Sa oled siin

Valitsuse 5.4.18 istungi kommenteeritud päevakord

4. aprill 2018 - 17:58

 Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, justiitsminister Urmas Reinsalu, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja riigihalduse minister Jaak Aab.


Lisainfo: Kateriin Pajumägi 56 498580

 

1. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Kehtiv isikuandmete kaitse seadus asendatakse uue seaduse terviktekstiga, mille eesmärk on rakendada Eesti õiguses ELi-i isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutusi puudutavat direktiivi. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.

Eelnõu kohaselt kajastuvad seaduses isikuandmete töötlemise põhimõtted, järelevalve ja vastutuse sätted. Isikuandmete kasutamist reguleerib põhiosas otsekohalduv üldmäärus. Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada riigisiseselt isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Näiteks annab seadus ajakirjandusvabaduse tasakaalustamiseks erialuse isikuandmete töötlemiseks ülekaaluka avaliku huvi korral. Uue regulatsiooni kohaselt on lubatud vähemalt 13-aastase alaealise isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste kasutamisel tema enda nõusolekul. Täpsustatakse isikuandmete kasutamist teadus- ja ajaloouuringute ning statistika tegemisel ja arhiivide tööl. Lisatakse, et üldjuhul annab loa eriliiki isikuandmetega (varasem termin delikaatsed isikuandmed) teadustöö tegemiseks eetikakomitee, selle puudumisel andmekaitse inspektsioon. Täpsustub ka surnud inimeste andmete kasutamine.

Kehtestatakse ühtne õigusraamistik uurimisasutustes, prokuratuuris, vanglates jm isikuandmete kaitsel. Näiteks on tulevikus kõigil inimestel, sõltumata nende menetluslikust staatusest, õigus tutvuda teda puudutavate andmetega. Samuti peavad õiguskaitseasutused määrama ametisse andmekaitsespetsialisti.

Seadusega muutub isikuandmete kaitse tõhusamaks. Paraneb inimeste võimalus kontrollida, kuidas ja kelle poolt tema isikuandmeid töödeldakse ja kellele edastatakse.

Seadus on kavas jõustada 25. mail 2018. a. Jõustumine sõltub isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisest. Lisaks käesolevale eelnõule on justiitsministeeriumis ette valmistamisel eraldi rakendusseadus, kus käsitletakse valdkonnaspetsiifilisi muudatusi.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/918022de-27cd-4ac6-a836-b8...

 

2. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võimaldatakse omandireformi reservfondist eraldada toetust omandireformi käigus või selle tagajärjel tekkinud elamumajanduse ja mahajäetud ehitiste probleemide lahendamiseks ning sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele.

 

3. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu esitatakse pensionireformi elluviimiseks, mis muu hulgas sisaldab pensioniea sidumist eeldatava keskmise elueaga, võimaldab inimesel valida endale sobivaim aeg pensionile minekuks, võtta pensionit välja osaliselt või peatada selle maksmine.

Eelnõu kohaselt seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga. Kehtiva korra kohaselt sõltub pensioniiga inimese sünniaastast ja on praegu 63 aastat ja 6 kuud. Üleminekuaeg kestab 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Eelnõu kohaselt seotakse pensioniea muutus 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni 3 kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni.

Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast (sõltub töötasust) ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub I samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest. Seos töötasu suurusega säilib II samba kaudu, kuhu teevad makseid nii töötaja kui riik (töötasult praegu vastavalt 2% ja 4%). II sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970–1982 aastal sündinud isikutele. Tuleviku pensionisüsteem koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest sambast, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest sambast ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast.

Seaduse rakendamiseks on vaja välja arendada Sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem SKAIS2, milleks kulub 3 miljonit eurot. Reformiga kaasnevate arenduste maksumus on 780 000 eurot (paindliku pensioni arenduskulud on ca 200 000 eurot ning iseteeninduse võimekuse väljaarendamise kulud ca 580 000 eurot).

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid isikuid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.


Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/918022de-27cd-4ac6-a836-b8aac32ededd#u4GQWL6Q

 

4. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (592 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsioon eesmärgiga keelata valla- ja linnavalitsusel, KOV ametiasutusel ja nende hallataval asutusel maksumaksja raha kasutades ajakirjanduslikke saateid ja tasulisi artikleid. Samuti keelatakse osta reklaami, mis väljub kohalikule omavalitsusele seadusega pandud teavitamise ja kohaliku elu korraldamise ülesannetest.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Lauskeelu sätestamine on avaliku teabe jagamise ebaproportsionaalne piirang. Kohalikule omavalitsusele peab jääma õigus kasutada meediat elanike informeerimiseks ja kaasamiseks kohaliku elu korraldamisse, kui avalikke vahendeid seeläbi ei kuritarvitata. Kehtivas õiguses on juba nõuded avalike vahendite heaperemeheliku kasutamise tagamiseks. Samuti märgib ministeerium, et eelnõu ei näe ette sanktsioone, kui keeldu rikutakse.

 

5. Vabariigi Valitsuse 14. septembri 2006. a määruse nr 203 "Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eeskiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Muudetakse Hiiumaal asuva Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eesmärke ja tsoneeringut. Kaitseala laiendatakse selleks, et kaitsta rohelise hiidkupra seni  kaitsmata kasvukohti.

Pihla-Kaibaldil kaitstakse metsastunud luidetevahelised niiskeid nõgusid, rabasid, siirde- ja õõtsiksoid, vanu loodusmetsi, soostuvaid ja soo-lehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Kaitsealused liigid on  kaljukotkas, roheline hiidkupar ja soohiilakas.

Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga lubatakse seni keelatud kalapüüki. Leevendatakse jahipidamise keeldu Pihlasoo ja Kaibaldi sihtkaitsevööndis, lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamist, kui see on vajalik kaitse eesmärgi saavutamiseks või ulukite levitatava taudi tõkestamiseks. Sihtkaitsevööndis lubatakse maaparandussüsteemide eesvoolude hoiutöid. Täpsustatakse piiranguvööndis lubatud majandustegevust metsa raie osas, kuusikutes lubatakse lageraiet langi pindalaga kuni 1 hektar. Keelatakse piiranguvööndis uue maaparandussüsteemi rajamine, mis seni oli kaitseala valitseja nõusolekul lubatud.

Pihla-Kaibaldi looduskaitseala pindala on 3816,6 hektarit. Kokku suureneb kaitseala pindala 39,6 hektari võrra. Kaitsealaga liidetakse 42,1 hektarit, millest 1,2 hektarit on eramaa, 38,4 hektarit riigimaa ja 2,5 hektarit reformimata maa.

Kaitseala paikneb Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kanapeeksi, Koidma, Leigri, Metsaküla, Määvli, Prählamäe ja Tubala külas.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c70e8519-ebb3-488c-be33-c5...

 

6. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (varustuskindluse tagamise analüüsi läbiviimiseks)
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 70 000 eurot esmatarbekaupade varustuskindluse tagamise analüüsi läbiviimiseks.

Vastavalt elanikkonna kaitse kontseptsioonile tuleb luua ressursid, et kohalikud omavalitsused ja riik saaksid abistada elanikke esmavajalike vahenditega ning toetada elu ja tervise kaitseks vajalike teenuste toimimist pikaajalistes või ressursimahukates kriisisituatsioonides.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab 2018. aastal tegema analüüsi, et määrata kindlaks kriisiolukordades esmatarbekaupade vajalike varude nimekiri ja kogused, analüüsida toimeahelat ning esitada valitsuse julgeolekukomisjonile ja valitsuskabineti nõupidamisele ettepanekud toimepidevuse suurendamiseks, seal hulgas varude loomiseks.

 

7. Eesti kodakondsuse andmine (D. B.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

 

8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A.N.)
Esitajad: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest taotlejale, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2003-2017 on toime pannud 26 väärtegu.

 

9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (M.Š.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest taotlejale, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on toime pannud 16 väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

 

10. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V.G.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest taotlejale, keda on kuuel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on toime pannud 28 väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

 

11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (R.K.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest taotlejale, kes aastatel 2003–2017 on toime pannud 23 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

 

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnaministrite 10. ja 11. aprilli 2018. a mitteametlikul kohtumisel
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Keskkonnaministrite kohtumisel on ministritel muu hulgas kavas arutelu õhukvaliteedi parandamisest ja parema õigusloome edendamisest.