Sa oled siin

Valitsuse 7.3.2019 istungi kommenteeritud päevakord

6. märts 2019 - 19:28

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572



1. Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018 määruse nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku lihtsustada riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimusi.

Eelnõu kohaselt arutab aastapreemia kandidaatide kohta tehtud ettepanekuid edaspidi vaid hariduspreemiate määramise komisjon. Seni toimus parimate haridustöötajate väljaselgitamine lisaks hariduspreemiate määramise komisjonile ka haridustöötajate tunnustamise üleriigilises komisjonis.

Hariduspreemiate komisjoni pädevuses on edaspidi nii elutöö- kui aastapreemia kandidaatide esitamine.

Riiklikke hariduspreemiaid määratakse väljapaistvate tööalaste saavutuste eest haridusvaldkonnas. Igal aastal määratakse üks elutööpreemia suurusega 65 000 eurot ja kuni üheksa aastapreemiat suurusega 10 000 eurot. Preemiad antakse üle riiklikul haridustöötajate tunnustussündmusel "Eestimaa õpib ja tänab".

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/521f3f85-db3a-4054-8bb8-4...

2. Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku muuta olemasoleva Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Muudatused on vajalikud, et tagada erinevate loodusväärtuste terviklik kaitse ning viia kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas ning on üksikobjektina kaitse all 1959. aastast. Emumäe maastikukaitseala pindala on 510,3 hektarit. Võrreldes varasema kaitsekorraga väheneb kaitseala pindala 28,9 ha võrra.

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta pinnavorme, sealhulgas Emumäge, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, metsa- ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike. Teadaolevatest kaitsealustest liikidest on Emumäe maastikukaitsealal registreeritud mustlaik-apollo liblika elupaik.

Maastikukaitseala piiri muudetakse, et see oleks üheselt arusaadav ning et kaitsealasse jääksid olulise looduskaitselise väärtusega objektid. Kaitsealast arvatakse välja peamiselt piiril olevad eramaade õuealad ja lauged põllud.

Lageraie lubatakse kuusikutes (pindala 1 ha) ja hall-lepikutes ning samuti on lubatud ka turberaie (pindala kuni 5 ha). Kaitseala metsade peamine eesmärk on maastikuilme säilitamine.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6525bf99-604e-47b8-971b-4...

3. Parmu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku uuendada Parmu looduskaitseala kaitse-eeskirja, täpsustades ala kaitsekorda, tsoneeringut ja piiri. Kaitseala jääb Võru maakonnas Rõuge vallas asuvate Kiviora, Muraski, Parmu, Pupli ja Ritsiko külade alale.

Kaitse-eesmärk on väärtuslike metsa- ja sookoosluste ning ohustatud ja kaitsealuste liikide, must-toonekurg, väike konnakotkas, metsis, laanerähn, valgeselg-kirjurähn ja mustlaik-apollo liblikate, kaitse. Lisaks kaitstakse elupaigatüüpe, liigirikkad niidud, rabad, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.

Kaitse-eesmärkide hulka lisatakse kaitsekorralduskava koostamise raames saadud uutest teadmistest tulenevalt rabad, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal ning liikidest mustlaik-apollo liblikas. Kaitse-eesmärkidest arvatakse välja lamminiidud. Tsoneeringut muudetakse vajadusest tagada praegu piiranguvööndis olevate laanemetsade kaitse.

Seoses riigipiiri väljaehitamisega väheneb kaitseala pindala 36,7 hektari võrra.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/afb3cc72-4862-49a0-ab85-d...

4. Suurekivi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku muuta olemasoleva kaitstava loodusobjekti tüüp hoiualast looduskaitsealaks ja kehtestada kaitse-eeskiri ning täiendada ala kaitse-eesmärke. Suurekivi looduskaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas ning on hoiualana kaitse all 2005. aastast.

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike: kuldking, punane tolmpea ja harilik kopsusamblik. Samuti kaitstakse vanu loodusmetsi, laialehiseid metsi ja rohunditerikkad kuusikud.

Lähtudes 2017. aastal teostatud elupaigatüüpide inventuurist, lisatakse loodusala eesmärkideks vanade loodusmetsade ja laialehiste metsade kaitse ning jäetakse kaitselast välja lendorav, keda viimastel aastatel teostatud uuringute järel alalt ei leitud.

Suurekivi looduskaitseala pindala on 270,2 hektarit ning see kuulub Natura võrgustikku.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/65315d1d-0585-4030-9c78-4...

5. Maksukohustuslaste registri põhimäärus
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: määruse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku kehtestada maksukohustuslaste registri uus põhimäärus. Eelnõu eesmärgiks on korrastada ja ühtlustada maksu- ja tolliameti (MTA) andmete ja registrite regulatsioon.

Registri põhimääruses sätestatakse üldsätted, registri koosseis ja andmekoosseisud, andmete töötlemise kord, registri vastutavad ja volitatud töötlejad, andmete kaitse ja järelevalve, samuti registri rahastamine ja likvideerimine. Määruse viie lisaga sätestatakse nende alamregistrite andmekoosseisud, mis on oluliselt mahukamad määruse eelnõus nimetatud alamregistrite omast.

Eelnõu reguleerib võrreldes kehtiva määrusega täpsemalt MTA tegevust andmekogu pidamisel. Lisaks viiakse põhimäärus kooskõlla asjakohase terminoloogiaga ja praktikaga, samuti on ühtlustatud põhimääruse erinevate osade detailsust.

MTA andmekogud, mis ei kasuta maksukohustuslaste registri isikuandmeid ja omavad iseseisvat andmekoosseisu, jäävad ka edaspidi eraldiseisvateks andmekogudeks koos oma põhimäärustega. Nendeks on näiteks läbivalgustuspiltide andmekogu ning automaatne numbrituvastuse süsteem.

Määrus jõustub 15. märtsil 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f084fed1-a2ab-4b36-a66c-1...

6. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ muutmine
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: määruse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku muuta riigikaitseobjekti kaitse korda. Eelnõu eesmärk on kehtestada riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamiseks vajalikud isikuandmete töötlemise nõuded.

Riigikaitseseaduse alusel kehtestatud riigikaitseobjekti kaitse kord paneb riigikaitseobjekti valdajale kohustuse teatud juhtudel registreerida riigikaitseobjekti külastavad isikud. Seetõttu ongi vajalik ette näha külaliste isikuandmete kogumise ja säilitamise nõuded.

Määrus on kavandatud jõustuma 15. märtsil 2019, mis on isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse jõustumise tähtaeg.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3959653f-ff4e-4869-b576-7...

7. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016 määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut teeb valitsusele ettepaneku muuta tervise infosüsteemi põhimäärust. Eelnõuga kavandatud muudatused on peamiselt tehnilised ning vajalikud põhimääruse kooskõlla viimiseks isikuandmete kaitse seaduse muudatustega.

Eelnõu kohaselt koosneb tervise infosüsteem keskandmekogust, meditsiiniliste ülesvõtete andmekogust ja andmelaost. Keskandmekogu koosneb erinevatest andmestikest (patsiendi esitatud andmestik, tervishoiuteenuse osutaja esitatud andmestik ja üleriigiline digiregistratuuri andmestik). Meditsiiniliste ülesvõtete andmekogu koosneb patsiendi meditsiinilistest ülesvõtetest ning andmeladu koosneb pseudonüümitud isikuandmetest, mis ei võimalda isiku tuvastamist ja mida saab kasutada näiteks statistika tegemiseks. Seni kehtinud põhimääruses ei ole kirjeldatud infosüsteemis paiknevaid ja eristatavaid andmekogumeid. Edaspidi peab infosüsteemi ülesehitus olema põhimääruses välja toodud.

Praegu kehtivast põhimäärusest on välja jäetud tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise tähtajad, mis on nüüd aga seaduses ette nähtud.

Andmete säilitamise reeglid määruse vastuvõtmisega ei muutu. Jätkuvalt säilitatakse andmeid tähtajatult ning mõnede erisustega. Näiteks meditsiinilisi ülesvõtteid säilitatakse 30 aastat. Välja arvatud hambaraviga seotud ülesvõtted, mida säilitatakse 15 aastat. Kiirabikaardi ning ravijärjekorra ja digiregistratuuriga seotud andmeid säilitatakse viis aastat.

Lisaks täiendatakse põhimäärust selguse huvides infosüsteemi rahastamise ja lõpetamise reeglitega. Rahastamise reeglid olid seni ette nähtud seaduses ja need ei muutu. Infosüsteemi rahastatakse jätkuvalt riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu ning selle pidamise lõpetamine kuulub jätkuvalt valitsuse pädevusse.

Määrus jõustub 15. märtsil 2019.

8. Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara tasuta võõrandamiseks Haapsalu linnale
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada Haapsalu linnale otsustuskorras tasuta Läänemaal Herjava külas asuv Nurmoja kinnistu. Kinnistul asub kohalik tee.

9. Eesti kodakondsuse andmine (34 isikut)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 34 isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused ning nende suhtes puuduvad alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks. 31 kodakondsust taotlevat isikut on praegusel hetkel määratlemata kodakondsusega, kaks isikut on Vene Föderatsiooni kodanikud ning üks Ukraina kodanik.

10. Ülevaade 2018. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebuste kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: ülevaade

Välisminister esitab valitsusele ülevaate individuaalkaebuste kohta, mis on esitatud 2018. aastal Eesti Vabariigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

2018. aastal vähenes Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) esitatud kaebuste arv 32 % võrra. Aasta lõpu seisuga jäi aga menetluses olevate kaebuste arv aastatagusega sisuliselt samaks, kuna EIK tegi 2018. aastal vähem otsuseid. Samas on EIK rakendanud mitmeid menetluslikke meetmeid kaebuste läbivaatamise lihtsustamiseks, mis omakorda suurendab riikide töökoormust ning eeldab rohkem kokkulepete sõlmimist.

1. jaanuari 2019 seisuga on EIKs pooleli 56 350 kaebuse arutamine. Suurima kaebuste arvuga riigid on jätkuvalt Venemaa, Rumeenia, Ukraina, Türgi ja Itaalia.

Tänavu aasta alguse seisuga oli EIK-s pooleli 28 Eestile vastamiseks saadetud kaebuse arutamine.

11. Eesti seisukohad eurorühma 11. märtsi 2019 kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 12. märtsi 2019 istungil
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eurorühma ja Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite kohtumised toimuvad 11.-12. märtsini Brüsselis.

Euroala rahandusministrite päevakavas on eluasemeturu teemaline arutelu, Läti ja Sloveenia täpsustatud eelarvekavad ning Kreeka teise programmijärgse ülevaatuse aruanne. Viimase põhjal peaksid ministrid otsustama, kas maksta Kreekale välja esimene osa läinud aastal kokku lepitud võlaleevenduse meetmetest.

Laiendatud eurorühmas jätkatakse arutelu võimaliku euroala eelarveinstrumendi loomise üle, mis peaks toetama ühtsust ja konkurentsivõimet. Arutelu fookus on seekord kuludel.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus arutletakse aktsiisikaupade liikumise üldkorra ja alkoholiaktsiisi struktuuri direktiivide üle. Samuti jätkub arutelu digitaalse majanduse maksustamise üle, kus paljud liikmesriigid eelistaksid ära oodata OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) lahenduse.

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad.