Sa oled siin

Valitsuse 8.10.20 istungi kommenteeritud päevakord

7. oktoober 2020 - 19:21

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub homme kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1805, mis kohaldub alates 19. detsembrist 2020.

Eelnõu kohaselt on arestimisotsuste menetlemiseks ja täitmiseks pädev asutus prokuratuur ning tunnustamiseks on pädev Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsuste menetlemiseks on pädev justiitsministeerium ja konfiskeerimisotsuste tunnustamiseks on pädev kohus. Põhimõttelisi muudatusi asutuste töökorralduses see kaasa ei too. Eelduslikult muutub arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine kiiremaks, kuna eelnimetatud määrus näeb otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks ette konkreetsed tähtajad.

Lisaks tehakse eelnõu kohaselt muudatus seonduvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1939 kohaldumisega, mis näeb ette Euroopa Prokuratuuri asutamise. Eelnõuga sätestatakse Euroopa prokuröri ning Euroopa delegaatprokuröri volitused kriminaalmenetluses.

Muudatused, mis on seotud arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määrusega jõustuvad 2020. aasta 19. detsembril. Euroopa Prokuratuuri asutamisega seotud muudatus jõustub üldises korras.

 

2. Mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/848 (edaspidi EL mahepõllumajanduse määrus) ning põllumajandusameti (PMA) ning veterinaar- ja toiduameti (VTA) baasil uue ameti, põllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomisega.

Edaspidi on väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid müüv isik, näiteks väike mahepood, vabastatud ettevõtte tunnustamise kohustusest. Piisab põllumajandus- ja toiduameti teavitamisest. Tegemist on EL antud võimalusega, mille kohaselt võib liikmesriik teha erandi ettevõtjatele, kes müüvad pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale tingimusel, et nad ei tooda ega valmista ise selliseid tooteid ette, ei ladusta selliseid tooteid mujal kui ainult müügikohas, ei impordi selliseid tooteid kolmandast riigist ega kasuta selliseks tegevuseks alltöövõtjana teist ettevõtjat.

Pakendamata mahetoodete müük ei tohi ületada 5000 kilogrammi aastas, nende toodete müügi aastakäive ei tohi ületada 20 000 eurot või sertifitseerimise võimalik kulu on ettevõtjale suurem kui 2 protsenti ettevõtja müüdud pakendamata mahepõllumajanduslike toodete kogukäibest.

Selleks, et takistada mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettuslikku kasutamist, muudetakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi mahepõllumajandusele viitava märgistusega tavatoote teadliku turustamise eest.

Põllumajandus- ja toiduameti loomisega seonduvad muudatused on pigem tehnilised, asendatakse ameti senine nimi uuega.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2022, kuna EL-i mahepõllumajanduse määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Muudatused, mis on seotud kahe ameti ümberkorraldamisega, jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

 

3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) eelnõu
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on teha seadusandlusesse vajalikud muudatused seoses politsei- ja piirivalveameti struktuuriüksusena tegutseva rahapesu andmebüroo üleviimisega alates 1. jaanuarist 2021 rahandusministeeriumi valitsemisala iseseisvaks valitsusasutuseks.

Eelnõus sätestatud seaduste muudatused puudutavad rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse staatust ja eeskätt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavust ning teistele asutustele info jagamisel õiguskindluse tagamist. Lisaks täpsustab eelnõu enne 1. jaanuari 2021 sõlmitavate lepingute ja haldusaktide allkirjastamise õigust.

Seaduse eesmärk on tagada rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse infovahetus ja koostöö teiste asutustega Eestis ja välismaal võimalikult sarnastel alustel nagu see on senini toimunud, mil rahapesu andmebüroo on olnud politsei- ja piirivalveameti struktuuriüksus.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist 2021. Erandina on kavandatud jõustuma 23. novembril 2020 eelnõu säte, mis käsitleb ametnike üleviimisega seotud toimingutel allkirjaõiguse küsimust.

 

4. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja vähendada tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel. Selleks arendatakse töökeskkonna andmekogu hõlbustades asutuste ja ettevõtete suhtlust riigiga ja pakkudes uusi teenuseid. Eelnõuga suurendatakse tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas.

Eelnõuga määratletakse seaduse tasandil töökeskkonna andmekogu eesmärk, kogutavad andmed ja andmete säilitustähtajad tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest. Uue nõudena nähakse eelnõus ette tööandja kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööinspektsioonile.

Eelnõuga hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse ka teenuse osutajad, näiteks käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud, kellele kohaldatakse teatud seaduse sätteid. Näiteks kui asutuses või ettevõttes töötavad üheaegselt nii töötajad kui ka teenuse osutajad või kui töökeskkonnas tegutsevad üksnes teenuse osutajad, on teenuse osutajal kohustus teavitada tööandjat või teist teenuse osutajat oma tegevusega seotud ohtudest. Niisamuti teavitab tööandja teenuse osutajat, kes töötab koos tema töötajatega, töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Lisaks tuleneb eelnõust tööandja kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuse osutajatega.

Eelnõu kohaselt suurendatakse tööandja vastutust töösuhte osapooltele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2021. aasta 1. märtsil. Senine ohutu tööelu andmekogu pidamine lõpetatakse 2021. aasta 1. septembrist.

 

5. Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga ratifitseeritakse Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise uuendatud konventsioon. Valitsus kiitis konventsiooni heaks ja andis volituse selle alla kirjutamiseks 2. aprillil 2020. Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures kirjutas Eesti Vabariigi nimel konventsioonile alla 8. juulil 2020.

Eelnõu toetab valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärki toetada eesti filmikunsti ja audiovisuaaltööstust.


Konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist filmialast koostööd Euroopas. Konventsiooni uuendamise tingis asjaolu, et alates 1992. aastast on filmitööstus olulisel määral nii tehniliselt, majanduslikult kui ka kunstiliselt edasi arenenud. Uus tehnoloogia on muutnud filmide tootmise-, levi- ja linastusmeetodeid ning osalisriikides on riiklikud filmivaldkonna rahastuskeemid muutunud mitmekesisemaks.

Konventsioon kohaldub koostööfilmidele näiteks mängu-, anima- ja dokumentaalfilmid, mis on mõeldud kinos näitamiseks ja milles osaleb üldreeglina vähemalt kolm tootjat kolmest liikmesriigist. Vastavate riikide koostööprojektid tuleb osalisriigi pädevas asutuses registreerida ja taotleda kaastootmisprojekti staatust. Kaastootmisprojekti staatuse saamisel on võimalik taotleda toetust avalikest vahenditest.

Eesti jaoks on konventsiooniga ühinemine oluline, et osaleda kaastootmisprojektides, kus tootja panus jääb alla 10 protsendi filmi tootmiskuludest, aga ei ole väiksem kui 5 protsenti. Võrreldes 1992. aasta konventsiooniga on minimaalset vajalikku vähemuskaastootja rahalist panust vähendatud ning see avab eelkõige väikeriikidele võimaluse osaleda senisest enamates kaastootmisprojektides. Kaastootmine on olulise tähtsusega keskmisest suurema eelarvega Eesti filmide tegemisel, kuna ainuüksi Eesti poolse rahastusega neid filme ei ole võimalik toota.

Konventsiooni rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest, kuna sätestatud eesmärgid saavutatakse Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituudi eelarve piires. Konventsioon jõustub Eesti suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimiskirja deponeerimise päevast.

 

6. Valga maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kaitse alt arvatakse välja Valga maakonnas 17 kaitsealust parki ja puistut, mis on minetanud oma looduskaitseväärtuse või hävinud. Teiste hulgas on üks puistu, millel on hetkel topeltkaitse. Edaspidi kaitstakse seda looduskaitseala koosseisus.

Pargid ja puistud on kaitse alla võetud enne taasiseseisvumist. Need on oma puistu vanuse, pikaajalise hooldamatuse ja tormide tõttu kaotanud nüüdseks suurema osa rajamisaegsetest ja kaitse alla võtmise põhjenduseks olnud väärtustest.

Kaitse alt arvatakse välja 14,1 hektarit parke ja 73,7 hektarit puistut, pindalaga kokku 87,7 hektarit. Neist üks puistu (10,6 hektarit) kaitse alla Tündre looduskaitseala koosseisus. Ligikaudu 47 hektarit jääb edaspidi kaitse alla metsaseaduse kohaste vääriselupaikadena.

 

7. Nõusolek Kaitseliidule kinnistu hoonestusõigusega koormamiseks (Järva vallas Koigi külas ja Paide linnas Sargvere külas Nurmsi õppevälja kinnistu)
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kaitseliidule antakse nõusolek otsustuskorras koormata talle kuuluvast Järva maakonnas Järva vallas Koigi külas ja Paide linnas Sargvere külas asuvast Nurmsi õppevälja kinnistust 77,13 hektari suurune ala tasuta hoonestusõigusega 50 aastaks Eesti Vabariigi kasuks kaitseministeeriumi kaudu, et sellele rajada väljaõppe hoone koos selle juurde kuuluva taristuga. Hoone ehitab välja Luksemburg.

 

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Riigikogu Kantseleile (Tallinnas Toom-Kooli tn 9 asuva kinnistu soetamiseks)
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse Riigikogu kantseleile 1 500 000 eurot Tallinnas Toom-Kooli tn 9 asuva kinnistu soetamiseks. Hoone kasutuselevõtt lahendab märkimisväärses mahus Riigikogu teenindamisega seotud ruumiprobleemi.

Toom-Kooli 9 külgneb Riigikogu hoonetega ning sinna saab rajada sissepääsu otse tänasest Riigikogu hoonete kompleksist, mis omakorda võimaldab  tagada parlamendi tööruumidele esitatavaid turvalisuse nõudeid. Hoone kasutuselevõtt aitab lahendada Riigikogu tööga seotud ruumiprobleeme, millest olulisim on komisjonide kasutuses olevate kabinettide ebapiisavus.

Hoonesse on võimalik paigutada tööruumid umbes 30 inimesele ja 3 nõupidamiste ruumi. Kolm lisanduvat nõupidamiste ruumi aitavad leevendada ka senist kitsaskohta, mis on seotud ruumipuuduse tõttu kohtumiste korraldamisele seatud piirangutega, sealhulgas huvigruppide kaasamisega neid puudutavate otsuste kujundamisse.

Valitsuse reservist Riigikogu Kantseleile eraldatav 1 500 000 eurot katab Toom-Kooli tn 9 kinnisasja turuhinna ja müügikulud. Turuhinna määramise aluseks on 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt koostatud eksperthinnang.

 

9. Toetusfondi lisavahendite jaotus 2020. aasta II poolaastal
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse maksmise hüvitamiseks 971 000 eurot, rahvastikutoimingute hüvitiseks 27 000 eurot ning asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks 1, 8 miljonit eurot. Vastavad vahendid on ette nähtud 2020. aasta riigieelarve seaduses toetusfondi hulgas.

Toimetulekutoetuste maksmiseks antakse täiendavalt 971 tuhat eurot 33-le kohalikule omavalitsusele, kellel eeldatavasti ei jagu olemasolevatest vahenditest aasta lõpuni. Maist alates on hakanud toimetulekutoetuste taotluste arv kasvama ning mai-juuli kulu on 8 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Lisavahendite jaotamisel on arvesse võetud iga kohaliku omavalitsuse üksuse kulude muutus 2020. aasta esimesel kaheksal kuul, kulude sesoonset jaotust perioodil 2012–2018 ning kulude kiirenevat kasvu käesoleva aasta viimasel neljal kuul. Riigieelarvesse planeeritud toimetulekutoetuse maksmise hüvitisest mahus 16,4 miljonit eurot jääb muudatuse järgselt veel jaotamata 1,5 miljonit eurot.

Rahvastikutoimingute hüvitiseks eelarves kavandatud 1, 1 miljonist eurost jäi aasta alguses jääki 27 tuhat eurot. Toetusfondi määrus näeb ette rahvastikutoimingute hüvitise jäägi jaotamist maakonnakeskuseks olevate omavalitsuste ja Narva vahel, et toetada neid uute ülesannetega kaasnevate ümberkorralduste tegemisel ja kohanemisel.

Asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks planeeritud 18,4 miljonit eurost jaotati vastavalt toetusfondi määrusele aasta alguses ära 90 protsenti vahenditest. Võttes arvesse teenuse olevate laste arvu muutust aasta keskel, jaotatakse ära ülejäänud 10 protsenti. Kuna teenusel olevate laste arv tervikuna ei ole kasvanud, siis saavad II poolaastal toetust juurde saada ka need kohalikud omavalitsused, kus aasta keskel mingeid muutusi ei toimunud. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

 

10. Veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooni heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kiidetakse heaks UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioon, mis võeti vastu 6. novembril 2001. aastal Pariisis ja see jõustus 2. jaanuaril 2009. aastal. Konventsiooniga ühinemine on ette nähtud arengukavas „Eesti merenduspoliitika 2012–2020“ ja samuti soovitab Euroopa Komisjon liikmesriikidel konventsiooniga ühineda.

Konventsiooni eesmärk on tagada riikidevahelises koostöös veealuse kultuuripärandi ühtsem kaitse. Konventsiooni järgi on veealusel kultuuripärandil kultuuriline, ajalooline või arheoloogiline iseloom ja tegemist objektiga, mis on vähemalt 100 aastat olnud osaliselt või täielikult, ajutiselt või pidevalt vee all. Konventsioon näeb ette teatamiskohustuse leiust või tegevusest, kui tema kodanik või tema lipu all sõitev laev leiab tema majandusvööndis või mandrilaval asuva veealuse kultuuripärandi või kavandab sellisele veealusele kultuuripärandile suunatud tegevust. Samuti kohustatakse osalisriike võtma kasutusele meetmed, et takistada ebaseaduslikult eksporditud või üles tõstetud veealuse kultuuripärandi toimetamist oma territooriumile.

Konventsiooniga kohustatakse osalisriike tegema koostööd ning abistama üksteist veealuse kultuuripärandi uurimisel, väljakaevamisel, dokumenteerimisel, konserveerimisel jms tegevustel. Eestile on konventsiooni heakskiitmine oluline, kuna veealune pärand moodustab osa Eesti kui mereäärse riigi ajaloost. Eesti esitab vastavalt konventsioonis nõutule kaks deklaratsiooni, esiteks, et info tegevuse või leiu kohta, mis tehakse teise osalisriigi majandusvööndis või mandrilaval, esitatakse muinsuskaitseameti kaudu ja teiseks, et Eesti kohaldab veealusele kultuuripärandile suunatud tegevust käsitlevat eeskirja ka veekogude suhtes, mis ei ole mereala osad.

Konventsioon ei kuulu ratifitseerimisele Riigikogus, kuna konventsioonist tulenevad põhimõtted on viidud sisse 1. mail 2019. aastal jõustunud muinsuskaitseseadusesse. Konventsiooni heakskiitmine ei too kaasa rahalisi kohustusi. Konventsioon jõustub kolme kuu möödumisel dokumendi hoiuleandmise kuupäevast.

 

11. Eesti seisukohad strateegia "Talust taldrikule" kohta
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Strateegia „Talust taldrikule“ on uus terviklik lähenemisviis sellele, kuidas eurooplased peaksid hindama toidu kestlikkust. Strateegias seatakse eesmärk liikuda kestliku ja vastupidava toidusüsteemi poole. Tervisliku ja kestliku toitumise valikut hõlbustava soodsa toidukeskkonna loomine toob kasu tarbijate tervisele ja elukvaliteedile ning vähendab tervisega seotud kulusid ühiskonnas.

Inimesed pööravad üha rohkem tähelepanu keskkonna-, tervise-, sotsiaal- ja eetikaküsimustele ning otsivad toidu puhul väärtust rohkem kui kunagi varem. Soovitakse toitu, mis oleks värske, vähem töödeldud ja kestlikult toodetud. Samuti on COVID-19 kriisi käigus kasvanud huvi lühemate toidutarneahelate vastu.

Euroopa toit on juba praegu ohutu, küllaldase, täisväärtusliku ja kvaliteetse toidu ülemaailmne mõõdupuu. See tuleneb EL-i aastatepikkusest inimeste, loomade ja taimede tervise kaitseks elluviidavast poliitikast ning EL põllumajandustootjate, kalurite ja vesiviljelustootjate jõupingutustest. Strateegia on uus lähenemisviis sellele, kuidas eurooplased peaksid toidu kestlikkust hindama ning olulisena nähakse vajadust inimeste tarbimisharjumuste muutmise järele.

Strateegia eesmärk on 1) premeerida põllumajandustootjaid, kalureid ja teisi toidutarneahelas osalejaid, kes on juba läinud üle kestlikele tavadele; 2) võimaldada üleminekut neile, kes seda veel teinud ei ole; 3) luua kestlikule tootmisele üle läinud ettevõtetele täiendavaid võimalusi.

Eesti toetab „Talust taldrikule“ strateegia üldisi eesmärke ja peab samas oluliseks, et liikmesriikidele eesmärkide seadmisel arvestataks liikmesriikide hetkeolukorda ning seniseid edusamme.