Sa oled siin

Valitsuse 5.5.2016 istungi kommenteeritud päevakord

4. mai 2016 - 20:06

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 peaminister Taavi Rõivase kõrval sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja kultuuriminister Indrek Saar.

 

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580; Eleka Rugam-Rebane 5346 8845

 

1. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on luua riigisisene regulatsioon e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste EL määruse (eIDAS määrus) rakendamiseks. Euroopa Liit soovib suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu siseturul, luues ühise aluse turvalisele elektroonilisele suhtlusele kodaniku, ettevõtja ja ametiasutuse vahel.

ELi määrus reguleerib e-identimise piiriülest kasutust ning ühtsete reeglite alustel selliste usaldusteenuste osutamist siseturul nagu e-allkiri, ajatempel, veebisaidi autentimine jm. Määrus aitab kaasa digitaalse ühtse turu edendamisele ja lihtsustab internetipõhiste piiriüleste teenuste kasutamist.

E-identimise koostöö järgi peavad liikmesriikide asutused digitaalallkirju vastastikku tunnustama hakkama 2016. aastal ja elektroonilist identiteeti 2018. aastal. Liikmesriigid võivad teiste liikmesriikide elektroonilist identiteeti vastastikku tunnustada ka juba varem.

Eelnõu on Eestis plaanitud jõustuma samaaegselt eIDAS määrus jõustumisajaga Euroopa Liidus, mis on tänavu 1. juulil.

 

2. Ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Ohvriabi seaduse muutmise eelnõu korrastab ohvriabi valdkonda ning annab inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise lapsohvritele parema juurdepääsu teenustele. Seadus kirjeldab ka ära teenused naistevastase vägivalla ohvritele. Muudatus on vajalik, et tagada väga haavatavale sihtrühmale kvaliteetse abi saamine.

Inimkaubanduse ohvritel ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistel on eelnõu kohaselt võimalik edaspidi kuni 60 päeva saada teenuseid ilma kriminaalmenetlust alustamata. Teenuste kättesaadavuse tagamiseks piisab esimese kahe kuu jooksul, kui ohvri tuvastab vastavalt kas inimkaubanduse ohvreid abistav organisatsioon või sotsiaalkindlustusamet. Inimkaubanduse ohvreid abistavad organisatsioonid saavad seadusemuudatusega tagasi ka õiguse ohvreid tuvastada.

Seaduse tasandil sätestatakse ka uus teenus naistevastase vägivalla ohvritele – naiste tugikeskuse teenus, mis seni on toimunud projektipõhiselt ja olnud reguleerimata. Uus teenus sisaldab nii turvalist majutust kui erinevaid nõustamisi ja teenusele esitatavad nõuded kirjeldatakse seaduse tasemel. Naiste tugikeskuse teenust hakkab korraldama Sotsiaalkindlustusamet, kuid ohvreid abistama jäävad naistevastase vägivalla ohvrite abistamist tundvad spetsialistid. Seadusemuudatusega tagatakse kindel rahastus ja järelevalve teenuse üle.

Lisaks tagab seadusemuudatus alaealistele ja vanaduspensioniealistele vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise. Muudatus hüvitise maksmises on tingitud töövõimetoetuse seaduse jõustumisest. Tegemist on eelkõige tehnilise muudatusega, et tagada töövõime vähenemise ja kuriteo vahelise seose tuvastamine kõikidel ohvritel.

Inimkaubanduse ohvreid jõuab täiendatud seaduse alusel teenuseid saama kuni 25 inimest aastas, seksuaalselt väärkoheldud alaealisi umbes 100. Naiste tugikeskuse teenust kasutab ligikaudu 1800 naist aastas.

Plaanitavaid muudatusi tutvustati erinevates vägivallavastastes võrgustikes ning täiendavatel kohtumistel ohvreid abistavate organisatsioonidega.

Ohvriabi seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2017.

 

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE) kohta

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu algatas Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga kehtestada koolilõuna toetuse alammääraks üldkeskharidust ja kutseharidust omandava õpilase kohta senise 0,78 euro asemel 1 euro õppepäevas. Eelnõus toodud muudatus suurendaks riigieelarve kulu 6,7 miljonit eurot.

Rahandusministeerium eelnõu ei toeta, kuna pole märgitud kust täiendav rahastus peab tulema.

 

2) Arvamuse andmine riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (210 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga kaotada kohtute võimalus automaatselt tagastada muus keeles esitatud riigi õigusabi taotlus.

Rahandusministeerium ning haridus- ja teadusministeerium ei toeta riigi õigusabi seaduse muutmist eelnõus pakutud kujul. Kehtiva õiguse järgi tuleb riigi õigusabi saamise taotlus koos majandusliku seisundi teatisega esitada eesti keeles. Erandina on lubatud esitada see ka inglise keeles, kui taotleja on teise Euroopa Liidu liikmesriigi elanik või juriidiline isik.

Põhiseaduses on sätestatud riigikeele nõue kohtumenetluse keelena. Inglise keeles riigi õigusabi taotluse esitamise võimalus on põhjendatud, sest välismaal elavate Euroopa Liidu kodanike võimalused eestikeelse tõlke saamiseks on piiratud. Eelnõu muudatus tähendaks praktikas, et kõik venekeelsed õigusabi taotlused tõlgitakse riigi kulul. Tegelikult võimaldatakse õigusabi taotluste tõlget kohtutõlkide poolt ka praegu.

 

3) Arvamuse andmine veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu (226 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Riigikogu keskkonnakomisjoni algatas eelnõu, mille eesmärk on veeseaduse kooskõlla viimine põhiseadusega. Õiguskantsleri hinnangul rikub lõhejõgede paisutamisel kalapääsu rajamise kohustus omandipõhiõigust. Selle riive leevendamiseks tohib keskkonnaamet põhjendatud juhtudel hakata tulevikus lubama erandeid. Keskkonnaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

 

4. "Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse tegevusprogramm vaadatakse üle üks kord aastas  paralleelselt teiste strateegiliste dokumentide: konkurentsivõime kava „Eesti 2020“,  riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi uuendamisega .

26. aprilli seisuga on valitsuse tegevusprogrammi 621-st punktist täitmisel või osaliselt täidetud 555 punkti ning täidetud 49 ülesannet. Punkte, mis ei eelda valitsuse tasandi tegevusi on kokku 17.

Olulisemate ülesannetena kiitis valitsus heaks ja esitas Riigikogule haldusreformi seaduse eelnõu.

Julgeoleku kindlustamiseks tõstis valitsus kaitsekulud tasemele 2,07 protsenti SKP-st. Valitsus alustas Euroopa kaasaegseima välispiiri välja ehitamist.

Valitsus on otsustatud tööjõumaksude langetamise ja tulumaksuvaba miinimumi tõusu.

Valitsus jätkab vastutustundliku eelarvepoliitikaga. Kevadisele majandusprognoosile tuginedes planeerib valitsus järgmiseks aastaks 0,2 protsendist struktuurset ülejääki SKPst ning edaspidi eelarvetasakaalu.

Valitsus jätkab õpetajate keskmise palga tõstmist, praeguseks on õpetajate palk kasvanud Eesti keskmisest palgast suuremaks.

Alates 1. juulist 2017 on valitsus otsustanud tõsta kolmelapselise pere toetust 400 euroni. 1. jaanuariks 2019 on see kavas tõsta 420 euroni.

Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõstis valitsus toimetulekupiiri 90 eurolt 130 eurole pereliikme kohta.

Alates 2017. aastast on valitsus otsustanud maksta üksi elavatele pensionäridele esmakordselt täiendavat toetust 115 eurot aastas.

Välja on töötatud elatisabi skeem, mis garanteerib üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha ning elatisvõlglastelt võlgade karmi sissenõudmise.

Selleks, et avaliku sektori osakaal võrreldes tööealise elanikkonnaga ei kasvaks, vähendab valitsus tänavu keskvalitsuse töötajate arvu ning majandamiskulusid.

 

5. Uuendatud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ aastateks 2016–2020 heakskiitmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

„Eesti 2020“ on katusstrateegia Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. See tegevuskava koondab endas meetmeid ja algatusi nii hariduse, tööturu, ettevõtluskeskkonna, transpordi kui energeetika ja riigi rahanduse valdkondadest koos tähtaegade ja vastutajatega.

Kava uuendatakse paralleelselt valitsuse tegevusprogrammi, riigi eelarvestrateegia ning stabiilsusprogrammi koostamisega igal kevadel. Lisaks arvestatakse 2015. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud prioriteete ja 2015. aasta suvel kinnitatud riigipõhiseid soovitusi.

Eesti konkurentsivõime  suurendamiseks on seatud kaks keskset eesmärki:  parandada aastaks 2020 tootlikkust 80 protsendini EL keskmisest ja tõsta tööealise elanikkonna tööhõivet 76 protsendini. Eurostati järgi moodustas 2014. aastal meie ettevõtete tootlikkus 73,8 protsenti EL keskmisest, mis on 0,8 protsendipunkti enam kui 2015. aastaks seatud sihttase. 2015. aastal oli tööhõive 76,3 protsenti, mis ületab samuti varasemalt 2015. aastaks seatud sihttaseme. Proovikiviks on majanduse arenguid arvestades saavutatud tasemete hoidmine.

Konkurentsivõime kava senine elluviimine on kulgenud plaanipäraselt. Aastaks 2020 seatud põhieesmärkide arengutrend on olnud positiivne ning 2015. aastaks seatud sihid saavutatud.

Euroopa Komisjon annab oma hinnangu Eesti reformikavale ja varasemate soovituste täitmisele mais. Juuni Euroopa Ülemkogu kohtumisel kinnitatakse uued riigipõhised suunised plaanide täiendamiseks, mida riigid peavad eelarve koostamise protsessis ja edasises tegevuses ning meetmete kujundamisel arvestama.

 

6. Aruanne lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" täitmise kohta 2015. Aastal
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Aruanne

 

Lõimumiskava elluviimiseks kulus 2015. aastal 7,2 miljonit eurot planeeritud 9,9 miljonist eurost. Planeeritust väiksema rahastuse põhjuseks oli Euroopa Liidu struktuurivahendite 2014-2020 viibimine, mistõttu viidi mitmed tegevused ellu hiljem.

2015. aastal läbiviidud Eesti lõimumismonitooringu tulemused näitasid mitmeid ühiskonnas toimuvaid positiivseid trende: eri rahvustest Eesti elanike omavahelised kontaktid on viie aasta taguse ajaga suurenenud, venekeelse teisest rahvusest noorte usaldus Eesti riigi suhtes on sarnane eestlastest eakaaslastega. Monitooringu üheks positiivseks tulemuseks oli samuti avatud hoiakuga inimeste osakaalu suurenemine nii eestlaste kui ka teiste rahvuste esindajate hulgas. Vähenenud on eestlaste ja teisest rahvusest elanike erinevus osalemises vabaühendustes.

Teisest rahvusest elanike keelteoskus on viimase viie aasta jooksul küll paranenud, kuid see ei vasta veel piisavalt ei tööalastele ega vaba aja suhtlemise vajadustele. Teistest rahvustest elanike hulgas on aktiivse eesti keele oskusega inimesi 37%, passiivse eesti keele oskusega inimesi 48% ning eesti keelt mitte valdavaid inimesi 15%. Paranenud on eesti keele lõpueksami/B2 keele tasemeeksami tulemused eesti keelest erineva emakeelega gümnaasiumi- ning kutsekoolide õpilaste seas. Põhikooli lõpueksami tulemused eesti keelest erineva emakeelega õpilaste seas jäid võrreldes 2014. aastaga samale tasemele.

Erinevus töötuse määras on eesti ja teise emakeelega elanike seas võrreldes 2013. aastaga märgatavalt vähenenud. Kui 2013. aastal oli kahe rühma töötuse määra erinevus 1,82 korda, siis möödunud aastal vähenes see 1,48 korrani. Tööhõive määr on võrreldes 2013. aastaga eestlaste seas kasvanud kiiremini kui teisest rahvusest elanike hulgas: 2013. aastal olid tööga hõivatud 63% eestlastest ja 60,3% teisest rahvusest elanikest, mullu oli vastav näitaja eestlastel 66,7% ja teisest rahvusest elanikel 61,8%.

2015. aastal aeglustus naturalisatsiooni tempo. Naturaliseerunud Eesti kodanike arv kasvas 2014. aastal 1614 ja möödunud aastal 891 inimese võrra. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes 2015. aastal 6024 inimese võrra 85 264ni.

 

7. Täiendatud lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” ja selle rakendusplaani 2016-2020 heakskiitmine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu


Kiidetakse heaks täiendatud lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ning arengukava rakendusplaan aastateks 2016–2020. Arengukava on täpsustatud tuginedes 2015. aastal läbi viidud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemustele ning ekspertrühma ettepanekutele. Lõimumiskava elluviimisega toetab valitsus muu hulgas Eestis elavate rahvusvähemuste omakultuurilist tegevust ja kogukondade koostööd.

Arengukava rakendusplaani 2016–2020 planeeritud eelarve on järgmiseks viieks aastaks kokku 57,7 miljonit eurot. Olulise uue tegevusena on lõimumiskava rakendusplaani lisatud täiendavate tööturuteenuste ja töökoha loomise toetuse pakkumine Ida-Virumaa suurkoondamistele reageerimiseks, et aidata tööle piirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendada kõrget regionaalset tööpuudust.

 

8. Lavassaare looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga võetakse olemasoleva hoiuala, kaitseala ja püsielupaikade baasil kaitse alla Pärnu maakonnas Audru, Koonga ja Halinga vallas asuv Lavassaare soostik. Olemasoleva kaitstava ala pindala laieneb 1232 hektari võrra kuni 11 132 hektarini. Valdavalt riigimaal (94%) asuval alal kehtestatakse soo-, metsa- ja vee-elupaikade kaitseks range sihtkaitsevööndi kaitsekord, osaliselt koos linnuliikide edukaks pesitsemiseks vajalik kevad-suvise inimeste liikumispiiranguga. Alal on leitud kokku 175 linnuliiki, neist 26 kaitsealust. Lisaks kaitstakse alal ka taimeliike.

Kompleksne ökosüsteemne ala terviklik kaitse on vajalik praeguse hoiuala kaitse all olevate väärtuste säilimiseks ja selle lähiümbruses paiknevate loodusväärtuste soodsa seisundi tagamiseks. Majandustegevus ja loodusvarade kasutamine on kaitsealal keelatud. Jahipidamine on kaitsealal lubatud, kuid linnujaht keelatud kogu kaitsealal.

Kaitse alla võtmise menetluse käigus viidi 2014.a läbi kaitse-eeskirja avalik väljapanek, mille käigus esitatud arvamused ja ettepanekud vaadati läbi ja tehti loodusväärtusi arvestavad muudatused. Kaitse-eeskirja kehtestamisel vähenevad maamaksutulud Koonga vallas ligikaudu 12500 €, Halinga vallas 2620 € ja Audru vallas 230 € võrra aastas. Ala laieneb Kaseraba osas, kus paikneb ligikaudu 98 miljonit kuupmeetrit turbavaru. Selles osas esitatakse ala täiendavalt pärast kaitse alla võtmist Natura 2000 võrgustikku koosseisu.

 

9. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse nr 205 “Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Muudatuse kohaselt lõpetatakse Paldiski Lõunasadamas ja Sillamäe sadamas asuvates piiripunktides väikelaevade piiriületamise vormistamine. Nendes sadamates puudub väikelaevade vastuvõtuks tehniline valmisolek ning praktikas ei ole seal ka nendele piirikontrolli tehtud. Seega viiakse määrus kooskõlla kehtiva olukorraga.

 

10. Salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, osalise või puuduva töövõime ja talle kehavigastuse tekitamise korral makstavate hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise kord ja ulatus
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu terminoloogia viiakse vastavusse tänavu 1. juulil jõustuva töövõimetoetuse seaduse terminoloogiaga. Töövõime reformi jõustumisel ei määrata enam töövõimetust, inimestel hakatakse tuvastama kas töövõime vähenemist või puudumist. Selletõttu asendatakse määruses termin „töövõimetus“ mõistetega „osaline töövõime“ ja „puuduv töövõime“.

 

11. Abipolitseiniku hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral makstavate hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise kord ja ulatus
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu terminoloogia viiakse vastavusse tänavu 1. juulil jõustuva töövõimetoetuse seaduse terminoloogiaga. Töövõime reformi jõustumisel ei määrata enam töövõimetust, inimestel hakatakse tuvastama kas töövõime vähenemist või puudumist. Selletõttu asendatakse määruses termin „töövõimetus“ mõistetega „osaline töövõime“ ja „puuduv töövõime“.

 

12. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Tõstamaa vallale (Pootsi külas asuv Aidaplatsi kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada tema valitsemisel olev, Pärnumaal Tõstamaa vallas Pootsi külas asuv Aidaplatsi kinnistu Tõstamaa vallale. Kinnistul asub puurkaev kohalike elanike joogi- ja olmeveega varustamiseks.

 

13. Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum asutamiseks ning nõusolek riigivara üleandmiseks
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu


Kultuuriministrit volitatakse asutama Sihtasutust Eesti Kunstimuuseum, millele antakse üle praegu riigiasutuse Eesti Kunstimuuseum kasutuses olev Kadrioru loss. Sihtasutuse ainuasutaja on Eesti Vabariik.

Asutatav sihtasutus võtab üle praeguse riigiasutuse Eesti Kunstimuuseumi ülesanded kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Sihtasutuse luuakse tänavu mais.

Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et sihtasutuse vormis tegevust jätkanud muuseumid on suurendanud külastajate arvu ja omatulu ning muutunud laiema juhtimiskompetentsi toel kuluefektiivsemaks, mis aitab panustada rohkem muuseumi sisuliste eesmärkide saavutamisse.

 

14. Nõusolek Kultuuriministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum (Niguliste kirik)
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

2016. aasta mais asutatavale sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum antakse tähtajatult tasuta kasutada Niguliste kirik. Selle kasutamise ja hooldamisega seotud kulud kannab sihtasutus.

 

15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Maa-ametile looduskaitseliste piirangutega maade ostuks
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse maa-ametile 1 miljon eurot looduskaitseliste piirangutega maade ostuks. Selle eest saab omandada ligi 30 kaitsealust kinnistut kogupindalaga 232 hektarit.

Looduskaitseliste piirangutega maa ostab riik vastavalt looduskaitseseadusele olukorras kui omaniku jaoks on maa kasutamine loodukaitse tõttu oluliselt piiratud. Riik ostab kinnisasja vastavalt selle turuväärtusele. Kinnisasja riigipoolne ost otsustatakse omanike poolt esitatud avalduste laekumise järjekorras.

Riik on läbi aegade omandanud üle 10 tuhande hektari looduskaitsepiirangutega kinnistuid koguväärtusega 64 miljoni euro eest. Hajaasustuses on senine keskmine hind umbes 3000 eurot hektari kohta, keskmist hinda mõjutavad Tallinna kinnistute kõrged hinnad, mis on ligi 245 tuhat eurot hektarist. Omandamise järjekorras on 184 taotlust, kogumaksumusega ligi 15,3 miljonit eurot. Järjekorra alguses olevad kinnistud on menetluses juba 2007. aastast. Sedavõrd ajamahukas protsess tekitab maaomanikes õigustatult suurt pahameelt ega ole nende suhtes õiglane. Oluline on, et riik täidaks võetud kohustused mõistliku aja jooksul.

Maa-ameti hinnangul on neil jõudlust omandada umbes 80 kinnistut aastas. Eeldusel, et kõikide looduskaitseliste piirangutega maade omanikud esitavad vastavasisulise taotluse, võib keskkonnaministeeriumi hinnangul kuluda kinnistute ostuks ligi 50 miljonit eurot.

 

16. Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2016. aastaks
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kinnitab riigi äriühingute ja otsustusõigusega äriühingute poolt 2016. Aastal riigieelarvesse makstavate dividendide summaks 93,7 miljonit eurot. Võrreldes möödunud aastaga eraldatakse dividende 35 miljonit eurot vähem.

Riik lähtub dividendide määramisel iga konkreetse ettevõtte majandustulemustest, eelkõige puhaskasumist ja kavandatud investeeringutest. Kokku maksab dividende 12 riigi äriühingut. Suurimad dividendide maksjad tänavu on: AS Tallinnas Sadam 35 miljonit eurot; AS Elering 31 miljonit eurot ning Lennuliiklusteeninduse AS 10,9 miljonit eurot.

 

17. Vabariigi Valitsuse 5. aprilli 2012. aasta korralduse nr 164 "Uimastiennetuse valitsuskomisjoni moodustamine" muutmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt asendatakse uimastiennetuse valitsuskomisjonis sotsiaalministri ametikoha nimetus tervise- ja tööministriga ning täiendatakse koosseisu riigi peaprokuröriga.

Tervise- ja tööminister nimetatakse komisjoni liikmeks, sest tema vastutusvaldkonda kuulub tervisepoliitika kujundamine elanikkonna tervisekäitumise, seal hulgas narkopoliitika valdkonnas. Riigi peaprokurör nimetatakse komisjoni liikmeks, sest prokuratuuril on uimastitarvitamise vähendamise poliitika tegevuste elluviimisel märkimisväärne roll, seetõttu on prokuratuuril hea ülevaade uimastiprobleemidest.

 

18. Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu (EFTA Kohtu) menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ja projekti „EU Pilot“ päringutest 2015. aastal
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Ülevaade käsitleb Eesti seisukohtade kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Majanduspiirkonna Kohtus (EFTA kohus) ja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes, samuti projekti "EU Pilot" päringuid ajavahemikul 01.01.2015 kuni 31.12.2015.

Komisjon ei esitanud 2015. aastal Eesti vastu kohtusse ühtegi hagi. Eesti esitas üldkohtule komisjoni vastu 2 hagi. Mõlemas kohtuasjas on menetlus pooleli. Esimene hagi puudutab nn suhkrutrahvi (T-117/15), millega Eesti taotleb, et komisjon tühistaks otsuse, mille järgi peab Eesti maksma 45, 6 miljonit eurot üleliigsete suhkru laovarude eest. Kuna Euroopa Liidu Kohtu otsuste põhjal tühistas komisjon muude laovarude eest makstud tasu, siis soovib Eesti, et analoogiat rakendataks ka suhkru laovarude suhtes.

Teine hagi puudutab maaeluarengufondi (T-157/15), millega Eesti taotleb, et komisjon tühistaks oma finantskorrektsiooni otsuse, sest komisjon on valesti hinnanud rakendusotsuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja jõudnud väärarusaamale, et Eesti on ohustanud liidu finantshuve.

2015. aastal osales Eesti 10 uues eelotsusemenetluses, mis on mõnevõrra rohkem kui 2014. aastal kui neid oli seitse. Aktiivselt on Eesti riik kaitsnud oma huve nii maksuõiguse, andmekakaitse kui ka rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seotud valdkondades.

Viimastel aastatel võib täheldada, et ministeeriumid soovivad aina läbimõeldumalt osaleda eelotsusemenetluses, et kaitsta Eestile olulisi seisukohti. Siiski on vaja teha iga eelotsusetaotluse kohta analüüs ning leida vahendeid, et menetlust ära kasutades Eesti huvisid veelgi paremini kaitsta.

2015. aastal algatati Eesti suhtes 16 uut rikkumismenetlust direktiivide mitteõigeaegse või ebaõige ülevõtmise tõttu. Aastaga lõpetati 6 rikkumismenetlust, võrdluseks: 2014. aastal lõpetati 24 rikkumismenetlust.

Lõviosa rikkumismenetlustest puudutas direktiivide mitteõigeaegset ülevõtmist erinevates valdkondades, nt tarbijakaitse valdkonnas (tarbija vaidluste kohtuvälise lahendaminet) pääste valdkonnas (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamine), rahanduse valdkonnas (näiteks raamatupidamise nõuded, hoiuste tagamise skeemid, finantssektori järelevalve); siseturu valdkonnas (ühtne Euroopa raudteepiirkonna loomine, energiatõhususe direktiiv), pagulaste õigusi (rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise nõuded, pagulaste vastuvõtu tingimused), keskkonnakaitset (veepoliitika valdkonna prioriteetsete ained; nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutus) jne.

Seega tuleb direktiivide tähtaegset ja sisuliselt korrektset ülevõtmist jätkuvalt käsitleda prioriteedina ning oluliselt tõhustada ministeeriumide tegevust direktiivide ülevõtmisel (eriti silmas pidades Eesti tulevast eesistumist).

See on vajalik nii ELi kodanikele võrdsete õiguste ja võimaluste loomiseks ühisel turul tegutsemiseks kui ka selleks, et vältida direktiivide üle võtmata jätmisega kaasneda võivaid rahalisi karistusi.

Eesti riigiasutuste tegevust võib 2015. aasta „EU Pilot“ päringutele vastamisel (ning rikkumismenetluste vältimisel) hinnata väga edukaks.

„EU Piloti“ päringuid algatati 2015. aastal Eesti suhtes 15. Kokku oli aasta lõpus pooleli 21 päringut. Kõige enam EU piloteid oli MKM-i KEM-i ja SIM-i valdkonnas (igal ministeeriumil 4), järgesid RAM (3) SOM (2) ja JUM (2) ning Väm (1): Päringud puudutasid EL õiguse rakendamist näiteks keskkonna valdkonnas (veekogude kaitsmine põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest; välisõhu kaitse; süsinikdioksiidi geoloogiline säilitamine, asulareovee puhastamine), tarbijakaitse valdkonnas, siseturu valdkonnas (n   elektrienergia ja maagaasi siseturg; energiatõhusus), aga ka näiteks investeeringute kaitse lepingute sõlmimist (see on ainus VM pilot).

Aasta jooksul lõpetati 17 päringut ja nendest 15 juhul jäi komisjon Eesti vastusega rahule. Kahel juhul otsustas komisjon toimiku küll sulgeda, kuid algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse, mis on nüüdseks lõpetatud.

 

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluste kohta
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa Komisjon saatis Eestile 26. veebruaril 2016 põhjendatud arvamuse, milles leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest. Komisjoni etteheited puudutavad lämmastikväetiste kasutamise ning vedelsõnniku laotamisele keeluaegu ja metoodikat, millega tagada toitainete tasakaalu säilimise nõude täitmine väetiste kasutamisel põllumajandusmaal.

Eesti ei nõustu komisjoni väitega, et septembris-oktoobris põllumajanduskultuurid ei kasva ja ei omasta lämmastik- ja teisi väetisi. Eesti leiab, et lämmastikväetiste laotamise keeluaeg alates 1. novembrist, võimalusega ebasoodsate ilmastikutingimuste korral keeluaega Keskkonnaameti otsusega alustada veelgi varem, st 15. oktoobrist, on direktiivi nõuetega kooskõlas ning teaduslikult põhjendatud.

Eesti on nõus järk-järgult lühendama vedelsõnniku laotamise keeluaja üleminekuaegu nelja aasta võrra, selleks tehakse muudatused veeseadusesse. Eesti on nõus sätestama, et alates 2018. aasta 1. detsembrist kehtib vedelsõnniku laotamisele keeluaeg 1. novembrist ning Keskkonnaamet võib lähtudes ilmastikutingimustest tuua piirangu alguse varasemaks, st 15. oktoobrist.

Eesti on lisaks nõus kinnitama Vabariigi Valitsuse määrusega metoodika, millega tagatakse toitainete tasakaalu säilimise nõude täitmine väetiste kasutamisel põllumajandusmaal.

 

20. Eesti seisukoht nõukogu otsuse, millega antakse luba tõhustatud koostööks kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Abieluvararežiime ehk abielu varalisi tagajärgi käsitleva määruse eelnõu ning registreeritud kooselu varalisi tagajärgi käsitleva määruse eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada isikute vaba liikumise takistused, eelkõige ära hoida probleeme, millega puutuvad kokku rahvusvahelised paarid oma vara valitsemisel või jagamisel. Määrustega soovitakse tagada rahvusvaheliste abielude ja registreeritud kooselude puhul pooltele õiguskindlus nende varaga seotud küsimustes.

Määruste eelnõud reguleerivad üksnes rahvusvahelise eraõiguse aspekte, näiteks millise riigi kohtusse tuleb abielu või registreeritud kooselu sõlmimisest tuleneva varalise vaidlusega pöörduda või millise riigi õigus sellisele varalisele vaidlusele kohaldub. Samuti käsitletakse teemade ringi, mida teha, et sellises varalises vaidluses tehtud kohtuotsust teises liikmesriigis tunnustatakse ning täidetakse.

Eesti tunnustab mõlema eelnõu eesmärke ning liitub tõhustatud koostööga pärast seda rakendavate määruste eelnõude vastuvõtmist tingimusel, et määruste sisu vastab Eesti heakskiidetud seisukohtadele.

 

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis reguleerib kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu liidu riigihangete siseturule ning selliseid menetlusi, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele, eelnõu kohta
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Määrus käsitleb Euroopa Liidu riigihankepoliitika välismõõdet. Sellega võetakse kasutusele meetmed, mis võimaldaksid liidu ettevõtetele ligipääsu maailma kaubandusorganisatsiooni raames kokkulepitud teenuste ja kaupade kolmandate riikide riigihanketurgudele senisest suuremal määral.

Määrus annab võimaluse rakendada hinnakohandusmeedet. See tähendab, et pakkumuste hindamisel lisatakse kaupade või teenuste pakkumuste maksumusele kuni 20% juurdehindlust, kui need kaubad või teenused pärinevad kolmandatest riikidest, kes piiravad ELi ettevõtjate juurdepääsu oma riigihangetele. Samas on lepingu sõlmimisel aluseks aga pakkumuse maksumus, mitte kohandatud hind. Komisjoni hinnangul toimib määruse hinnakohandusmeede eelkõige kui stiimul või mõjutusvahend, mida saab partnerite survestamiseks kasutada tulevastel, aga vajaduse korral ka käimasolevatel vabakaubandusläbirääkimistel.

Komisjon esitas määruse eelnõu ettepaneku esmakordselt 2012. aastal. Tookord ei jõudnud eelnõu kaugemale esimesest lugemisest, kuna selle vastu oli nn põhjaliberaalide rühm, kuhu kuuluvad peale Eesti näiteks Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi, Soome, Holland ja Tšehhi. Komisjoni uuendatud määruse eelnõu on võrreldes 2012. aasta versiooniga oluliselt muudetud ja selles on käsitletud siis väljatoodud probleeme.

Kolmandate riikide juurdepääsu ELi turule piirav määrus puudutab otseselt ka Eesti hankijaid ja ettevõtjaid ning Eesti üldiseid väliskaubanduspoliitilisi eesmärke. Eesti väliskaubanduspoliitika on seni toetanud võimalikult avatud turgudega reeglipõhist maailmakaubandussüsteemi. Valitsuse seisukohtade kujundamine uuendatud määruse suhtes on vajalik, et osaleda nende põhimõtete kaitsmisel ja ELi väliskaubanduspoliitika kujundamisel.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009, eelnõu kohta
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

CE-märgisega väetisetoodete määrus soodustab kooskõlas ringmajanduse mudeliga uuenduslike väetiste senisest suuremat tootmist ja põllumajandustootjatele pakutavate väetiste mitmekesistamist, aidates muuta toiduainete tootmist senisest kulu- ja ressursitõhusamaks.

Eelnõuga soovitakse vältida väetisetoodetest tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, inimeste, loomade ja taimede tervisele ning vähendada Euroopa Liidu siseturu killustatust. Sellest tulenevalt nähakse vajadust kehtestada Euroopa Liidu tasemel CE-märgisega väetisetoodetes sisalduvate saasteainete, raskmetallide ja muude lisaainete piirnormid.

Ühtlustatud EL eeskirjad nähakse ette väetisetoodetele, mida kasutatakse taimede varustamiseks toitainetega või taimede toitainete omastamise tõhususe parandamiseks. Kuivõrd eelnõu ei takista väetiste kättesaadavaks tegemist siseturul vastavalt riigisisesele õigusele, siis kehtivad ühtlustatud reeglid üksnes väetisetoodete suhtes, millel on EL siseturul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgis. Ehk CE-märgisega väetisetoodete määruse eelnõu kohaselt säilib olukord, milles paralleelselt eksisteerivad kaks väetiste turgu: ELi tasemel ühtlustatud reeglite alusel toimiv väetisetoodete turg (CE-märgisega väetisetooted) ning riigisisese õiguse alusel toimiv väetisetoodete turg.

Eesti toetab algatust ja on seisukohal, et Euroopa Liidu ühtse siseturu tõrgeteta toimimiseks on vaja väetisetoodete kättesaadavaks tegemiseks turgu võimalikult suurel määral ühtlustada. Samas, kuna teatud tüüpi väetisetooted on mõeldud vaid konkreetsete liikmesriikide või regioonide turgudele, saame toetada ka ühtlustatud eeskirjade vabatahtliku järgimise põhimõtet ning riigisisestele nõuetele vastavate väetiste turulelubamist.