Sa oled siin

Valitsuse 7.2.2019 istungi kommenteeritud päevakord

6. veebruar 2019 - 10:23

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. 

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572


1. Vabariigi Valitsuse ettekanne riigi välispoliitikast
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks riigi välispoliitika-alane ettekanne. Riigikogus esineb ta ettekandega 12. veebruaril.

2. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: määruse eelnõu

Tulenevalt mõõteseaduse uue tervikteksti jõustumisest kehtestatakse eelnõuga rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute regulatsioon. Eelnõus on tehtud grammatilisi muudatusi ning teksti arusaadavuse huvides ümber struktureeritud. Regulatsioon aga ei muutu.

Tarbija seisukohast ning ka kaubandustõkete kõrvaldamiseks on oluline mõõtühikute ühtlustatud kasutamine ja kooskõla rahvusvaheliste reeglitega. Määrusega kehtestatakse seitsme põhiühiku määratlused (nt kilogramm, meeter, sekund) ja viis, kuidas põhiühikutest teisi ühikuid tuletada. Näiteks on mahuühik liiter tuletatud põhiühiku meeter kaudu. Kauba müümisel tuleb kogus esitada määrusega kehtestatud mõõtühikutes. Keelatud ei ole ka teiste ühikute (nt pint) kasutamine, kuid selguse huvides jääb kehtima reegel, et teiste ühikute kasutamisel ei tohi need olla rõhutatult esile toodud või visuaalselt SI ühikutest suuremad.

Samuti määratletakse ajaühikud (sekund, minut, tund, ööpäev). Sellega seoses kehtestatakse ka suveaja rakendamise reegel, mis senisega võrreldes ei muutu.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e974364e-0af3-4291-915f-e...

3. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014 määruse nr 123 "Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga on kavas muuta valitsuse reservist vahendite eraldamise ja nende kasutamise korda. Eelnõu kohaselt lisanduks valitsuse reservi lisaks ettenägematuteks kuludeks mõeldud vahenditele ka sihtotstarbelised vahendid. Sihtotstarbelise reservi kasutamist on seni reguleerinud iga-aastane riigieelarve.

Valitsuse reservi maht on 73 miljonit eurot, millest 18 miljonit on ettenägematute vahendite reserv ja 55 miljonit eurot sihtotstarbeline reserv. Eelnõu kohaselt delegeerib valitsus sihtotstarbeliste vahendite eraldamise otsused rahandusministrile. Muudatus seostakse reservi vahendid paremini valitsuse pikaajaliste eesmärkidega. Ühtlasi paraneb vahendite kasutamise efektiivsus ning väheneb bürokraatia.

4. Riigi kultuuripreemiate määramine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriminister Indrek Saar teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks riigi 2019. aasta kultuuripreemiate saajad. Riiklik kultuuri elutööpreemia, 64 000 eurot, määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Elutööpreemiaid antakse igal aastal välja kolm.

Riiklikke kultuuri aastapreemiad aga antakse välja viis. Ühe aastapreemia väärtus on 9600 eurot.

Riiklikud kultuuri elutöö- ja aastapreemiad antakse laureaatidele üle Eesti Vabariigi 101. aastapäeval, 24. veebruaril kell 13.30 Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Samas antakse üle ka riiklikud spordipreemiad, teaduspreemiad ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind.

5. Riiklike spordipreemiate määramine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriminister Indrek Saar teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks riigi 2019. aasta spordipreemiate saajad. Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle elutöö on olnud eeskujuks nooremale põlvkonnale. 40 000 euro suurusi elutööpreemiaid määratakse igal aastal kaks.

Aastapreemia määramisel arvestatakse möödunud kalendriaasta sporditulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse. Aastapreemia suurus on 9600 eurot ning igal aastal määratakse neid kuus.

Spordi elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub Eesti Vabariigi 101. aastapäeval, 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Samas antakse üle ka riiklikud kultuuripreemiad, teaduspreemiad ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind.

6. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Siseministeeriumi Tartus Narva mnt 175 asuv kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi teeb valitsusele ettepaneku anda Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle siseministeeriumi valitsemisel olev hoonestatud kinnistu Tartus Narva mnt 175. Kinnistul asub endine lasketiiru hoone suletud netopinnaga 219, 8 ruutmeetrit, mida politsei- ja piirivalveamet enam ei vaja.

7. Eesti kodakondsuse andmine (22 isikut)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 22 eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

8. Eesti kodakondsuse taastamine (I. O.)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku taastada Eesti kodakondsusest alaealisena vabastatud isikule kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest, Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

9.  Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine, Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks ning suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

10. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise kohta, millega tehakse ettepanek laiendada Euroopa Prokuratuuri pädevust
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

EPPO on iseseisev sõltumatu EL-i asutus, mis on asutatud tõhustatud koostöö raames nõukogu määrusega (EL) nr 2017/1939. EPPO loomise eesmärk on tagada EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus ning kindlustada, et kriminaalmenetlus ei ole mõjutatud liikmesriigi ametkondlikest või poliitilistest huvidest ja eesmärkidest.

EPPO asutamismääruse kohaselt peab loodav institutsioon olema toimiv kõige varem 2020. aasta novembris. EPPO-s ei osale kõik EL liikmesriigid, vaid üksnes EPPO-ga ühinenud riigid. Praeguseks on EPPO-ga ametlikult liitunud 22 liikmesriiki.

Euroopa Komisjon esitas 12. septembril 2018 teatise Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ülemkogule, mille eesmärk on teha Euroopa Ülemkogule ettepanek laiendada EPPO pädevus selliselt, et see hõlmaks lisaks Euroopa Liidu finantshuve kahjustavatele kuritegudele ka raskeid piiriüleseid terrorikuritegusid. Teatis ning selle lisa ei too kaasa vajadust muuta Eesti õigust, kuid teatisest tulenevalt algab arutelu Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 86 võimaliku muutmise üle, mis on olulise tähtsusega Euroopa Liidu õiguse muudatus. ELTL muutmine omakorda võib kaasa tuua nii Eesti karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise vajaduse.

Eesti on avatud alusleppe muutmise aruteluks, et näha ette võimalus laiendada tulevikus EPPO pädevust. Samas tuleb enne EPPO alusmääruse muutma asumist asutuse kehtiv mandaat rakendada ning koostada põhjalikum mõjuanalüüs. Lisaks piiriülestele terrorikuritegudele peaks analüüsima EPPO pädevuse laiendamist ka piiriüleste rahapesukuritegude uurimisele.

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks seisukohad, mille järgi Eesti leiab, et Euroopa Prokuratuuri (EPPO) pädevuse laiendamine tulevikus on vajalik ning asjakohane ning Eesti ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 86 muutmise vastu. Lisaks tuleb Eesti hinnangul EPPO pädevuse tegelik laiendamine ja määruse muutmine otsustada pärast seda, kui kehtiv EPPO määrus on praktikas rakendatud, tuginedes eelnevale pädevuse laiendamisega kaasnevate mõjude analüüsile.

11. Eesti seisukohad eurorühma 11. veebruari 2019 kohtumisel ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 12. veebruari 2019 istungil
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroala rahandusministrite kohtumise päevakavas on Iirimaa ja Portugali programmijärgne ülevaatus ning uue liikme valimine Euroopa Keskpanga juhatusse. Laiendatud eurorühma kohtumisel, kus osalevad kõik EL liikmesriigid, arutatakse Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamise arutelude raames euroala eelarveinstrumendi loomist konkurentsivõime toetamiseks.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN) toimub arutelu Euroopa Komisjoni ettepanekute üle, kuidas muuta otsuste langetamine Euroopa Liidus maksuvaldkonnas efektiivsemaks. Lisaks arutatakse Euroopa finantsjärelevalve süsteemi ülevaatust. Ministrid kinnitavad nõukogu järeldused komisjoni aruandele liikmesriikide eelarvete jätkusuutlikkuse kohta, nõukogu soovitused EL 2017. aasta eelarve täitmise kinnitamiseks ning nõukogu EL 2020. aasta üldeelarve suunised.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad, milles nõustume komisjoni järeldustega, et riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagab selle hea korrashoid. Samuti toetab Eesti nõukogu soovitusi 2017. aasta eelarve täitmise kinnitamiseks, kus tuuakse välja, et Euroopa Komisjoni hinnang 2017. aasta raamatupidamise aruandele ja tuludele on positiivne. Samuti toetab Eesti  Euroopa Liidu üldeelarve 2020. aasta suuniste vastuvõtmist.