkondi ning sellel on suur mõju Eesti teadmistepõhise majanduse ja konkurentsivõime arendamisele. EuroSDRi liikmeksolek annab Eesti spetsialistidele olulise võimaluse osaleda ruumiandmetega seotud rakendusuuringutes ja arendustegevuses ning tõsta esile Eesti jaoks olulisi ruumiandmetega seotud teemasid. Selle tulemusel on võimalik ruumiandmete valdkonda efektiivsemalt ja edukamalt arendada. Suure osa EuroSDRis käsitletavate teemade uurimiseks iseseisvalt ei ole Eestil piisavalt ressursse, samas osaleb Eesti Euroopa Liidu elukeskkonda mõjutavate strateegiate ja poliitikate kujundamisel ning ruumiandmete valdkonna arendamisel. Seega on osalemine EuroSDRi tegevuses oluline ka rahvusvahelisel tasandil.

10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Vabariigi Presidendi Kantseleile (planeerimata sissetulevate visiitide kulude katteks)
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse reservist 166 000 eurot Vabariigi Presidendi Kantseleile eesmärgiga katta XVIII Gaudeamuse raames toimunud kuue presidendi kohtumise ja Rooma paavsti külaskäigu raames tekkinud kulud.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile e-residendi isikutunnistuse väljastamise kuludeks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse reservfondist 771 772 eurot välisministeeriumile e-residendi isikutunnistuse väljastamise kulude katmiseks.

E-residentide digitaalseid isikutunnistusi väljastatakse välisesindustes tänavu rohkem, kui riigieelarvet koostades prognoositi. Digitaalse isikutunnistuse väljastamise eest tasub e-resident riigikassale riigilõivu 100 eurot, mis katab dokumendi väljastamise kulu. Et Eesti välisesindused saaksid oodatust rohkemate isikutunnistuste väljastamise täiendava kulu katta, peab valitsus välisministeeriumile raha eraldama.

11. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. september 2018.
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: aruanne

Rahandusminister Toomas Tõniste esitab valitsusele ülevaate stabiliseerimisreservi varadest 30. septembri 2018 seisuga.

Reservi maht on 412 miljonit eurot. 2018. aasta algusest on reservi laekunud 1,1 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2017. aasta kasumieraldis. Reserv loodi aastal 1997 ja selle maht oli siis 45,2 miljonit eurot. Viimati kasutati stabiliseerimisreservist majanduskriisi ajal 2009. aastal 224 miljonit eurot.

12. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Maaeluministeeriumi 24 kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi teeb valitsusele ettepaneku anda Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle 24 maaeluministeeriumi valitsemisel olevat kinnistut ja suurendada RKAS-i aktsiakapitali kuni 3 699 800 euro võrra.

Kõnealused kinnistud asuvad Harju, Jõgeva, Rapla, Saare ja Võru maakonnas ja neid kasutavad Taimekasvatuse Instituut, Põllumajandusuuringute Keskus ning Veterinaar- ja Toiduamet.

13. Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt soovitakse kinnitada Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) samas koosseisus.

Teadus- ja Arendusnõukogu 12- liikmelise koosseisu kinnitab valitsus kuni kolmeks aastaks. Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi peaminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, üks peaministri nimetatud valitsuse liige (rahandusminister) ning kaheksa valitsuse nimetatud liiget.

Senise koosseisu volitused lõpevad tänavu 19. novembril.

14. Eesti kodakondsuse andmine (28 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 28 eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

15. Eesti Vabariigi valitsuse ja Laose Demokraatliku Rahvavabariigi valitsuse vahelise diplomaatilise passi kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Laose Demokraatliku Rahvavabariigi valitsuse vahelise diplomaatiliste passide kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkulepe.

Kokkuleppe järel lubatakse diplomaatiliste passide kasutajatel viibida riigis ilma viisata 180 päeva jooksul kuni 90 päeva eeldusel, et nad ei tee teise poole territooriumil tasustatud tööd. Seal hulgas ei hakka füüsilisest isikust ettevõtjaks ega tegele muu eraviisilise äritegevusega.

Samuti vabastatakse viisanõudest diplomaatiliste passide kasutajad ja nende perekonnaliikmed, kui tegemist on diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajatega või esindajatega riigis asuva rahvusvahelise organisatsiooni juures.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7c40f00f-ddee-4b22-8cd2-e...

16. Eesti Vabariigi valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vahelise diplomaatilise passi kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vahelise diplomaatiliste passide kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkulepe.

Eelnõuga soovitakse lubada diplomaatiliste passide kasutajatel viibida riigis ilma viisata 180 päeva jooksul kuni 90 päeva eeldusel, et isikud ei tee teise poole territooriumil tasustatud tööd, sealhulgas ei hakka füüsilisest isikust ettevõtjaks ega tegele muu eraviisilise äritegevusega. Samuti vabastatakse viisanõudest diplomaatiliste passide kasutajad ja nende perekonnaliikmed, kui tegemist on diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajatega või esindajatega riigis asuva rahvusvahelise organisatsiooni juures.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1179234b-ca5e-4176-bac1-e...

17. Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse asutamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku asutada Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatide pealinnas Eesti Vabariigi diplomaatiline esindus.

18. Euroopa Liidu Üldkohtu kohtuniku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister Sven Mikser esitab valitsusele ettepaneku Euroopa Liidu Üldkohtu kohtuniku kandidaadi esitamiseks.

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raamistiku ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi ühissätete kohta perioodil 2021-2027
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveraamistiku läbirääkimiste käigus peavad EL-i liikmesriigid ja Euroopa Parlament jõudma kokkuleppele ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) paketi määruste sisus. Euroopa Komisjoni esitatud pakett sisaldab erinevaid määrusi, mis sätestavad ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimise ja rakendamise perioodiks 2021–2027. ÜKP eesmärk on arenguerisuste vähendamine EL-is. ÜKP vahendid moodustavad ELi eelarvest ligikaudu 30 protsenti.

Ühtekuuluvuspoliitikat viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi Pluss ja Ühtekuuluvusfondi kaudu. Määrus kehtestab üldised reeglid fondide kasutamisele, mis hõlmab lisaks kolmele ÜKP fondile veel Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning kolme rände- ja sisejulgeoleku fondi.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi väheneksid võrreldes 2014–2020 perioodiga ÜKP vahendid EL-i eelarves 2018. aasta hindades 10 protsenti ja Eestile eraldatud ÜKP vahendid 24 protsenti. Komisjoni ettepaneku järgi väheneksid EL-i toetusmäärad nii vähem arenenud kui ka jõukamatele piirkondadele. Säiliks Euroopa poolaastaga seotud tingimuslikkus, riigipõhiseid soovitusi võetakse arvesse vahendite planeerimisel ja vahehindamisel.

ÜKP-le ja merendus- ja kalandusfondile seatakse senise 11 asemel viis poliitikaeesmärki:
arukam Euroopa – uuenduslik ja arukas majanduslik ümberkujundamine; keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa; paremini ühendatud Euroopa – liikuvus ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamine;sotsiaalsem Euroopa – Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine ning kodanikele lähemal olev Euroopa – linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlik ja terviklik areng kohalike algatuste kaudu.

Valitsusele esitatud seisukohtade järgi peaks ÜKP vahendite mahu vähenemine Eestile olema sujuvam kui Euroopa Komisjoni ettepanekus. Samuti peaks EL-i toetusmäära langus olema sujuvam kui komisjoni ettepanekus. Praeguse komisjoni ettepaneku järgi suureneks Eesti minimaalne panus kolmekordseks. Samuti peaks vahenditele fookuse seadmise planeerimisel lähtuma riigi vajadustest, mitte nägema ette konkreetseid piirmääru valdkondadele. Valitsusele esitatud seisukohtade järgi ei peaks välistama investeeringuid lennujaamadesse, tootlikke investeeringuid suurettevõtetes, raudteeveeremi soetamist ega fossiilkütustega seotud investeeringuid. Piiriüleste koostööprogrammide puhul on suurim probleem kahepoolsete merepiiri üleste koostööprogrammide lõppemine, mis ei võimaldaks jätkata Eesti-Soome koostööprogrammiga.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad edasisteks läbirääkimisteks. Lõpliku kokkuleppe sõlmimiseks peavad andma oma heakskiidu Euroopa Parlament ja kõik liikmesriigid.

20. Ülevaated õigeaegselt ülevõtmata direktiivide kohta
1) Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivi kohta

Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: ülevaade

Justiitsminister Urmas Reinsalu annab valitsusele ülevaate õigeaegselt ülevõtmata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2017/541, mis puudutab terrorismivastast võitlust.

Tähtaeg direktiivi ülevõtmiseks oli 8. september 2018.

2) Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: ülevaade

Siseminister Andres Anvelt annab valitsusele ülevaate õigeaegselt ülevõtmata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2017/853 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Tähtaeg direktiivi ülevõtmiseks oli 14. september 2018.

Siseministeeriumi hinnangul on direktiivis ette nähtud regulatsioon Eesti õiguses suures osas juba olemas (enamjaolt reguleeritud relvaseaduses ja selle rakendusaktides), kuid direktiivi täielikuks ülevõtmiseks tuleb mõningaid õigusakte veel täiendada. Siseministeerium toob direktiivi ülevõtmise hilinemise põhjustena välja erimeelsused direktiivi tõlgendamisel ning regulatsiooni Eesti õigusesse sobitamisel, samuti Euroopa Komisjoni väljatöötatavate rakendusaktide puudumise.

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 16. novembri 2018 istungil
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Majandus- ja rahandusküsimuste istungi raames toimub liikmesriike esindava Euroopa Liidu nõukogu lepituskohtumine Euroopa Parlamendiga, mille eesmärk on jõuda kokkuleppele 2019. aasta Euroopa Liidu eelarves.

Euroopa Komisjoni ettepanek järgmise aasta eelarveks lähtub 2014–2020 Euroopa Liidu eelarveraamistikus seatud piiridest ning hõlmab 165 miljardit eurot kulukohustusi ja 148,3 miljardit eurot makseid. Nõukogu positsioon näeb ette Euroopa Komisjoni ettepanekust veidi väiksemat eelarvet, mis oleks väiksem 1,5 miljardi euro võrra kulukohustustes ja 0,5 miljardi eurot võrra maksetes. Euroopa Parlamendi positsioon näeb ette Euroopa Komisjoni ettepanekust veidi suuremat eelarvet, mis oleks suurem 0,8 miljardi euro võrra kulukohustustes ja 0,5 miljardi euro võrra maksetes.

Eesti jaoks on olulisim saavutada õigeaegne kokkulepe 2019. aasta Euroopa Liidu eelarve kohta, et oleks tagatud ELi poliitikate ja tegevuste stabiilne ja viivitusteta rahastamine.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 16. novembri 2018 istungil.