Sa oled siin

Valitsuse 5.7.2018 istungi kommenteeritud päevakord

4. juuli 2018 - 16:17

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser, rahandusminister Toomas Tõniste ning maaeluminister Tarmo Tamm.
 

1. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: seaduse eelnõu

Maaeluministeerium on teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb väärtusliku põllumajandusmaa määratlemist ja selle kaitsemeetmeid.

Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusliku regulatsiooni kehtestamise eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku kui taastumatu ressursi õiguslik kaitse ning nende maade jätkuv kasutamine põllumajanduses.

Eelnõu kohaselt kavandatakse koostöös kohalike omavalitsustega maksimaalselt piirata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist, nende maade metsastamist ning maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse sihtotstarbe muutmist. Lisaks tagatakse ülevaade kogu põllumajandusmaa üle põllumajandusmaa massiivide kaardil, mis koostatakse aasta jooksul pärast seaduse kehtima hakkamist.

Põllumajandusmaa väärtustamist peab oluliseks ka Euroopa Parlament, kelle sõnul kuuluvad  maa, selle haldamine ja linnaehituse eeskirjade järgimine liikmesriikide pädevusse.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/acc203df-f7d1-4b93-b50c-8...
 

2. Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga soovitakse korrastada ja täiendada broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Eesmärk on viia seadused vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2016/681/EL, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Muudatustega täpsustatakse andmekogus andmete töötlemist ja info teistele asutustele edastamist puudutavaid sätteid ning viiakse andmete säilitamise tähtajad vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. 2018. aastal võtavad broneeringuinfo süsteemi Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos.

Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9635c73-d1ce-4910-8adb-a...
 

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
3.1 Arvamuse andmine Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärgiks on langetada Riigikogu liikmete kuluhüvitiste määra 10%-ni Riigikogu liikmete ametipalgast ning välistada kuluhüvitise kasutamine sõiduautode liisingumakseteks. Kehtiva seaduse järgi on kuluhüvitise määr 30% Riigikogu liikme ametipalgast. Seletuskirja järgi on Riigikogu liikme kuluhüvitis 2018. aastal 12 493 eurot saadiku kohta. Muudatuse tulemusena on võimalik riigil aastas kokku hoida ligikaudu 841 000 eurot.

Justiitsministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse andmisest. Tegemist on parlamendi enesekorraldusliku küsimusega, mis annab parlamendile õiguse kujundada oma töökorraldus- ja menetlusreeglid ilma riigiametite sekkumiseta.

Eelnõu link EIS-is https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a62663e7-fe29-43b7-9128-7...
 

3.2 Arvamuse andmine sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärgiks on tagada abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale inimesele võrdselt kodus elava inimesega.

2017. aasta oktoobris pöördus õiguskantsler Riigikogu poole ettepanekuga viia sotsiaalhoolekande seadus põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri hinnangul ei ole põhiseadusega kooskõlas see osa sotsiaalhoolekande seadusest, mis ei võimalda hoolekandeasutuses viibival isikul riigi toel vajalikke abivahendeid hankida. Sellega seatakse isik kodus elava abivajajaga võrreldes halvemasse olukorda. Kodus elav inimene saab vajaliku abivahendi riigi toel, makstes selle eest vaid osaliselt. Hooldekodu elanik peab sama abivahendi aga täies ulatuses ise kinni maksma. 
Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu algatamist mitmel istungil koos Sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri ja hoolekandeasutuste esindajatega ning otsustas algatada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt tagatakse ka hoolekandeasutuses viibijatele riigi toetus abivahendite ostmisel või üürimisel.

Sotsiaalministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c3fc142-db23-4ef4-a5be-d...
 

4. Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE) Riigikogu menetlusest tagasivõtmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vabariigi Valitsusele tehakse ettepanek võtta Riigikogu menetlusest tagasi elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (290SE). Eelnõu sisu kajastub elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasi seaduse muutmise seaduse eelnõus (576SE), mille Riigikogu võttis vastu 6. juunil 2018.

Riigikogu algatas Vabariigi Valitsuse esitatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 2016. aasta 19. septembril. Eelnõu eesmärk on muuta taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi. Eelnõu läbis esimese lugemise 2016. aasta 9. novembril. Eelnõu teine lugemine lõpetati 2017. aasta 22. märtsil eesmärgiga saada eelnõuga jõustatavale toetusskeemile Euroopa Komisjoni riigiabi lubav otsus.

Euroopa Komisjon leidis 2017. aasta 6. detsembril, et teise lugemise lõpetanud eelnõu sisu peab sõna-sõnalt vastama Euroopa Komisjoni teatises keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste kohta aastateks 2014–20201 toodud põhimõtetele. Perioodil 2018. aasta jaanuar kuni mai toimusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja taastuvenergia tootjate vahelised konsultatsioonid, mille käigus jõuti seaduseelnõu muutmise sõnastuses kokkuleppele.

Arvestades ajalist survet ning asjaolu, et 290SE teine lugemine on lõpetatud, otsustas Riigikogu majanduskomisjon lisada 290SE teksti koos riigiabi loast tulenevate muudatustega Vabariigi Valitsuse 2018. aasta 15. jaanuaril Riigikogule menetlemiseks esitatud elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (576SE) koosseisu.
 

5. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: määruse eelnõu

Vabariigi Valitsuse määrus soovitakse kooskõlla viia Riigikogus 13. juunil 2018 vastu võetud liiklusseaduse muudatusega. Muudatused on plaanitud jõustuma 2. juulil 2018 ning nende kohaselt soovitakse laiendada mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tegemise õigus ka Kaitseväes töötavatele arstidele.

Varem kehtinud liiklusseaduse kohaselt tohtis nimetatud tervisekontrolli teha ainult perearst, töötervishoiuarst või liiklusmeditsiini komisjon. Kaitseväe sõjaaja üksuste ettevalmistamiseks koolitatakse erineva kategooria sõidukijuhtideks igal aastal ligi 700-800 ajateenijat ning nõutav tervisekontroll viiakse läbi Kaitseväe meditsiinikeskustes, mis tegutsevad sarnaselt perearstikeskustega.

Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35f5a0cd-e586-482c-b2e4-2...
 

6. Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga soovitakse kehtestada liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus.

Tervikteksti koostamine on ajendatud asjaolust, et kehtiva liiklusõnnetuse andmekogu andmekoosseisud ja andmevahetuse põhimõtted vajavad seoses elektroonilisele andmevahetuse üleminekuga täiendamist ja uuendamist.

Eelnõuga kaotatakse andmete paberil esitamise nõuded, samuti ei reguleeri määrus enam eraldi liiklusõnnetuse akti koostamist.

Andmekogu eesmärk on tagada riikliku liiklusohutuspoliitika kujundamiseks, samuti liiklusohutusalaseks arendus- ja uurimistööks vajaliku andmestiku olemasolu ja kättesaadavus. Andmekogusse esitavad andmeid Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Liikluskindlustuse Fond ja Maanteeamet. Andmekogu vastutav töötleja on Maanteeamet.

Liiklusõnnetuse andmetest lähtutakse suuremal või vähemal määral kogu taristu planeerimise protsessis. Piisav andmemaht ja -kvaliteet võimaldavad kiiremini ning täpsemalt tuvastada liiklusõnnetuste koondumiskohad, enim ohustatud liiklejate grupid, liiklusõnnetuse toimumise riski suurendavad asjaolud ja langetada kokkuvõttes paremini põhjendatud otsuseid ennetustegevuste kohta ning seeläbi tagada riigi vahendite eesmärgipärane kasutamine, sealhulgas täita transpordi arengukavas ja liiklusohutuse programmis seatud eesmärgid.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84a53d82-5fc2-4b5e-8783-1...
 

7. Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2013. a määruse nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ muutmine
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: määruse eelnõu

Seaduseelnõuga muudetakse määrust, mis reguleerib Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti vahelist uurimisalluvust. 

Muudatuste tulemusena on võimalik efektiivsemalt uurida kuritegusid, mis puudutavad sõjarelvi, lõhkeaineid ja muid seotud kuritegusid ning mis võivad olla ohuks Eesti julgeolekule ja avalikule korrale.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ca644a0-b471-4058-9dff-0...
 

8. Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kehtestada õiguslik raamistik Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide rakendamiseks aastatel 2014 - 2021 ning sätestada siseriiklikud tingimused selleks, et Eesti suudaks täita doonorriikide ees võetud kohustused.

2016. aasta 28. mail allkirjastasid Euroopa Liit ja Norra Kuningriik lepingu Norra finantsmehhanismi loomiseks ning Euroopa Liit ja Islandi Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik ning Norra Kuningriik Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi loomiseks.

Finantsmehhanismide elluviimiseks sõlmivad abi andvad riigid iga abisaava riigiga vastastikuse mõistmise memorandumid mõlema eeltoodud finantsmehhanismi kohta. Vastastikuse mõistmise memorandumites määratakse kindlaks toetuse kasutamise põhitingimused ja rahastatavad valdkonnad. Eesti allkirjastas memorandumid 9. mail 2017.

Eesti riigile on aastatel 2014–2021 antava välisabi suuruseks Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist 29,8 miljonit eurot ja Norra finantsmehhanismist 33 miljonit eurot, kokku 62,9 miljonit eurot.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6db1928-1e57-44af-a8b2-7...


9. Vabariigi Valitsuse 21.03.2014 määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse riigi likviidsuse sihttaseme osade arvutamise arvestusperioode. Riigi likviidsuse sihttaseme arvutamine ja järgimine aitab tagada piisava raha kättesaadavuse riigi väljamaksete tegemiseks.

Likviidsuse sihttaseme täitmiseks peab riigi likviidsusreservi ja riigi sõlmitud laenulepingute kasutamata jääk vastama või ületama sihttaseme väärtust. Likviidsuse sihttase töötati välja 2012. aastal ja selle aluseks olid 2008.–2009. aasta majanduskriisi aegsed likviidsusvajadused. Praeguseks on Eesti liitunud euroalaga ja parandanud riigi kontserni rahavoo prognoosimise võimekust. Vähenenud on majanduskeskkonna riskid ja paranenud võimalused kaasata mõistliku hinnaga laenuraha. 

Eelnõuga muudetakse sihttaseme arvutamise alust, kui pikalt võetakse arvesse maksutulude võimalikku vähenemist. Sihttaseme arvutamise uueks aluseks on maksutulude võimalik vähenemine kuue kuu perspektiivis võrreldes varasema üheksa kuuga. See on riigile piisav aeg likviidsuse tagamiseks. Pärast muudatuste jõustumist kataks uus likviidsuse sihttase kolmekordselt suurima ette nähtava kuusisese negatiivse rahavoo.

Likviidsuse sihttaseme arvutamisel hakatakse edaspidi arvesse võtma üheksa kuu võlakohustuste tagasimaksete arvestamise asemel ühe kuu maksete summat, kuna tagasimaksete rahavood on ennustatavad. Maksegraafikud määratakse laenu võtmise hetkel ja neid võtab riigikassa rahavoo planeerimisel arvesse.

Muudatused võimaldavad riigikassal raha kokku hoida, sest riik peab sihttaseme täitmiseks lisaks likviidsusreservi hoidmisele sõlmima piisavas ulatuses laenulepinguid, mille eest tuleb maksta pankadele tasusid. Aastatel 2018–2022 on võimalik kokkuhoid 1,7 miljonit eurot.

Eelnõu link EIS-is:  https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9e2e112-15bf-4d60-b156-0...
 

10. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks vahetamise teel (Tammiku kinnistu Emajõe ja Emajõe II kinnistute koosseisus olevate katastriüksuste vastu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile soovitakse anda nõusolek vahetada Tammiku kinnistu H.V omandis olevate Emajõe ja Emajõe II kinnistute koosseisus olevate transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuste vastu. Katastriüksuste omandamine on riigile vajalik riigiteede rajatiste omandiküsimuse lahendamiseks.

Vastavalt eksperthinnangutele on Tammiku kinnistu väärtus 1799 eurot ja H.V omandis olevate katastriüksuste harilik väärtus 1670 eurot. Kuna H.V kuuluvate kinnisasjade harilik väärtus on madalam, siis hüvitab ta vastavalt 26. märtsil 2018 sõlmitud kokkuleppele riigile vahetatavate katastriüksuste hariliku väärtuse vahe, milleks on 129 eurot.


11. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kultuuriministeeriumi kaks kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile soovitakse üle anda Viljandi maakonnas Viljandi linnas Leola tn 15a ja 18a/1 asuvad kinnistud. Kinnistutel asuvad büroohoone ja garaaž, mis on vajalikud Rahvakultuuri Keskuse tegevuseks. Keskus soovib hoonesse kolida 2018. aasta detsembris ning üürilepingu sõlmida RKAS-iga kümneks aastaks.
 

12. 1965. a rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni lisa 2016. aasta muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt soovitakse heaks kiita 1965. a rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni (nn FAL konventsiooni) 2016. aasta muudatused. Konventsiooni eesmärk on hõlbustada mereliiklust, lihtsustades rahvusvahelisi reise tegevate laevade saabumise, seismise ning lahkumisega seotud asjaajamist.

2016. aasta muudatused seisnevad konventsiooni lisa muutmises, mis sisaldab reegleid ja soovitusi laevade saabumise, seismise ning lahkumisega seotud asjaajamise ühtlustamiseks.

Samuti ajakohastatakse piletita reisijatega seotud probleemide lahendamist hõlmavaid sätteid, millesse lisatakse viited rahvusvahelisele laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksile.

Lisakulusid ja – tulusid korralduse vastuvõtmine endaga kaasa ei too. Rahvusvaheliselt on muudatused Eesti suhtes juba jõustunud ning neis olevaid nõudeid praktikas juba täidetakse.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/84d93b29-ce01-4b2f-966a-9...


13. „Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2015–2019“ ülevaatearuanne 2015–2017
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister annab Vabariigi Valitsusele ülevaate Eesti tegevusest 2015-2017 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis aastatel 2015–2019.

2010. aastal võttis Eesti vastu oma esimese tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamiseks perioodiks 2010–2014 ning 2015. aastal teise tegevuskava perioodiks 2015–2019. Tegevuskava täidavad oma pädevuse piires haridus- ja teadusministeerium, kaitseministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium, välisministeerium, Kaitseliit ja Naiskodukaitse, tehes tihedalt koostööd vabaühenduste, kõrgkoolide ja teadusasutustega.

Planeeritud tegevused on jagatud järgmisteks alagruppideks, mille all on toodud tegevuskava raames elluviidavad projektid:
1) naiste inimõiguste tagamise toetamine ning naiste võimestamine konfliktipiirkondades ja konfliktijärgsetes piirkondades;
2) koostöö, infovahetus ja teadlikkuse suurendamine nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil;
3) naiste kaasamine rahu ja julgeolekuga seotud ametikohtadele Eestis.
 

14. Eesti seisukohad 11. ja 12. juulil 2018 toimuval NATO tippkohtumisel Brüsselis
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister on esitanud Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks Eesti seisukohad 11. ja 12. juulil 2018 toimuval Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel Brüsselis.


15. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse elektroonilist kaubaveoteavet
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Majandus- ja taristuminister esitab valitsusele seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse elektroonilist kaubaveoteavet, eelnõu kohta.

Määrusega soovitakse luua ühtne raamistik elektrooniliste kaubaveodokumentide aktsepteerimiseks riikide vahel ning soodustada liikmesriikide huvi aktsepteerida eeskätt elektroonilist kaubaveoteavet. Eelnõuga ei panda ettevõtetele kohustust muuta kogu kaubaveoteave elektrooniliseks. Kuid kui ettevõte otsustab seda teha, peab liikmesriik seda aktsepteerima. Sellisel juhul peab ettevõte looma elektroonilise veoteabe platvormi, mis vastab määrusega sätestatud tehnilistele ja üle-euroopaliselt kokku lepitud kriteeriumidele.

Algatuse eesmärk on muuta riikidevahelist kaubavedu tõhusamaks, vähendada veoettevõtete halduskoormust ning muuta ühisturu toimimine veelgi sujuvamaks.

Eelnõu tegeleb peamiselt veondussektorile kehtivate nõuete ning kohustuste ühildamisega. Praegu kehtivad liikmesriikides erinevad nõuded ja kohustused.

Ettepanek on toetada määruse eelnõu üldist eesmärki muuta piiriülene kaubavedu tõhusamaks sellega, et liikmesriigid aktsepteerivad elektroonilist veoteavet. Samuti teeb ministeerium ettepaneku toetada eelnõu kiiret menetlemist, et saavutada dokumendis seatud eesmärgid võimalikult kiirelt.


16. Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohalt vabastamine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: korralduse eelnõu

Kaitseminister teeb valitsusele ettepaneku vabastada Jonatan Vseviov Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohalt 16. septembril 2018.
 

17. Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine
Esitaja: kaitseminister Jüri luik
Tüüp: korralduse eelnõu

Kaitseminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada Kristjan Prikk Kaitseministeeriumi kantsleri  ametikohale alates 17. septembrist 2018 kuni viieks aastaks.