Sa oled siin

Valitsuse 7.5.20 istungi kommenteeritud päevakord

6. mai 2020 - 19:17

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Seoses eriolukorraga toimuvad valitsuse pressikonverentsid ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval maaeluminister Arvo Aller ja välisminister Urmas Reinsalu.

Nakkuse leviku ohu vähendamiseks palume toimetustel kasutada maksimaalselt „Valitsuse uudiste“ YouTube’i kanali videoülekannet ning briifingu ajal küsimuste esitamiseks kommunikatsioonikeskuse pakutavaid digitaalseid kanaleid, mille kohta saab täpsemat infot press[at]riik[dot]ee.

 

1. Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse üle ja täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/851, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/852 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/850 tulenevad kohustused. Direktiivide ülevõtmistähtaeg on 5. juuli k.a.

Muudetakse jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid, et saavutada paremad tulemused jäätmete korduskasutamise ettevalmistamises ja ringlussevõtus. Samuti täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja karistusmäärasid.

Hiljemalt 31. detsembriks 2023 tuleb kõikjal korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine või alternatiivina tekkekohal kompostimine. Alates 2025. aastast peavad kohaliku omavalitused (KOV) korraldama oma territooriumil tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Edaspidi on KOVi territooriumil võimalik teha erandeid jäätmete liigiti kogumisest vaid teatud tingimustele vastavuse korral ning need erandid koos põhjendustega seab KOV jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas.

Aastaks 2030 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10 protsendini tekitatud olmejäätmete üldkogusest. Lisaks kehtestatakse uued sihtarvud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamisele ja ringlussevõtule ning pakendijäätmete ringlussevõtule. Alates 2025. aastast tuleb olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti, viie aasta pärast juba 60 protsenti ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65 protsendini. Eelnõukohase seadusega peab pakendijäätmete ringlussevõtt jõudma 2025. aastaks 65 protsendini ning 2030. aastaks 70 protsendini. Lisaks kehtestatakse ringlussevõtu sihtarvud pakendimaterjalidele liikide kaupa.

Täpsustuvad ka laiendatud tootjavastutusega seotud kohustused. Näiteks tõstetakse pakendiaruande audiitorkontrolli kohustuslikku piirmäära, et suunata ressurssi just nendele pakendiettevõtjatele, kes lasevad turule suurema osa pakendimassist, ning vähendada väikeste pakendiettevõtjate ressursikulu. Seni pidid audiitorkontrolli läbima ettevõtted, kes lasevad turule pakendeid üle 5 tonni aastas, kuid edaspidi on piirmäär 20 tonni aastas. Need pakendiettevõtjad, kelle pakendiarvestus on korras, peavad edaspidi läbima audiitorkontrolli alles kolme aasta tagant. Probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste puhul võib audiitorkontrolli nõuda vajaduse korral Keskkonnainspektsioon.

Täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja tõstetakse maksimaalseid võimalikke karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Senise 32 000 euro asemel on edaspidi maksimaalne karistusmäär 400 000 eurot.

Seadus jõustub üldises korras. Probleemtoodete ja metalli puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a.

 

2. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides luua asjakohased liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisele. Kasutusele võetakse uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid.

Eelnõu kohaselt lubatakse kergliikur sõitma eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda, erandina ka sõiduteele, reguleeritakse tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikuri juhi kohustused ohutuse tagamisel. Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega.

Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnirihmatud kiivrit. Samuti kehtestatakse nõuded kergliikurite võimsusele, helkurite ja tulede kasutamisele, sätestatakse kergliikuri suurim lubatud laius, nõuded peatumisele ja parkimisele ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest. Täiendavalt täpsustatakse jalgrattureid, pisimopeedi- ja mopeedijuhte puudutavaid nõudeid, eelkõige nende asukohta teel ja tee andmise kohustustega seonduvat.

 

3. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohaselt kinnitab valitsus uuendatud tegevusprogrammi 2019–2023.

Valitsuse tegevusprogrammi uuendamise eesmärk on märkida täidetuks juba elluviidud valitsusliidu aluspõhimõtted või ülesanded, lisada tegevusprogrammi eesmärkide saavutamiseks vajalikke jätkutegevusi, korrigeerida vajaduse korral tähtaegasid ja olemasolevate ülesannete sõnastusi, võimalusel konkretiseerida valitsusliidu aluspõhimõtete elluviimiseks vajalikke ülesandeid ning vähendada kaudselt panustavate ülesannete osakaalu.

Alates eriolukorra väljakuulutamisest 12. märtsil 2020, on valitsus keskendunud COVID 19 tuleneva eriolukorra lahendamisele ning selle tõttu on viibinud paljud ülesandes, mis olid planeeritud 2020. kevadel täita. Kogu tegevusprogrammi senist kehtivusperioodi arvestades, see tähendab ülesanded, mille tähtaeg oli mai 2019 kuni aprill 2020, on valitsuse tegevusprogrammi 271 ülesandest täidetud 20. aprilli seisuga 180 ülesannet. Hilinenud oli 90 ülesande täitmine. Ühe ülesande tegevus on katkestatud.

Kõige rohkem ülesandeid on seni arvuliselt täitnud sotsiaalminister, haridus- ja teadusminister ning rahandusminister. Ühtegi täitmata ülesannet pole maaeluministril, välisministril ning peaministril.

Valitsuse viie prioriteediga seonduvates valdkondades toimusid 7. jaanuarist – 5. veebruarini peaministri ja ministrite vahelised kohtumised, kus arutati läbi valitsuse jaoks olulised tegevused järgmistel aastatel. Peaministri ja ministrite vahelised kohtumised olid esmaseks sisendiks tegevusprogrammi uuendamisel.

2020. valmib Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“, mille eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia loomist alustati 2018. aastal ning see on koostatud valitsusväliste partnerite, ekspertide, teadlaste, poliitikute, ettevõtjate, ametnike ja mitmete teiste riigi tuleviku teemal kaasarääkijate ühiste arutelude, analüüside, töötubade ning arvamuskorje tulemusel. „Eesti 2035“ valmimisse on aastatel 2018–2020 avatud koosloomes panuse andnud pea 17 000 inimest üle Eesti, neist 13 903 inimest osales veebis ja raamatukogudes toimunud arvamuskorjel ehk väärtuste uuringus, mille põhjal on sõnastatud strateegilised sihid.

Tänavu on lõppemas suur osa valdkondlikke arengukavasid ning nende läbivaatamisega seab valitsus järgmisteks aastateks uuendatud strateegilised eesmärgid. 2019. aastal korrastas valitsus strateegilise planeerimise süsteemi ning arvukate arengukavade asemel suunatakse Eesti elu 17 valdkonna arengukava kaudu, milleks on: heaolu; rahvastiku tervise; kultuuripoliitika; haridusvaldkonna; noortevaldkonna; Eesti keelevaldkonna; keskkonna; metsanduse; teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtlusstrateegia; põllumajanduse ja kalanduse; transpordi ja liikuvuse; energiamajanduse; infoühiskonna; siseturvalisuse; välispoliitika; riigikaitse ning rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavad.

Uuendatud valitsuse tegevusprogramm saab pärast selle heakskiitmist kättesaadavaks valitsuse kodulehel.

 

4. „Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013-2020“ täitmise aruanne 2019. aasta kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Aruanne

 

2019. aastal oli kõrgendatud tähelepanu all inimeste teadlikkuse tõstmine korruptsioonist.

Selle raames valmistati ette kohalike omavalitsuste (KOV) sisekontrollisüsteemi korraldamise juhen ja viidi läbi koolitused selle tutvustamiseks. Juhend on abivahend KOV volikogu liikmetele, vallavanemale või linnapeale ning valla- või linnavalitsuse liikmetele, ametnikele ja töötajatele sisekontrollisüsteemi üldiste põhimõtete kujundamiseks, et ennetada korruptsiooni. See sisaldab  nõuandeid, millele sisekontroll peaks tähelepanu pöörama ja kuidas toimima.
 
Omavalitsustel on võimalik taotleda toetust sisekontrollisüsteemi väljatöötamiseks ja võimekuse kasvatamiseks - seni on toetust saanud Pärnumaa Omavalitsuste Liit. Projektis osalesid veel Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Tori vald, Saarde vald ja Häädemeeste vald.

Ühtlasi töötati välja korruptsiooni ennetamise ja huvide konflikti e-kursus avalikule sektorile.

Samuti alustati kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide uuringu läbiviimist, mis kaardistab korruptsiooniohtlikud kohad kultuuri valdkonnas.

 

5. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse nr 204 "Tagatisfondi põhikiri" muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kaasajastatakse Tagatisfondi põhikirja lähtuvalt praktilistest kogemustest hoiuste hüvitamise protsessis.

Tagatisfondi eesmärk on tagada seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide, investeerimisasutuse klientide, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kindlustusandjate pensionilepingute kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse ning koguda vahendeid kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamiseks, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Fondi kõrgeim juhtorgan on nõukogu, mille üheksast liikmest kaks nimetab Riigikogu.

Muudatusega täpsustatakse fondi nõukogu koosoleku läbiviimist elektroonilisel viisil ning erakorralise nõukogu koosoleku toimumisel protokolli osas eriarvamuste menetlust ja otsuste vormistamist protokollis.

Riigikogus võeti 20. aprillil 2020. a vastu seadusemuudatused (SE 170), millega täpsustati Tagatisfondi nõukogu poolt koosoleku läbiviimist elektroonilisel viisil, mille kohaselt fondi nõukogu koosoleku võib läbi viia ka reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmetel eemal viibides koosolekul osaleda, koosoleku juhataja määratud ajal sõna võtta ja koosolekul nõukogu otsuseid vastu võtta.

Lisaks sätestati, et fondi põhikirjaga nähakse ette elektroonilisel viisil peetaval koosolekul otsustamise ja hääletamise korraldamise täpsem kord, mis peab tagama otsustamise ja hääletamise turvalisuse ning usaldusväärsuse.

 

6. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 92 „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse riigi ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatorit

Teenistuskoht on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt peavad riigi ametiasutused liigitama teenistuskohad teenistuskohtade klassifikaatori järgi teenistusgruppidesse, mille alusel saab rahandusministeerium teha personali- ja palgaanalüüse.

Rahandusministeerium hindab teenistuskohtade klassifikaatori sobivust koostöös asutustega kord aastas ning vajadusel esitab uuendatud teenistuskohtade klassifikaatori valitsusele kinnitamiseks.

Muudatuste kohaselt nähakse ette kaks uut teenistusgruppi: sotsiaalhoolekande alane juhtumikorraldus ja rehabiliteerivad tegevused.

Määrus jõustub üldises korras.

 

7. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks Elektrilevi OÜ-le (Rapla vallas Toomja külas Kubja kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek tema valitsemisel oleva, Rapla maakonnas Rapla vallas Toomja külas asuva Kubja kinnistu harilikule väärtusele vastava tasu eest, s.o 1700 eurot võõrandamiseks Elektrilevi OÜ-le Kaiu uue alajaama ehitamiseks.

 

8. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimisi vallale (Lubja ja Püünsi külas asuvad Reinu tee L15, 16, 17 ja 18 kinnistud)

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Viimsi vallale Lubja ja Püünsi külas asuvad Reinu tee L15, 16, 17 ja 18 kinnistud Reinu tee rekonstrueerimiseks ning jalgratta- ja jalgtee rajamiseks. Projekt valmis 2019. aastal.

 

2) Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kanepi vallale (Kanepi vallas Voorepalu külas asuvad kinnistud)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Rahandusministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta Kanepi vallale Kanepi vallas Voorepalu külas asuvad neli transpordimaa kinnistut, millel asub kohalik tee.

 

9. Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine ja halduslepingu sõlmimine
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Maaeluministrit volitatakse otsustama Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamist bio- ja maamajanduse edendamiseks laenukäenduste ja põllumajandusmaa kapitalirendi vormis ja riigi esindajana sõlmima halduslepingut COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisileevendamise meetmete (laen, laenukäenduse käendusreserv ja käendustasude alandamine bio- ja maamajanduse edendamiseks) rakendamiseks.

Sihtasutusega sõlmitava halduslepingu alusel rakendatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisileevendamise meetmeid nagu laen, laenukäenduse käendusreserv ja käendustasude alandamine. Halduslepingu alusel eraldatavate vahendite kasutamise ja kriisileevendamise meetmete täpsemad tingimused sätestab maaeluminister vastavasisulises rahastamislepingus.

Kriisi leevendamiseks ja kriisiga toimetulekuks bio- ja maamajanduse valdkonnas on kavas sihtasutuse omakapitalist pakkuda tagatisi ehk käendusi 30 miljoni euro ulatuses ning põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid 50 miljoni euro ulatuses. Laenukäenduste ja põllumajandusmaa kapitalirendiks eraldatud vahendeid kasutab sihtasutus põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks kooskõlas sihtasutuse kõrgeima juhtorgani nõukogu korralduste ja ministri suunistega.

Olukordades, kus ettevõtjast sõltumatute asjaolude tõttu on ettevõtjate majanduslik tegevus takistatud, on uute laenude saamine raskendatud ja teatud juhtudel võimatu. Uute laenude saamisel võivad takistuseks osutuda ka puudulikud täiendavad laenutagatised. Sellistes olukordades on kalandus-, põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele hädavajalikud käendused ja käibevahendite kättesaadavus, katmaks jooksvad kulud (sh tööjõukulud ja maksud) hädavajalike sisendite ostuks ja ettevõtluse arenguks vajalike lisainvesteeringute tegemiseks ning raskustesse sattumise vältimiseks.

Teenuste rakendamisel on oluline tagada paindlikkus, et vahendeid saaks vajadusel teenuste vahel operatiivselt ümber tõsta, reageerides turusignaalidele ja ettevõtjate vajadustele. Tänases kriisi faasis ei ole võimalik prognoosida, milline on täpne nõudlus iga pakutava teenuse järele. Seetõttu on oluline, et teenuste pakett kataks kõik potentsiaalsed kriisimeetmete sihtgrupi rahastamisvajadused uues turuolukorras toime tulemiseks. Eraldatud vahendite arvelt sihtasutuse omakapitalist rakendatavad meetmed põhinevad sihtasutuse kogemusel ettevõtete rahastamisel erinevate kriiside tingimustes: laenukäendus bio- ja maamajandusettevõtjatele; põllumajandusmaa kapitalirent.

 

10. Luunja jõesadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõuga määratakse Luunja jõesadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid.

Luunja jõesadam asub Tartu maakonnas Luunja vallas ning piirneb Emajõega. Luunja jõesadama maa-ala koosneb ühest katastriüksusest ja määratav akvatoorium piirneb Luunja vallale kuuluvate kinnistutega. Luunja vald on akvatooriumi määramise kooskõlastanud. Sadamat kasutavad kohalikud elanikud ja külalised.

Sadama akvatooriumi piiripunktide asukohad on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

 

11. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile (isikut tõendavate dokumentide väljaandmiseks vajalikeks kriitilisteks investeeringuteks)

Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse siseministeeriumile 335 000 eurot, et katta isikut tõendavate dokumentide väljaandmiseks vajalike investeeringutega seotud kulud.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Maksu- ja Tolliametile (IT-investeeringuteks seoses riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse jt seaduste muutmise seaduse ja kohustusliku kogumispensioni reformi rakendamiseks vajalike muudatuste tegemiseks maksuhalduri infosüsteemides)
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse 2 208 333 eurot maksu- ja tolliameti IT- investeeringuteks, et teha maksuhalduri infosüsteemides muudatused, mis on vajalikud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) ja kohustusliku kogumispensioni reformi rakendamiseks.

 

12. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2004. a korralduse nr 478 „Kohanimenõukogu moodustamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt arvatakse kohanimenõukogu koosseisust välja muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi valdkonna juht Ulla Kadakas ning tema asemel nimetatakse uueks liikmeks muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama ning ASist Regio Jüri Jagomägi asemel nimetatakse uueks liikmeks Tartu Ülikooli geograaf Taavi Pae.

 

13. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isik on Kõrgõzstani kodakondsusega, tema laps Venemaa kodakondsusega.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (20 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 20-le eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

14. Eesti kodakondsuse taastamine
1) Eesti kodakondsuse taastamine (2 isikut)

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikutele taastatakse kodakondsus. Kuna isikud olid taotluse esitamise ajal alaealised, ei pea nad loobuma Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

 

2) Eesti kodakondsuse taastamine (S. L.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsusest alaealisena loobunud isikule taastatakse kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Isiku avaldus Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastamiseks on menetlusse võetud.

 

15. Ministrite kehtestatavate toetusmeetmeid käsitlevate määruste eelnõude heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse kohaselt esitatakse vastavad majandus- ja taristuministri ning rahandusministri määruste eelnõud enne vastuvõtmist heakskiitmiseks valitsusele.

Heakskiitmiseks esitatakse:

1) majandus- ja taristuministri määrus "Elamumajanduslaenu andmise tingimused";

2) ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri määruse "Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. novembri 2018. a määruse nr 57 „Kasutusest välja langenud hoone lammutamise toetuse tingimused ja kord“ muutmine;

3) rahandusministri määrus "COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetus".

 

16. Eesti seisukohad Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ennetava krediidiliini kasutusele võtmise kohta COVID-19 pandeemia mõjude leevendamiseks: põhimõtteline finantsabi otsus
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

EL rahandusministrid leppisid 9. aprillil kokku ja riigi- ja valitsusjuhid kinnitasid 23. aprillil COVID-19 pandeemia leevendamise majandusmeetmete paketi, milles sisaldub ühe kriisiabinõuna tugilaenu võimaldamine Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM), nn pandeemiakriisi toetusvahend (Pandemic Crisis Support).

ESMi asutamislepingu järgi on kriisi ennetav tugilaen kavandatud asümmeetrilise šoki puhuks, kui muidu usaldusväärse majandus- ja rahandusolukorraga riik riskib endast olenematu välismõju tõttu kaotada võimaluse turult jõukohase hinnaga laenu saada.

Kuna COVID-19 põhjustatud kriis puudutab kõiki liikmesriike ja ohustab euroala finantsstabiilsust, siis nähakse pandeemiakriisi toetusvahendi kasutamise võimalus ette kõigile euroala liikmesriikidele.