Sa oled siin

Valitsuse 7.12.17 istungi kommenteeritud päevakord

6. detsember 2017 - 16:31

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Toomas Tõniste ja riigihalduse minister Jaak Aab.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määruse nr 178 "Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga tõstetakse 2018. aasta 1. jaanuarist doktorandistipendiumi suurust 440 eurole kuus ning selle määr seotakse lahti doktoranditoetuse määrast.

Doktorandistipendiumi suurus on kehtiva korra järgi võrdne doktoranditoetuse suurusega, mis kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega ning on tänavu 422 eurot kuus. Valitsus on võtnud eesmärgiks tõsta doktoranditoetuse suurust 1. jaanuarist 2018. aastal 660 euroni kuus, mis mõjutab oluliselt doktorandistipendiumide eelarvet. Doktorandistipendiumi makstakse Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahenditest haridus- ja teadusministri kehtestatud kõrghariduse erialastipendiumideks toetuse andmise tingimuste alusel nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades.

Kui doktoranditoetust makstakse kõigile õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud nõuetele vastavatele doktorantidele, siis doktorandistipendiumi saavad üksnes need täiskoormusega õppivad doktoriõppe üliõpilased, kes õpivad riigile prioriteetsetes valdkondades, eelkõige loodus-, täppis- ja tehnikateaduste valdkondades, samuti kui eelnimetatud valdkond arvestab ettevõtluse vajadustega.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0ecd315d-a97c-4aca-aae6-3b...

 

2. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kaitseministeeriumi küberpoliitika osakond ja infotehnoloogia osakond liidetakse ning luuakse küberpoliitika ja infotehnoloogia osakond. Loodava osakonna ülesanne on juhtida ministeeriumi valitsemisalas küberpoliitikat ning tagada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste osutamine.

Ministeeriumi siseauditi osakond kujundatakse ümber auditi- ja arendusosakonnaks. Loodava osakonna ülesanne on lisaks siseauditeerimisele vajaduse korral tellida välisauditeid.

Kaitseministeeriumi personaliosakonnast viiakse palgaarvestus üle kaitseväkke toetuse väejuhatusse. Muudatusega ühtlustatakse ja lihtsustatakse palgaarvestajate tööd.

Nende muudatustega väheneb ministeeriumis ja valitsemisalas tööülesannete dubleerimine.

Määrus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7712330a-6136-4810-b83b-a4...

 

3. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse nr 204 "Tagatisfondi põhikiri" muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga luuakse võimalus Tagatisfondi nõukogu erandolukorras tavapärasest kiiremini kokku kutsuda.

Kehtiva õiguse kohaselt peab nõukogu koosoleku toimumisest teatama nõukogu liikmetele vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumise päeva. Eelnõu kohaselt piisab erakorralise koosoleku toimumisel etteteatamisest ühest tööpäevast. Muudatus on vajalik tegutsemiseks erandolukorras, kus seadusest tulenevalt on nõukogul vaja vastu võtta kiireid otsuseid, näiteks hoiuste väljamaksete alustamiseks.

Tagatisfond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille põhieesmärk on tagada hoiustajate, investorite, kindlustusvõtjate rahaliste vahendite kaitse. Tagatisfondi nõukogu pädevusse kuuluvad olulisemad fondi juhtimisega seotud küsimused. Näiteks fondi tegevuse strateegia ja eelarve kinnitamine, juhataja nimetamine, hoiuste hüvitamisega seotud küsimused. Nõukogu koosneb üheksast liikmest - kaks liiget nimetab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Eesti Pank ja Finantsinspektsioon nimetavad kõik ühe liikme.

Määrus jõustub üldises korras:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/683ada0e-64fa-4689-a305-6e...

 

4. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Haapsalu linnale (Lepa tänav J1 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Haapsalu linnale tasuta üle Lepa tänav J1 kinnistu juurdepääsutee rajamiseks.

 

5. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine ning varasemate sellekohaste otsuste muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kohalike omavalitsuste huvi tõttu kehtetuks kahe kinnistu varasem üleandmine Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS). RKASi aktsiakapitalist väljavõetavate kinnistute väärtus tasaarveldatakse sama otsusega RKASi aktsiakapitali üleantava kinnistu väärtusega.

RKAS-i varadest võetakse välja kaks kinnistut, et anda need tasuta Saaremaa vallale ja Tartu linnale.

Saaremaa vald saab Kuressaare linnas praeguse maavalitsuse peahoone, kuhu maakonna suurune vald soovib sisse seada oma esindushoone. Tegemist on endise rüütelkonna hoonega.  

Tartu linnale soovib riik üle anda Õnnepalee hoone aadressil Tiigi tn 12. Linn jätkab hoones rahvastikutoimingute korraldamist, mis on alates järgmisest aastast kohaliku omavalitsuse ülesanne.

RKASile antakse üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olev Tallinnas Harju tn 11/Müürivahe tn 1 asuv kinnistu hariliku väärtusega 3 900 000 eurot. Seoses kolimisega ministeeriumide ühishoonesse Suur-Ameerika tn 1 ei ole see kinnistu enam vajalik riigivõimu teostamiseks.

 

6. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine
1) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Haridus- ja Teadusministeeriumi viis kinnistut)

Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigihalduse ministrit volitatakse riigi esindajana hääletama RKASi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 164 800 euro võrra 1648 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad.

 

2) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kultuuriministeeriumile kuuluv Tartus Vallikraavi tn 14 asuv kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigihalduse ministrit volitatakse hääletama RKASi aktsiakapitali suurendamise poolt 516 000 euro võrra.

RKASile antakse üle kultuuriministeeriumile mittevajalik kinnistu Tartus Vallikraavi tn 14. Kinnistul asuvad endine Tartu Kunstimuuseumi hoone ja väike hoidlahoone. Kuna muuseumihoone on varisemisohtlik, koliti kunstimuuseum uude kohta eraüüripinnale.

 

3) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Haridus- ja Teadusministeeriumile kuuluv Tallinnas Pärnu mnt 57, 59a ja 59b kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigihalduse ministrit volitatakse riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 278 800 euro võrra 2788 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa 65,11 eurot loetakse ülekursiks.

Samuti antakse korraldusega haridus- ja teadusministeeriumile nõusolek Tallinnas Pärnu mnt 57, 59a ja 59b asuva kinnistu üleandmiseks RKAS-ile mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks. Nimetatud kinnistule rajatakse Tallinna Muusikakeskkooli, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli baasil moodustatava õppeasutuse ning riigigümnaasiumi ühine õppehoone.

 

7. Volituse andmine Sihtasutuse Tuuru ühinemiseks sihtasutusega Hiiumaa Arenduskeskus
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Hiiu maavanem saab loa ühendada Sihtasutus Tuuru Sihtasutusega Hiiumaa Arenduskeskus.

Ühendatavaks sihtasutuseks on Sihtasutus Tuuru ja ühendavaks Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus. Sihtasutus Tuuru, mille asutaja on Eesti Vabariik Hiiu maavalitsuse kaudu, ühinemise tulemusena lõppeb. Muudatuse tulemusena hakkab Sihtasutuse Tuuru ülesandeid ja eesmärke täitma Hiiu valla ja Käina valla loodud uus Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus. Riik annab omavalitsusliku ülesande täitmiseks üle kohalikele omavalitsustele.

 

8. Volitus Sihtasutuse Saaremaa Arenduskeskus ühinemiseks Sihtasutusega Saare Arenduskeskus
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Saare maavanemale antakse nõusolek ühendada Sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus sihtasutusega Saare Arenduskeskus. Ühendatav sihtasutus on Sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus ja ühendavaks Sihtasutus Saare Arenduskeskus.

Sihtasutuse Saaremaa Arenduskeskus asutaja ja asutajaõiguste teostaja on Eesti Vabariik Saare maavalitsuse kaudu. Sihtasutuse Saare Arenduskeskus asutajad on Saaremaa vald ja Muhu vald ning asutajaõiguse teostajad vastavad kohalikud omavalitsused. Muudatuse tulemusena hakkab Sihtasutuse Saaremaa Arenduskeskus seniseid eesmärke ja ülesandeid täitma Sihtasutus Saare Arenduskeskus. Riik annab ettevõtluse arendamise ülesande üle kohalikele omavalitsustele.

 

9. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 11. detsembri 2017. a istungil, üldasjade nõukogu 12. detsembri 2017. a istungil ning informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Detsembri välisasjade nõukogu välisministrite kohtumise päevakorras on Iraak ja olukord Lähis-Idas laiemalt.

EL välisministrite 11. detsembril toimuvale mitteametlikule lõunale on kutsutud külalistena G5 Saheli riikide Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Nigeri ja Tšaadi välisministrid, kellega käsitletakse kavandatud G5 Saheli panustamiskonverentsi ja G5 Saheli ühendväge.

Välisasjade nõukogu välis- ja arenguministrite ühiskohtumisel arutatakse 29.-30. novembril Abidjanis toimunud 5. Aafrika Liidu ja EL tippkohtumise tulemeid. Tippkohtumise peateema oli „Investeerides noortesse suurema kasvu ja jätkusuutliku arengu saavutamise nimel“. Eestit esindas peaminister Jüri Ratas.

 

11. Eesti lähtekohad Euroopa majandus- ja rahaliidu tuleviku aruteludes
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa majandus- ja rahaliit (EMU – Economic and Monetary Union) sai esimesest tõsisest kriisist üle ühtegi liiget kaotamata, kuid välja tuli rida puudusi ülesehituses, millega EMU 1999. a käivitus. Olulisi täiendusi tehti juba kriisi ajal, kuid süsteemi stabiilsuse hoidmisel püsib endiselt suur sõltuvus Euroopa Keskpanga erakorralistest kriisimeetmetest.

Bratislava tippkohtumisel Ühendkuningriigi otsuse järel Euroopa Liidust (EL) lahkuda kinnitasid ülejäänud liikmesriigid eesmärgina üle ka EMU tugevdamise. Peamised hooandjad reformidebatis on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide algatused ning viie presidendi raport 2015. aastast. EMU tulevik on osa ka Tallinna tippkohtumisel alguse saanud ELi juhtide tegevuskavast (Leaders Agenda). Arutelusse on kaasatud ka euroala välised riigid, sest aluslepinguga on kõik liikmesriigid (Ühendkuningriigi ja Taani erandiga) võtnud kohustuse euroga liituda.

EMU debatis Eesti lähtekohtade kujundamisel on aluseks võetud hoiak, et esmalt on iga euroala riigi omahuvi ja –vastutus, et riigi majandus rahaliidus hästi toimiks. Ühiselt kokku lepitud reegleid tuleb täita ja rikkumisi karistada, mööndusega, et majandus- ja eelarvepoliitika reeglid praegusel kujul võivad vajada üle vaatamist. Eesti vaatest on EMU paremaks toimimiseks kriitilise tähtsusega pangandusliidu valmis ehitamine, et riigi rahandus ja pangad lahutada.