Sa oled siin

Valitsuse 6.2.2020 istungi kommenteeritud päevakord

5. veebruar 2020 - 17:32

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval keskkonnaminister Rene Kokk, kultuuriminister Tõnis Lukas ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

 

1. Kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et need vastaksid Euratom direktiivi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri auditi ettepanekutele.

 

Olulisema muudatusena tekib kiirgustegevusloa omajale kohustus esitada keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille käigus on inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Praegu peab ametit teavitama üksnes sellise juhtumi toimumisest.

 

Seadusesse lisatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamise kord. Praegu on keskkonnaamet välismaiste ettevõtete tunnustamisel lähtunud kokkulepetest teenuste vaba liikumise kohta ja majandustegevuse seadustikust, kuid keskkonnainspektsioonil puudub praegu võimalus nende ettevõtete kiirgustegevust kontrollida. Tunnustused väljastatakse kirja teel dokumendihaldussüsteemi kaudu.

 

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, ülevõtmise aeg oli 6. veebruar 2018. Direktiivi artiklite ja ülevõetud sätete analüüsimisel ilmnes vajadus seadust täpsustada, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi.

 

2. Välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine) eelnõu

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on tõkestada Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ning tagada, et ettevõtted ei hoiaks maksude tasumisest kõrvale ja maksaks välismaalastele nõuetekohast Eesti keskmist brutokuupalka.

 

Eestis töötava välismaalase faktiline tegevus peab vastama tema Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Lisaks Eestis lühiajaliselt töötavatele kolmandate riikide kodanikele ja nende tööandjatele laieneks kohustus Eestis töötamise seaduslikkust tõendada ka renditööjõudu kasutavale ettevõttele ehk kasutajaettevõtjale. Kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, on ka kasutajaettevõtja kohustatud tagama, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingule või muule kokkuleppele. Kohustuse täitmata jätmisel on edaspidi võimalik kasutajaettevõtet võtta vastutusele ja karistada väärteokorras rahatrahviga. Füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro määras. Samad trahvimäärad kehtivad ka praegu.

 

Töötajate Eestis viibimise ja töötamise õigusliku aluse kontrollimist saab teha PPA kodulehel olevate e-päringute kaudu. Kui töötajal pole seaduslikku alust töötamiseks, on võimalik PPA iseteeninduskeskkonna kaudu esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi ka elektrooniliselt.

 

Tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatuste eesmärk on tagada, et kõikide Eestis tööjõurenditeenust pakkuvate ettevõtjate ning Eestis töötavate inimeste tulumaksukohustus oleks võimalikult sarnane. Muudatuste tulemusena täpsustub Eestis töötavate mitteresidentide töötasu maksustamise õigus ning mitteresidendist ettevõtjate, kel on Eestis töötajad, kehtestatakse maksu- ja tolliametis registreerimise- ning töötasudelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.

 

Kvalifitseeritud tööjõu ja oskustööliste vähesus Eesti majandussektorites on endaga kaasa toonud ettevõtjate suurenenud nõudluse välistööjõu järele. See omakorda on toonud kaasa olukorra, kus osad tööandjad eiravad välismaalaste seaduses sätestatud töötamise tingimusi või palgakriteeriumi nõuet.

 

3. Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS), puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), riigilõivuseadust (RLS) ning tööturuteenuste ja -toetuste seadust (TTTS).

 

Olulisemad muudatused puudutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, erihoolekandeteenuseid, turvakoduteenust, asendus- ja järelhooldusteenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse muudatustega nähakse esmasesse psühhoosi haigestunud inimestele ette võimalus saada rehabilitatsiooniravi ravimeeskonna hinnangul väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda. Muudatus on vajalik, kuna pakub esmasesse psühhoosi haigestunutele õigeaegset ja katkematut tuge ning paremat taastumist. Muudatused kavandatakse jõustada 1. jaanuaril 2021.

 

Eelnõuga luuakse paindlikkus, mis võimaldab laste huvidest lähtuvalt suurendada asendus- ja perekodu pere maksimaalset (kuuelapselist) suurust. Erandi tegemine on põhjendatud kui asendushooldust vajavad näiteks ühe perekonna lapsed, keda võib olla rohkem kui kuus.

 

Järelhooldusteenuse puhul laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi järelhooldusel viibivate noorte teenuse rahastamiseks toetusfondi vahenditest. Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel edaspidi toetusfondi vahendite arvelt toetada näiteks noori, kes õpingute katkestamise järgselt asuvad uuesti õppima. Muudatused kavandatakse jõustada üldises korras.

 

PISTS muudatusega antakse sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile võimalus tuvastada inimese puue ja puude raskusaste tööealistel inimestel terviseandmete alusel. Praegu peab taotleja puude raskusastme tuvastamiseks ise kirjeldama piirangute esinemist tegutsemisvaldkondade kaupa. Samuti võimaldatakse eelnõu kohaselt tuvastada muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga raske ja sügava puudega lastel puude raskusastme kestus kuni tööealiseks saamiseni. Praegu määratakse puue olenevalt raskusastmest üheks kuni kolmeks aastaks. Muudatus kavandatakse jõustada 1. aprillil 2020.

 

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus annab Eesti Töötukassale võimaluse töötu isiklikult vastuvõtule kutsumise asemel nõustada teda telefoni (sh Skype) teel või e-töötukassa kaudu. Seni on see olnud võimalik kui töötu on haige, erivajadusega või osaleb samal ajal tööturuteenuses.

 

4. Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokoll. Konventsiooni eesmärk on kaitsta isiku eraelu puutumatust isikuandmete automatiseeritud töötlemisel. Konventsioon avati allkirjastamiseks 1981. aastal. Tehnoloogia areng ja informatsiooni üleilmastumine on isikuandmete kaitse valdkonnas kaasa toonud uusi väljakutseid, mistõttu on ka konventsioon vajanud kaasajastamist.

 

Valitsus kiitis protokolli heaks ja andis volituse protokollile alla kirjutada 4. oktoobril 2018. Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures allkirjastas protokolli 10. oktoobril 2018.

 

Protokolliga kehtestatakse õiguslik raamistik, et hõlbustada andmete liikumist üle piiri, kuid tagada nende töötlemisel tõhus isikuandmete kaitse. Protokolli koostamisel on arvestatud ka isikuandmete kaitse üldmääruse (EL 2016/679) regulatsioonidega.

 

Ratifitseerimine nähakse ette protokollis.

 

5. Vabariigi Valitsuse 1. novembri 2019. a määruse nr 85 "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks" muutmine

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Tulenevalt  ELi Nõukogu 2019. a lõpus kehtestatud määrusest lisatakse püügivõimaluste jaotus Läänemerel ja väljaspool Euroopa Liidu veeala. Samuti lisatakse püüda lubatud saagid Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel tulenevalt Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsusest.

 

Teadlaste soovituse kohaselt saavad kutselised kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda kokku 4211 tonni eri kalaliike ehk 130 tonni rohkem, kui oli 2019. aasta püügivõimalus. Suurenevad koha, haugi, latika ja särje püügivõimalused. Ahvena kvoot väheneb 306 tonni ja rääbise kvoot 155 võrra. 

 

Määrusega kehtestatakse Peipsi järvel koha poolaastakvoot. See on oluline,  et koha kvooti jätkuks ka sügiseseks püügiks, kui on soov püüda noodaga ahvenat ning kaaspüügina koha. Tänavune soe talv on loonud väga head võimalused talviseks võrgupüügiks, mille tulemused on väga head, kuid teisalt väheneb kvoot suure kiirusega.

 

Rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu ja tursa) püügivõimaluste määramisel on aluseks Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu kalaliikide varu hinnang. Räimevarud on suurenenud Liivi lahes, kuid vähenenud Läänemere avaosas. Kiluvaru seis on võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Läänemere tursavaru seis on stabiilselt madal. Sellest tulenevalt on EL kokkulepete kohaselt 2020. a ette nähtud püügimahud järgmised: 33 138 tonni räime, 24 072 tonni kilu ja 82 tonni turska.

 

Võrreldes 2019. aastaga väheneb räime püügivõimalus Läänemere avaosas 1907 tonni, Liivi lahes suureneb 1570 tonni võrra. Kilu püügivõimalus väheneb 6944 ja tursa püügivõimalus väheneb 550 tonni võrra.

 

6. Paatsalu ja Lääne sadama akvatooriumi piiride määramine

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Sadamaseadusega peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel ja akvatooriumi piirid avalikul veekogul. Eelnõuga määratakse Paatsalu ja Lääne sadamate akvatooriumi piiripunktide koordinaadid.

 

Paatsalu ja Lääne sadamad asuvad Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Paatsalu külas ning avanevad Paatsalu lahte. Mõlema sadama maa-ala koosneb ühest katastriüksusest. Sadamaid kasutavad kohalikud elanikud, harrastuskalamehed, Paatsalu Puhkekeskuse külastajad ja Pärnumaa Merepääste ühing.

 

Sadamate akvatooriumi piiripunktide asukohad on kooskõlastatud veeteede ametiga.

 

7. Rahvastikuregistri seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses notarite tehtavate perekonnaseisutoimingutega

Esitaja: rahvastikuminister Riina Solman

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Rahvastikuregistri seaduse alusel kehtestatud määruste muudatused on seotud notarite tehtavate perekonnaseisutoimingutega.

 

Notarid saavad õiguse teha rahvastikuregistrisse kandeid inimeste kontaktandmete (meil, telefon) ja lisa-aadresside kohta. Seda juhtudel kui inimene esitab notari juures abielu sõlmimisel või abielu lahutamisel aadressi andmed, mis erinevad rahvastikuregistri andmetest. Notaritel on seda mugav teha, kuna nad  kasutavad niigi rahvastikuregistri menetlustarkvara.

 

8. Riigi teaduspreemiate määramine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekul määratakse kaks 40 000 euro suurust elutöö preemiat ja üks 50 000 euro suurune preemia väljapaistva avastuse eest. Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud kaheksa parima teadustöö eest määratakse 20 000 euro suurused preemiad.

 

Riigi teaduspreemiad antakse üle 22. veebruaril. Preemiateks ette nähtud 270 000 eurot makstakse välja haridus- ja teadusministeeriumi 2020. aasta eelarvest.

 

9. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna määramine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse keeleteadlasele pühendunud töö eest grammatikauurimisel, keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimisel ning keelehuviliste innustamisel.

 

Auhind antakse üle 22. veebruaril. Auhinnaks ette nähtud 65 000 eurot makstakse välja haridus- ja teadusministeeriumi 2020. aasta eelarvest.

 

10. Riiklike spordipreemiate määramine

Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti Spordi Nõukogu ettepaneku alusel määratakse kaks riiklikku spordi elutööpreemiat suuruses 40 000 eurot ja kuus aastapreemiat suuruses 9600 eurot. Koondise premeerimisel jaotatakse preemiasumma koondise liikmete vahel võrdselt.

 

Preemiateks ette nähtud 137 600 eurot makstakse välja kultuuriministeeriumi 2020. aasta eelarvest. Preemiad antakse üle 22. veebruaril 2020.

 

11. Riigi kultuuripreemiate määramine

Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku alusel määratakse kolm riigi kultuuri elutööpreemiat suurusega 64 000 eurot ja viis preemiat suurusega 9 600 eurot möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Kollektiivi premeerimisel jaotatakse preemiasumma kollektiivi liikmete vahel võrdselt.

 

Preemiateks ette nähtud 240 000 eurot makstakse välja kultuuriministeeriumi 2020. aasta eelarvest. Preemiad antakse üle 22. veebruaril 2020.

 

12. Eesti kodakondsuse andmine

1) Eesti kodakondsuse andmine (32 inimest)

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 32-le eelnõus nimetatud inimesele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (3 inimest)

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealistele lastele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Taotlejad on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine (40 isikut)

Esitajad: siseminister Mart Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 40-le eelnõus nimetatud inimesele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

13. Eesti kodakondsuse taastamine

1) Eesti kodakondsuse taastamine

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimesele taastatakse kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

2) Eesti kodakondsuse taastamine (2 inimest)

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimestele taastatakse kodakondsus.

 

3) Eesti kodakondsuse taastamine

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimesele taastatakse kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Inimese avaldus Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastamiseks on menetlusse võetud.

 

14. Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe eelnõu heakskiitmine

Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korralduse eelnõuga kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe eelnõu.

 

Pärast kokkuleppe eelnõu heakskiitmist kiidab selle heaks ka CERN-i nõukogu, mille järel kirjutatakse kokkuleppele alla. Kokkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest tegu on rahvusvahelise organisatsiooniga ühinemisega ning maksuküsimuste reguleerimisega.

 

Pärast kahe- kuni viieaastast assotsieerunud liikmelisuse perioodi saab Eesti CERN-i täisliikmeks, sõlmides uue lepingu, mis asendab käesoleva kokkuleppe.

 

Euroopa Tuumauuringute Keskus ehk CERN on üks mainekamaid rahvusvahelisi teadusorganisatsioone, mis haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. CERN-iga liitudes saavad Eesti ettevõtted osaleda tippteadusasutuse hangetes. Eesti inseneridel avaneb võimalus tihedamaks koostööks maailmatasemel ametikaaslastega, sest kuigi CERN on teadusasutus, töötab seal ühe teadlase kohta kümme inseneri.

 

15. Vabariigi Valitsuse ettekanne riigi välispoliitikast

Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välissuhtlemisseaduse kohaselt arutab Riigikogu teise täiskogu töötsükli jooksul valitsuse ettekande põhjal riigi välispoliitikat ja selle elluviimist. Nimetatud ettekande koostab ja esitab valitsusele heakskiitmiseks välisminister. Välisministri ettekanne Riigikogus on planeeritud 11. veebruarile.