Sa oled siin

Valitsuse 6.8 istungi kommenteeritud päevakord

5. august 2020 - 17:32

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub kell 12 Stenbocki majas (Rahukohtu 3). Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller ja kultuuriminister Tõnis Lukas.

 

1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt täpsustatakse mesindussektori toetuse rakendamise osas mesindusaasta kohta koostatava tegevusaruande sisu ning mesindussektori toetuse saamiseks vajalikke abikõlblike kulude alusdokumente.

Nähakse ette, et mesindusaasta kohta koostatud tegevusaruanne peab lisaks tegevuste kirjeldusele sisaldama mesindusprogrammi tulemusi. Sellega muudetakse mesindusprogrammi rakendamine tõhusamaks, sest alates 2018. aastast tuleb Euroopa Komisjonile esitada mesindusaasta tulemusnäitajatel põhinev aruanne.

Eelnõu kohaselt hüvitatakse mesindusprogrammi täitmise abikõlblikud kulud PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektrooniliselt esitatud maksetaotluse ja kuludokumentide alusel. Võrreldes kehtiva korraga ei ole enam hüvitamise aluseks hindamiskomisjoni heakskiidetud tegevusaruanne. Tegevusaruande eesmärk on hinnata programmi kvalitatiivset rakendamist ega ole vajalik elluviidud tegevuste abikõlblikkuse hindamiseks. Selleks piisab maksetaotlusest ja tehtud kulusid tõendavatest dokumentidest.

Lisaks viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega täiendades Maaelu Arengukava meetmete loetelu kahe meetmega, põllumajanduspotentsiaali taastamise toetus ning põllumajanduskindlustustoetus, mille puhul ei pea enam taotlusi hindama, mis võimaldab hoida taotlusvoorud aasta ringi avatuna.

Seadus jõustub üldises korras.

 

2. Arvamuse andmine atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu algatas Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.

Kehtiva õiguse kohaselt peab valitsus investeerima vähemalt 50 protsenti heitmekaubanduse süsteemi (HKS) ühikutest kliimaeesmärkide saavutamisse. Tegemist on direktiivi miinimumnõudega. Algatatud eelnõuga nähakse ette, et 50 protsendi nõue kaotatakse ja kogu heitmekaubanduse tulu tuleb kasutada kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei ole muudatus vajalik, kuna kehtiv seadus tagab enampakkumisel saadud tulu eesmärgipärase kasutamise ning seda vajadusel ja võimalusel ka suuremas mahus kui 50 protsenti.

 

3. Ülevaade riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise ja lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumise tulu kasutamise kohta 2019. aastal
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Perioodil 2010–2013 sõlmis Eesti Kyoto protokolli kohaseid rohelise investeerimisskeemi (RIS) kokkuleppeid Austria, Luksemburgi, Hispaania riigi ning mitme Jaapani erasektori korporatsiooniga. Eesti riik müüs kokku üle 75 miljoni heitkoguse ühiku (AAU) ja teenis sellest tulu üle 392 miljoni euro. Sellest osa tulu saadi elektriautodena, mis tähendab, et nende väärtuses saadud ca 20 miljonit eurot väljamaksmisele ei kuulunud. 2019. aastaks on kokkulepete täitmine lõpetatud, seejuures on saadud vahenditest välja makstud 372 miljonit eurot programmidesse või projektidesse, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ning kliimamuutustega kohanemisele.

Alates 2005. aastast toimib ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi ELi HKS), milles osaleb 46 Eesti ettevõtet, mis tegutsevad järgmistes valdkondades: energeetika (tootmine nimisoojusvõimsusega üle 20 MW), mineraalõli rafineerimine, tootmine (tsemendiklinker, lubi, klaas, paber/papp, paberimass, keraamiliste toodete valmistamine).

Hetkel on käimas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kolmas periood (2013-2020). 2019. aastal müüs Eesti enampakkumistel 5 796 000 lubatud heitkoguse ühikut ning selle tulemusel laekus riigieelarvesse 142,8 miljonit eurot, millest vähemalt 50 protsenti kasutatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga 2019–2022.

Alates 2014. aastast toimuvad lisaks nn tava-enampakkumistele lennunduse lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumised. 100 protsenti enampakkumisel saadud tulust tuleb kasutada kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. 2019. aasta nn lennunduse ühikute müügist saadud enampakkumistulu oli 201 590 eurot.

 

4. Nõusolekud riigivara otsustuskorras võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Räpina vallale (Pahtpää külas Veriora-Pahtpää kergtee kinnistu)

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Põlva maakonnas Räpina vallas Pahtpää külas asuva Veriora-Pahtpää kergtee kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Räpina vallale kergliiklusteeks.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale (Kaasiku tee L2 ja L4, Aiandi tee L5 ja Mardimetsa tee L2 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Harju maakonnas Saue vallas asuvate Kaasiku tee L2 ja L4, Aiandi tee L5 ja Mardimetsa tee L2 kinnistute võõrandamiseks, kuna nendel asub kohalik tee.

 

3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Pärnu linnale (Looga tn 15 ja Lubja tn 70 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Pärnus asuvate Looga tn 15 ja Lubja tn 70 kinnistute otsustuskorras võõrandamiseks Pärnu linnale müügihinnaga 65% vara harilikust väärtusest, s.o 21 905 euro eest. Kinnistud piirnevad Pärnu linna omandis olevate Looga tn 13 ja Lubja tn 72 kinnistutega ning võimaldavad rajada piirkonda jalgpallikeskuse koos selle teenindamiseks vajalike ehitistega.

 

5. Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2020. a korralduse nr 6 „2020. aasta riigieelarve täiendav liigendamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse haridus- ja teadusministeeriumi, kaitseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi ettepanekute alusel 2020. aasta riigieelarve täiendavat liigendamist.

Kehtivale korraldusele tuleb juurde lisa 2, milles on välja toodud liigenduste kogumaht valitsemisalade tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute liigendus asutuste ümberkorraldamisel. Lisa kajastab eelnevaid 2020. aasta liigendusi ja lisaeelarvega tehtud muudatusi.

Liigendustega seotud ümbertõstmistega 2020. aasta eelarve kogumaht ei muutu.

 

6. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest taotlejale, keda on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest taotlejale, keda on kolmel korral kriminaalkorras ja ühel korral väärteo eest karistatud. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest taotlejale, keda on ühel korral kriminaalkorras ja kuuel korral väärtegude eest karistatud. Taotleja karistatus ei ole kustunud. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi.

 

7. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks.