Sa oled siin

Valitsuse 5.9.2019 istungi kommenteeritud päevakord

4. september 2019 - 16:00

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning kaitseminister Jüri Luik.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seonduv liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas 
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu peamine eesmärk on tagada Eestis alaliselt elavate Ühendkuningriigi juhiloa omajatele üleminekusätted juhuks, kui Ühendkuningriik (ÜK) Euroopa Liidust lahkub. Ilma eriregulatsioonita võivad osad ÜK juhiload kaotada Eestis kehtivuse. Näiteks leppeta Brexiti jõustumisel kaotaks Eestis alaliselt kauem kui 12 kuud elanud isiku ÜK juhiluba ilma üleminekusäteteta kehtivuse.

Pärast eelnõuga seatud 12-kuulist üleminekuaega on ÜK juhiloa puhul tegu kolmanda riigi juhiloaga ning Eestis alaliselt elav ÜK juhiloa omaja peab selle enne 12 kuu möödumist vahetama Eesti juhiloa vastu. Juhiluba vahetatakse ilma eksami soorituse nõudeta.

Samuti sätestab eelnõu ÜK väljastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi edasise kehtivuse Eestis.

Eelnõu jõustub järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e14a5c5-17cd-4e13-9efb-b...

2. Relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: seaduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku võtta üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli reeglid (edaspidi ka tulirelvadirektiiv). Euroopa Komisjon leiab, et osa tulirelvadele kehtestatud nõudeid on vaja muuta ja täpsustada arvestades viimastel aastatel EL is toimunud terrorirünnakuid. Samuti võtta kasutusele meetmeid, et tulirelvi ei kasutataks kuritegelikel eesmärkidel. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 14. september 2018.

Suures osas on tulirelvadirektiivi nõuded juba praegu Eesti õigusesse üle võetud, kuid direktiivi nõuete täielikuks ülevõtmiseks tuleb relvaseadust muuta. Olulisemad muudatused puudutavad muu hulgas relvade klassidesse jaotust, padrunisalvede seaduse kohaldamisalasse lisamist ning teatud relvade ja padrunisalvede käitlemisele piirangute seadmist.

Relvaseadusesse lisandub relvade liigitus klassidesse tulirelvadirektiivi järgi. Relvad jagunevad ohtlikkuse alusel A-, B- ja C-klassi, kuid relvade klassidesse liigitamine ei muuda kehtivaid seaduse põhimõtteid tsiviilkäibes lubatud, piiratud või keelatud relvade kohta.

Relvade klassidesse jagunemine on tähtis eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. Relva klassist sõltub, millise dokumendi alusel relvaga reisida tohib.

Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga muutuvad tingimused relvadega reisimiseks jahindusega tegelemise eesmärgil. Näiteks, kui seni sai Euroopa tulirelvapassiga jahipidamiseks ELis relvadega reisida iga kord selleks luba küsimata, siis edaspidi saab sel eesmärgil tulirelvapassi alusel lihtsustatult ELis liikuda vaid C-klassi relvaga, B-klassi relvaga liikumiseks on vaja igakordselt taotleda sihtriigist eelluba ning Eestist relva väljatoimetamiseks Politsei- ja Piirivalveametist ühekordne luba. Samuti muutuvad laskekõlbmatute relvadega EL-is reisimise nõuded. Edaspidi on ka nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks tunnistatud relvaga teise ELi liikmesriiki nii ajutisel kui ka alalisel reisimisel kohustuslik taotleda ametiasutustelt nõusolek.

Eelnõuga lisatakse relvaseadusesse regulatsioon padrunisalvede kohta, mis seni üldse puudus. Kehtestatakse kõrgendatud nõuded suure salvemahutavusega poolautomaatsete tulirelvade omamisele ja valdamisele. Sellisteks tulirelvadeks on püstol, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, ja püss, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. Selliste padrunisalvedega tulirelvade soetamine enese- ja vara kaitse eesmärgil keelatakse.

Laskespordialaga tegelemiseks lubatud relvade otstarbe määramisel eristatakse, kas tegemist on suure mahutavusega padrunisalvega relvaga või nö tavapärase mahutavusega padrunisalvega relvaga ning olenevalt sellest kehtestatakse nõuded sportlaskjale. Sellega seoses täpsustatakse laskespordiorganisatsiooni ja laskespordiklubi mõistet ning täiendatakse neile esitatavaid nõudeid.

Ka relvade kollektsioneerimise nõuded muutuvad. Võrreldes senise relvaseadusega on kollektsiooni pidamise aluseid ja eesmärke tulirelvadirektiivist lähtudes täiendatud. Eelnõu järgi võib kollektsiooni asutada ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel ning uudsena nähakse seaduses ette, et see ei tohi ohustada riigi julgeolekut ega avalikku korda. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb enne kollektsioneerimisloa väljastamist hinnata isiku sobivust kollektsionääriks ja hinnata ka isikust tulenevat võimalikku ohtu riigi julgeolekule. Kuna koguda on lubatud muu hulgas automaattulirelvi, sh kuulipildujaid, ning enamohtlikke padruneid ja tulirelvi, peab riik loa andmisel kontrollima isiku tausta hoolikalt, et välistada ohtlike ja suure tulejõuga tulirelvade sattumine ebasoovitavate isikute kätte. Riikliku järelevalve tõhustamise eesmärgil lühendatakse kõigis EL riikides kollektsioneerimisloa kehtivust kümnelt aastalt viiele samamoodi teiste relvalubade kehtivusajaga. Kollektsioneeritavatele laskekõlblikele tulirelvadele ja laskemoonale, mis on valmistatud pärast 1945. aastat, seatakse piirid, et kollektsiooni ei kogutaks piiramatus koguses tänapäevaseid relvi ja laskemoona, mis võib kujutada julgeolekuriski.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2020.

3. Kaitseväe kasutamine rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
1) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis

Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik esitab valitsusele heaks kiitmiseks otsuse eelnõu, mis võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

UNIFIL-i ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ning koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuse tegevust neis küsimustes. Samuti on UNIFIL-i ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ning toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.

Eesti osales UNIFIL-is aastatel 1996–1997, mil panustas rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). 2015. aasta kevadest 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga – kokku 38 kaitseväelasega – Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Alates 2018. aasta sügisest panustab Eesti ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Naqouras. 2020. aastal jätkab Eesti UNIFIL-i panustamist kuni kolme kaitseväelasega.

Pärast valitsuses heakskiidu saamist esitatakse eelnõu Riigikogule.

2) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik esitab valitsusele heaks kiitmiseks otsuse eelnõu, mis võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Sophia.

EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on tõkestada illegaalset migratsiooni Vahemerel ning tõsta Liibüa rannavalve ja mereväe võimekust ja anda teostada nende väljaõpet. Samuti kogutakse informatsiooni Liibüast illegaalselt transporditava nafta kohta vastavalt ÜRO JN resolutsioonile 2146 (2014) ja resolutsioonile 2362 (2017) ning tõhustatakse inimkaubandusega seotud infovahetust EL-i liikmesriikide, FRONTEX-i ja EUROPOL-i vahel. Operatsiooni mandaadi viimasel pikendamisel märtsis 2019 lõpetati laevade osalemine operatsioonil, millega kadus reaalne võime päästa Vahemerel inimelusid.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega EL-i sõjalisse operatsiooni, mis aitab kaasa Euroopasse suunduva illegaalse migratsiooni tõkestamisse, suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse saada operatsioonil mitmekülgseid kogemusi.

Pärast valitsuses heakskiidu saamist esitatakse eelnõu Riigikogule.

3) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik esitab valitsusele heaks kiitmiseks otsuse eelnõu, mis võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018. aastal Brüsselis loodi uus väljaõppemissioon NMI (NATO Mission Iraq), mis toetab Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. Missiooni tegevus toimub Iraagis ja on suunatud alliansile lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt. NMI aitab Iraagil üles ehitada jätkusuutlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid ning koolitada välja Iraagi enda instruktorid väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides.

Eesti osalemine NMI-s on kooskõlas Eesti julgeoleku- ja välispoliitiliste prioriteetidega. Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt tegeleda alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisega, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Pärast valitsuses heakskiidu saamist esitatakse eelnõu Riigikogule.

4) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik esitab valitsusele heaks kiitmiseks otsuse eelnõu, mis võimaldab panustada kuni 20 kaitseväelasega rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

USA juhitav ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. aastal. Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus ning oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.

Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016, mil Al-Anbāri provintsis alustas teenistust kuueliikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi koosseisus, mille peamiseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks teenib üks Eesti vanemohvitser Bagdadis mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.

Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (20) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada.

Pärast valitsuses heakskiidu saamist esitatakse eelnõu Riigikogule.

5) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik esitab valitsusele heaks kiitmiseks otsuse eelnõu, mis võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. Missioonil osalevad sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes mehitavad sõjalise vaatleja ja vanemstaabiohvitseri ametikohti.

Pärast valitsuses heakskiidu saamist esitatakse eelnõu Riigikogule.

6) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik esitab valitsusele heaks kiitmiseks otsuse eelnõu, mis võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et tagada rahvusvaheline stabiilsus ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

Pärast valitsuses heakskiidu saamist esitatakse eelnõu Riigikogule.

7) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik esitab valitsusele heaks kiitmiseks otsuse eelnõu, mis võimaldab panustada kuni 210 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Pärast valitsuses heakskiidu saamist esitatakse eelnõu Riigikogule.

8) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik esitab valitsusele heaks kiitmiseks otsuse eelnõu, mis võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) väljaõppemissioonile Malis ja kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis.

EL-i Nõukogu moodustas 17. jaanuari 2013 otsusega 2013/34/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) Malis. Sellest missioonist on kujunenud EL-i üks tähtsamatest sõjalistest missioonidest, millesse koos Eestiga panustab ligi 600 kaitseväelasega 27 riiki, sealhulgas EL-i 22 liikmesriiki. EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist suurendamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. Saheli piirkonda laiemalt toetab EUTM Mali läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tõhustamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

25. aprillil 2013 loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2100 (2013) rahuvalvemissioon MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe elluviimist, suunates oma jõupingutused üha enam poliitilise dialoogi toetamisele ning Mali riigivõimu taastamisele Kesk-Malis, kus on suurenenud vägivald. ÜRO missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukonna sisest vägivalda ning tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis.

Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. See aitab suurendada Eesti nähtavust ÜRO-s. Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti üks prioriteete on aktiivselt osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Läbi osalemise nendel missioonidel panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.

Pärast valitsuses heakskiidu saamist esitatakse eelnõu Riigikogule.

9) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik esitab valitsusele heaks kiitmiseks otsuse eelnõu, mis võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid riike, kel on ühine ohutunnetus ja kes on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisus võivad Eesti Kaitseväe üksused tegutseda globaalselt ja ilma regionaalsete piiranguteta. Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla esimene reageerija konflikti korral Euroopas ja kitsamalt Balti riikides. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Kaitseväelaste lähetamise täpsed kulud valmidusperioodi jooksul JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile sõltuvad operatsioonitüübist, operatsioonipiirkonnast ja operatsiooni kestusest. Võimalikul operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala 2020. aasta eelarvest.

Pärast valitsuses heakskiidu saamist esitatakse eelnõu Riigikogule.

10) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik esitab valitsusele heaks kiitmiseks otsuse eelnõu, mis võimaldab panustada kuni 46 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis.

NATO juhitud väljaõppemissiooni Resolute Support (RSM) iseloom on võrreldes alliansi operatsiooniga ISAF muutunud: lahingoperatsiooni asemel on tegemist Afganistani julgeolekujõudude ja institutsioonide väljaõppe, nõustamise ja abistamisega (train, advise, assist). See tähendab seda, et otseses lahingutegevuses RSM-i panustavate riikide väed ei osale. Missiooni tegevus on suunatud Afganistani julgeolekuküsimustega seotud ministeeriumitele ja julgeolekujõududele, keskendudes sõjaväe ja politsei kõrgemale juhtimistasemele.

RSM-i jätkumine ja tugevdamine ning seeläbi Afganistani toetamine on oluline, et säilitada 2001. aastast siiani saavutatud edusammud. USA Afganistani lepitusprotsessi eriesindaja Zalmay Khalilzad jätkab oma jõupingutusi poliitilise kokkuleppe saavutamiseks, jätkates kõnelusi kõigi osapooltega, samuti konsulteerides liitlastega. Kõnelused Talibani ja Afganistani valitsuse esindajate vahel on ajamahukad, samas on mõningast edu saavutatud.

Panustades NATO suurimasse käimasolevasse sõjalisse operatsiooni aitab Eesti kaasa rahvusvahelise julgeoleku olukorra parandamisse.

Pärast valitsuses heakskiidu saamist esitatakse eelnõu Riigikogule.

11) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik esitab valitsusele heaks kiitmiseks otsuse eelnõu, mis võimaldab panustada kuni 95 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane Malis.

Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Lisaks eeltoodule aitab panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) ning Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon (isikkoosseis 4500). Operatsiooni strateegiline eesmärk on Saheli piirkonnast lähtuvate üleilmsete aga eelkõige Euroopa suunaliste probleemide (terrorism, immigratsioon) ohjamine. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Samuti toetab operatsioon Barkhane regiooni riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel.

Koostöö operatsiooni Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Sarnane koostööettepanek on tehtud ka teistele riikidele, kaasaarvatud Põhjamaadele. Lisaks soovib Eesti operatsiooni Barkhane raames tegutsevat jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.

Pärast valitsuses heakskiidu saamist esitatakse eelnõu Riigikogule.

4. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määruse nr 185 „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ muutmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: määruse eelnõu

5. detsembril 2018. aastal vastuvõetud abipolitseiniku seaduse muudatustest tulenevalt teeb siseminister Mart Helme valitsusele ettepaneku muuta valitsuse määruses abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli läbimise korda, kehtestatakse abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetavate tervisekontrollide loetelu ja määratakse elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu.

Eelnõuga täiendatakse abipolitseiniku esmasest ja perioodilisest tervisekontrollist vabastamist. Kehtiva määruse kohaselt on võimalik vabastada vaid abipolitseinikuks astuda soovija esmasest tervisekontrollist, kui tal on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka relvaluba. Muudatusega luuakse võimalus vabastada tervisekontrollist abipolitseinikuks astuda soovija, kui tal on läbitud samaväärne tervisekontroll. Muudatusega luuakse lisaks võimalus vabastada tegutsev abipolitseinik perioodilisest tervisekontrollis, seni kuni tema mootorsõidukijuhi tervisetõendi ja relvaloa tervisetõendi või samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendi kehtivuse lõpuni on rohkem kui üks kuu. Abipolitseinikul tekib seega perioodilise tervisekontrolli läbimise kohtustus alles siis, kui tervisetõendi kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks kuu.

Abipolitseiniku tervisekontrolliga loetakse samaväärseks kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti, politseiametniku, päästeteenistuja ja vanglateenistuse ametniku tervisekontroll, kui see vastab abipolitseinikule kehtestatud tervisenõuetele. Muudatus võimaldab ära hoida ebavajalikke tegevusi ja isikute sisuliselt sama tervisekontrolli korduvat läbimist ning vähendab Politsei- ja Piirivalveameti kulusid.

Määruse aluseks olevat abipolitseiniku seadust muudeti, et luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös. Näiteks täiendati muudatustega abipolitseinikule lubatud erimeetmete loetelu, anti õigus kasutada elektrišokirelva ja nähti ette täiendavad erisused tervisekontrolli läbimisele.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd3ca6f4-82bc-4bca-aee3-1...

5. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (K. P.)

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda isikule Eesti kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsust taotlev isik on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanik.

2) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealistele lastele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsust taotlevad isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

3) Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus üheksale isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

4) Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus üheksale isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

5) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealistele lastele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsust taotlevad isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

6) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsust taotlevad isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

6. Eesti kodakondsuse taastamine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku taastada Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud isikutele.

7. Eesti kodakondsusest vabastamine (15 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 15 isikut.

Neist 14 elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist kaheksa elavad Venemaal, kolm Soomes, üks Norras, üks Rootsis ja üks Saksamaal.

Üks isik elab Eestis ning on saanud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse.

8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (J. K.)

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on ühel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes on toime pannud ühe väärteo. Isiku karistatus ei ole kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (R. G.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2003–2019 on toime pannud mitmeid väärtegusid. Isiku karistatus ei ole kustunud.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isale ja tema alaealisele lapsele, kuna isa on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning ta on toime pannud ühe väärteo. Isiku karistatus ei ole kustunud.

4) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (I. D)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on ühel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes aastatel 2009–2015 on toime pannud mitmeid väärtegusid. Isiku karistatus ei ole kustunud.