Sa oled siin

Valitsuse 6.9.2018 istungi kommenteeritud päevakord

5. september 2018 - 16:49

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning justiitsminister Urmas Reinsalu.


Lisainfo: Maria Murakas, 5219572

 

1. Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (Marrakechi direktiivi ülevõtmine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku üle võtta nn Marrakechi direktiiv EL 2017/1564.  Direktiivi eesmärgiks on tagada nägemispuudega isikutele parem ligipääs raamatutele ja muudele trükistele.

EL direktiiv põhineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Marrakechi lepingul. Leping võeti vastu 2013. aastal ja see jõustus 30. septembril 2016. Marrakechi lepingu sõlmimine kuulub EL ainuvälispädevusse, kuna lepingus ette nähtud kohustused kuuluvad EL-i ühiseeskirjadega hõlmatud valdkonda.

Direktiiviga võimaldatakse erinevatest teostest (raamat, ajakiri, ajaleht ja muu trükitud materjal) teha ilma autori nõusolekuta nägemispuudega isikutele ligipääsetavas vormis koopiaid (nt raamatust heliraamat).

Kehtiva siseriikliku õiguse järgi on juba võimalik nägemispuudega isikutele teha ligipääsetavas vormis koopiaid ilma autori nõusolekuta ja ilma tasu maksmata. Direktiivi ülevõtmiseks defineeritakse täiendavalt koopiaid saama õigustatud soodustatud isik ja koopiaid tegev pädev üksus. Lisaks konkretiseeritakse lubatud kasutusviisid ning lisatakse pädevate üksuste kohustused koopiate valmistamisel ja kasutamisel.

Soodustatud isikuks on nägemispuudega isik ja pädevaks üksuseks valitsusasutus või tema hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse ametiasutus või hallatav asutus. Samuti juriidiline isik, kes pakub nägemispuudega isikutele väljaõpet või kohandatud lugemist mittetulunduslikel alustel. Näiteks Eesti Pimedate Raamatukogu ja ülikoolid.

Eestis oli 2016. aastal 7252 nägemispuudega isikut, Eesti Pimedate Raamatukogul oli lugejaid 844. Eesti Pimedate Raamatukogus valmistati 2017. aastal 129 eesti- ja 12 venekeelset heliraamatut.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 11. oktoober 2018.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4684771-6e36-45be-94a1-6...

2. Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori ametikohalt vabastamine
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Justiitsminister teeb valitsusele ettepaneku vabastada Viljar Peep Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori ametikohalt tema ametiaja lõppemise tõttu 30. septembril 2018. Andmekaitse Inspektsiooni juhtis ta 1. oktoobrist 2008.

Vabariigi Valitsus nimetas 21. juunil 2018 Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori ametikohale Marko Aaviku. Tema ametiaeg on tänavu 1. oktoobrist kuni 30. septembrini 2023.

3. Perioodi 2014–2020 põhikooli õppehoonete teise investeeringute kava kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps esitab valitsusele kinnitamiseks teise investeeringute kava. See puudutab põhikoolide õppehoonete vastavusse viimist tulenevalt muutunud õpilaste arvust ning muudatustest koolivõrgus. Ettepanek on heaks kiita 12 projekti kogumaksumusega 45 490 363 eurot.

Projektid viiakse ellu Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Haapsalus, Pärnus, Türil, Rakveres, Hiiumaal ja Saaremaal. Sarnane kava 22 projektiga  mahus 55 296 817 eurot kinnitati 2017. aastal. Selleks sügiseks valmib neist seitse projekti.

4. Riigiteede teehoiukava aastateks 2018–2022 kinnitamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku kinnitada riigiteede hoiu põhimõtted ja rahastamise mahud kululiikide lõikes ning annab ülevaate kavandatavatest tegevustest Eesti riigiteedel kuni 2022. aastani. Finantseerimine nähakse ette riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves.

Teehoiukava on koostatud maanteeameti ettepaneku alusel. Selles on arvestatud ka valitsuskabineti 11. mai 2017 ja 15. veebruari 2018 nõupidamistel otsustatut, sh Kellasalu tee 388 m teelõigu ehitamist koos Lääne-Harju valla omafinantseeringuga ning Tallinn-Narva maanteel Aaspere-Haljala ning Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Pärnu-Sauga ja Pärnu-Uulu teelõikude neljarealiseks ehitamist. Samuti Are möödasõidu rajamist.

Vastavalt riigi 2019–2022 eelarvestrateegiale on asendatud Kose-Mäo teelõigu ehituseks kavandatud riigi maksutulu aastatel 2020–2022 välisvahenditega 110 miljoni euro ulatuses ning programmi „Kruusateed tolmuvabaks“ rahalist mahtu on aastateks 2019–2022 suurendatud 6 miljoni euro võrra.

5. Informatsioon peaministri asendamise kohta
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: informatsioon

Riigisekretär Heiki Loot annab valitsusele info peaministri ja ministrite asendamise kohta.

Muudatuse kohaselt oleks ametist lahkunud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo asemel peaministri äraolekul tema neljandaks asendajaks välisminister Sven Mikser. Muus osas peaministri ja ministrite asendamise kord ei muutu.

6. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest.

7. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest.

8. Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine ja nõukogust väljaarvamine
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: korralduse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut teeb valitsusele ettepaneku haigekassa nõukogu liikmete nimetamiseks ja nõukogust välja arvamiseks.

1. septembril 2018  jõustunud Eesti Haigekassa seaduse muudatusega vähendati haigekassa nõukogu liikmete arvu seniselt viieteistkümnelt kuuele. Nõukogu liikmeteks on vastavalt ametikohale tervise- ja tööminister ning rahandusminister. Lisaks neile nimetab valitsus Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul kaks, Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul ühe ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul samuti ühe nõukogu liikme. Nõukogusse ei kuulu enam Riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni esimees, sotsiaalministeeriumi ametnik ning Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni ja Lastekaitse Liidu liikmed.

Seaduse muudatuse kohaselt peab arvestama, et nõukogu liikme nimetamisel või tagasi kutsumisel ei ole isiku majandus- või kutsetegevus seotud tervishoiuteenuse osutajaga ega ravimi käitlemise tegevusluba omava või meditsiinitehnoloogia tootmise või müümisega tegeleva isikuga ning ta ei kuulu ka nimetatud tegevusalade esindusorganisatsiooni juhtorganisse ega saa sellele organisatsiooni põhitegevuse eest tasu.

Nimetatud nõuetele ei vasta Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul nimetatud Urmas Sule ja Riho Tapfer, mistõttu lõppesid nende volitused 1. septembril 2018.

Tulenevalt Eesti Haigekassa seadusest jätkavad 1. septembrist 2018 kuni volituste lõppemiseni nõukogus Eesti Tööandjate Keskliidu (Toomas Tamsar), Eesti Ametiühingute Keskliidu (Peep Peterson) ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (Ulvi Tammer-Jäätes) esitatud liikmed.

Eesti Tööandjate Keskliit esitab lähiajal uue nõukogu liikme, kuna Sven Pertensi volitused lõppesid 2. septembril 2018.

9. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist 
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: ülevaade

Justiitsminister Urmas Reinsalu annab valitsusele info direktiivi ülevõtmise hilinemise põhjuste kohta.

Selle aasta juulis algatas Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2016/943 seonduvalt. See puudutab avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 09.06.2018.

Direktiiv soovitakse Eesti õigusesse üle võtta ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõuga, mis on nüüdseks võetud Riigikogu poolt menetlusse.

Ülevõtmise hilinemise põhjuseks oli Eesti asumine Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rolli, mille tõttu oli Justiitsministeerium sunnitud suunama esialgselt direktiivi ülevõtmiseks mõeldud ressursi eesistumise raames juhitavate töögruppide ettevalmistusse ja läbiviimisesse.

10.  Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta

1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitset, eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku heaks kiita Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud isikute kaitset.

Direktiiviga soovitakse sätestada kaitse miinimumstandardid isikute jaoks, kes on avastanud oma töö- või teenistussuhte või positsiooni tõttu ühingu osaniku või juhtorgani liikmena olulisi, avaliku tähtsusega Euroopa Liidu õiguse rikkumisi erinevates valdkondades ja kes soovivad neist teada anda.

Direktiiv näeb teavitamiseks ette kolmeastmelise protsessi. Esimese sammuna peaks isik üldjuhul kasutama organisatsioonisiseseid võimalusi. Selleks tuleks eelnõu kohaselt nii eraettevõtetel kui avaliku sektori asutustel luua sisemised teavitamiskanalid. Liikmesriik võib organisatsioonisiseste kanalite loomise kohustusest välistada väikese suurusega ettevõtted ja väiksemad kohalikud omavalitsused. Järgmiseks sammuks oleks liikmesriigi poolt määratud pädeva asutusega kontakteerumine ning alles viimase võimalusena tuleb kõne alla meediasse pöördumine.

Direktiivis sätestatakse reeglid, mis keelavad hiljem isikut töö- või ametialaselt halvemasse seisu asetada seetõttu, et ta on kasutanud direktiivis ettenähtud võimalusi olulistest Euroopa Liidu õiguse rikkumistest teada andmiseks. Samuti annab direktiiv isikule võimaluse end kaitsta hiljem võimalike ärisaladuste avaldamise või laimusüüdistuste eest.

Justiitsminister teeb valitsusele ettepaneku eelnõu esitatud kujul mitte toetada. Peamise ja põhimõttelise probleemina nähakse eelnõuga kujundatava süsteemi bürokraatlikku struktuuri, mis kokkuvõttes ei pruugi soodustada rikkumistest teatada soovivate isikute tegevust ning mille negatiivseks kaasmõjuks on tuntav halduskoormuse kasv nii ettevõtjale kui avalikule sektorile.

2) Eesti seisukohad kalanduskontrolli käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Keskkonnaminister Siim Kiisler esitab valitsusele heaks kiitmiseks Eesti seisukohad kalanduskontrolli käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta.

Eelnõu eesmärk on kehtestada täpsemad reeglid kalandusvaldkonna kontrollile ja koos sellega muuta kehtetuks paljude aastate vältel ilmsiks tulnud puudused ja ebakõlad. Eelnõuga kaotatakse erandid väikesemahulisele rannapüügile, soovitakse kontrollida seni liikmesriikide pädevuses olnud harrastuspüüki ning minnakse üle kalanduskontrolli digitaliseerimisele.

Minister teeb valitsusele ettepaneku toetada kalanduskontrolli määruse ja sellega seonduvate määruste muutmist juhul, kui see ei too kaasa ebaproportsionaalseid kulusid kalanduse administreerimisel ja järelevalvel ning koormust püügisektorile.

Minister märgib ülevaates, et kalapüügi ning aruandluse nõuded peavad olema vastavuses sektori mahtudega ning vastama riigi eripäradele. Näiteks teeb minister ettepaneku mitte toetada püügiandmete esitamist enne sadamasse sisenemist, sest väikepaatidel on püügiandmete hindamine merel raskendatud. Samuti on ettepanek kalalaevade jälgimise puhul toetada erandi rakendamist alla 12-meetristele kalalaevadele. Veel leiab ministeerium, et Euroopa Liidu püügipäeviku täitmine ei peaks kohalduma meie rannapüügile. Kui seda rakendada, siis peaks elektroonilisele püügipäevikule üleminek kestma vähemalt kaks aastat. Ka ei toeta ministeerium kalalaeva mootori võimsuse reaalajas mõõtmise nõuet, kuna see on väikekaluritele rahaliselt koormav. Samuti on minister ettepanekuna välja toonud mitte toetada kala koguse, mida võib esmakokkuostu vormistuseta müüa, piirmäära langetamist. Kehtiva korra kohaselt on lubatud kaluril otse paadist müüa eratarbijale kuni 30 kg, kuid eelnõu kohaselt vähendatakse kogust 5 kilogrammini. Suuremate kalaliikide puhul (näiteks lõhe, mille keskmine kaal on ligi 5 kg) on 5 kilogrammi liiga väike kogus.

Eelnõus välja toodud ettepanekuid on keskkonnaministeerium arutanud ka kalureid ühendavate liitude ja ühingutega, samuti asjasse puutuvate ministeeriumidega.

3) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, eelnõu kohta
Esitajad: majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eelnõuga luuakse õiguslik alus Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) jätkumiseks pärast 2020. aastat. Eelnõu kohaselt rakenduks CEF 1. jaanuaril 2021.

Eelnõu kohaselt on CEF-i rahaline maht jooksevhindades 42,265 miljardit eurot. Eelnõu kohaselt toetatakse taristu investeeringuid transpordisektoris (30,615 miljardit eurot), energeetikasektoris (8,65 miljardit eurot) ja digisektoris (3 miljardit eurot). Transpordiosa eelarve jaguneb omakorda kolmeks osaks: a) üldine ümbrik (12,83 miljardit eurot); b) ülekanne Ühtekuuluvusfondi vahenditest, mille abil rahastatakse piiriüleseid projekte Kesk- ja Ida-Euroopa riikides (11,285 miljardit eurot); c) militaarmobiilsuse edendamise vahendid (6,5 miljardit eurot).

CEF keskendub Euroopa Liidu kõrge lisandväärtusega ja piiriüleste projektide elluviimisele. Samuti on eelnõu eesmärk tagada jätkuv rahastus juba alustatud piiriülestele taristuprojektidele. Eelnõu eesmärk on seega jätkata üle-Euroopalise transpordi põhivõrgu projektide rahastamist. Energeetikas jätkub samuti ühishuviprojektide rahastus ning uue elemendina tehakse eelnõuga ettepanek suunata 10% energeetika investeeringutest piiriülestele taastuvenergia projektidele. Digitaristu vahendid plaanitakse eelnõu kohaselt suunata 5G mobiilivõrgu arendamiseks ja lairiba taristu investeeringuteks.

Transpordis on Eesti põhiline huvi ja sellest johtuvad seisukohad seotud Rail Balticu projektile suurima võimaliku rahastuse tagamisega. Energeetikas on Eesti põhihuvi Baltimaade elektrisüsteemi desünkroniseerimiseks vajalike investeeringute tegemine.

Digitaristu arendamisel on Eesti põhihuvi seotud 5G võrgu arendamisega. Lisaks on Eestil huvid digitaalsete lahenduste kasutamisel energeetikas ja transpordis.

Majandus- ja taristuminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister teevad valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad, milles Eesti toetab määruse eelnõu eesmärki jätkata piiriüleste ja Euroopa Liidu lisaväärtust andvate ühisprojektide toetamist Euroopa Liidu eelarvest. Samuti on ettepanek toetada Euroopa ühendamise rahastu jagunemist kolme valdkonna vahel ja keskendumist valdkondade ülestele projektidele.