Sa oled siin

Valitsuse 5.3.20 istungi kommenteeritud päevakord

4. märts 2020 - 16:41

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Peaminister Jüri Ratase kõrval osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil sotsiaalminister Tanel Kiik, rahandusminister Martin Helme ja justiitsminister Raivo Aeg.

 

1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on anda tarnijale paindlikkust kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustuse täitmisel. Seaduses laiendatakse tarnija mõistet, et muuta raporteerimiskohuslaseks ka ettevõtted, kes teevad kättesaadavaks transpordis kasutatavat elektrienergiat, gaaskütuseid ja vesinikku.

Tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid kütuse alusstandardiga võrreldes aasta jooksul vähemalt kuus protsenti. Kehtiva korra kohaselt peab tarnija aasta jooksul saavutama nõutud vähenemise igas kuus, edaspidi aga poolaasta kaupa. Alates 2021. aastast tuleb tarnijal kohustuse täitmist jätkata aastapõhiselt.

Muudetakse ka juriidilise isiku karistusi kohustuse rikkumisel. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu kohustuse täitmata jätmisel kasvab 400 000 eurolt alates 1. juulist 5 miljoni euroni ja alates järgmise aasta 1. jaanuarist 10 miljoni euroni.

Liikmesriigid on kohustatud koguma ja raporteerima Euroopa Komisjonile kõik kütused ja energia, mis on läinud tarbimiseks maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust muudetakse, et tagada õigusselgus põlevkivikütteõli definitsiooni tõlgendamisel.

 

2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga kehtestatakse meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Näiteks muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tuleb tagada ning kehtestatakse pikaajalise lähetuse reeglid, mille kohaselt tuleb kohaldada Eestisse lähetatud töötajale kogu Eesti tööõigust peale 12 või 18 kuud Eestis töötamist.

Muudatuse tulemusel tuleb töötasu alammäära asemel (584 eurot) lähetatud töötajale maksta töötasu (näiteks töötasu alammäär ning lisaks lisatasu öötöö ja riigipühal töötamise eest). Praegu tuleb tööandjal tagada vähemalt töötasu alammäära maksmine. Lisaks nähakse ette uus reegel, et töötajale tuleb hüvitada lähetusega seotud kulud.

Samuti kehtestatakse pikaajalise lähetuse reeglid, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist kohaldada kogu Eesti tööõigust. Kehtiv kord näeb ette minimaalsed töötingimused (näiteks miinimumtasu, tööaeg, puhkeaeg), mille kohaldamisele ajalist piirangut ei ole seatud. Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja.

Seaduse kohaselt on lähetatud töötaja Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist Eestisse lähetatud isik, kes tavaliselt töötab nimetatud riikides töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Eestisse lähetatud töötajate arv suureneb: aastal 2017 esitati Tööinspektsioonile 332 lähetamise teadet 1229 lähetatud töötaja kohta, 2018. aastal esitati 602 lähetamise teadet 2581 lähetatud töötaja kohta. Eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 12 augustini on Tööinspektsioonile esitatud 581 teadet 2342 lähetatud töötaja kohta. 2019. aasta andmete alusel on kõige rohkem lähetatud töötajaid pärit Lätist (597 töötajat), Suurbritanniast ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist (444 töötajat), Poolast (437 töötajat) ja Leedust (309 töötajat).

Üks neljandik ehk 26,7% Eestisse lähetatud töötajatest töötab ehituses ning üks viiendik ehk 21,7% töötlevas tööstuses. Ülejäänud tegevusaladel töötab juba vähem lähetatud töötajaid. Näiteks veidi üle kümnendiku kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, kümnendik finants ja kindlustustegevuse tegevusalal ning pea kümnendik elektrienergia tegevusalal. Tööinspektsiooni statistika näitab, et kõige rohkem saadetakse töötajaid lähetusse 2–90 päevaks.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega.

 

3. Eesti Vabariigi valitsuse ja Egiptuse Araabia Vabariigi valitsuse vahelise diplomaatilise passi kasutajate suhtes vastastikuse viisanõudest loobumise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti ja Egiptuse vahel kehtib riiki sisenemisel viisakohustus. Riikidevaheliste suhete soodustamiseks soovib välisministeerium sõlmida Eesti ja Egiptuse valitsuse vahelise diplomaatilise passi kasutajate suhtes vastastikuse viisanõudest loobumise kokkuleppe.

Kokkuleppega lubatakse diplomaatiliste passide kasutajatel viibida riigis ilma viisata kuni 90 päeva 180 päeva jooksul eeldusel, et nad ei tee teise poole territooriumil tasustatud tööd ega tegele muu eraviisilise äriga. Samuti vabastatakse viisanõudest diplomaatilise passi kasutajad ja nende perekonnaliikmed, kui tegemist on diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajatega või esindajatega riigis asuva rahvusvahelise organisatsiooni juures.

Euroopa Liidu liikmesriikidest on viisanõudest Egiptuse diplomaatilise passi kasutajate suhtes loobunud Austria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Taani, Tšehhi ja Ungari.

 

4. Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise lennunduskokkuleppe muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise lennunduskokkuleppe muudatused, tänu millele muutub lennuettevõtete jaoks liinide avamine paindlikumaks. Kui seni oli võimalik avada vaid otseliine, siis tulevikus on võimalik avada liine nii vahepeatustega kui ka Hiinast edasilendudega.

Ühtlasi viiakse leping kooskõlla Euroopa Liidu standardklauslitega. Näiteks kohaldub see edaspidi kõigile EL territooriumil asutatud ettevõtetele, mitte üksnes Eesti ettevõtetele

Kahe riigi lennundusvõimud leppisid muudatustes kokku ametkondade vastastikuse mõistmise memorandumiga, millele kirjutati alla 23. oktoobril 2019.

Muudatused jõustuvad, kui pooled on üksteist teavitanud riigisisese menetluse lõpetamisest diplomaatilisel teel.

 

5. Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse juhilubade vastastikust tunnustamist ja vahetamist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide (AÜE) valitsuse juhilubade vastastikust tunnustamist ja vahetamist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi eelnõu. Tegemist on õiguslikult siduva välislepingu eelnõuga.

Memorandumiga tunnustavad Eesti ja AÜE vastastikku üksteise väljastatud juhilube ja võimaldavad juhilubade vahetamist ilma teooria- ja sõidueksamiteta.

Eesti residendid tegid AÜEsse 2018. aastal 10 369 reisi, millest suurem osa olid mitmepäevased. Rahvastikuregistri andmetel elab 15. jaanuari 2020. aasta seisuga AÜEs 74 Eesti kodanikku. Samas AÜE välisministeeriumi 2018. aasta statistika andmetel elab AÜEs 295 Eesti kodanikku. Seega on mõjutatud isikute suurusjärk eelnevate aastate andmetel juhilubade tunnustamise osas ligikaudu 10 000 inimest ning juhilubade vahetamise osas ligikaudu 300 inimest.

 

6. Välisministri asendamine Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungitel
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse välisministri asendaja Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungitel.

 

7. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanismi kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa Komisjoni ettepanek on luua õiglase ülemineku mehhanism, mille alusel toetatakse Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest 2021-2027 piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, et vältida piirkondlike erinevuste suurenemist.

Mehhanismil on kolm osa:

1) Õiglase ülemineku fond (Just Transition Fund), millele eraldataks Euroopa Liidu eelarveraamistikust 7,5 miljardit eurot. Eestile eraldatav toetus oleks ettepaneku järgi 125 mln eurot (2018. a hindades). Õiglase ülemineku fondi toetusele peab liikmesriik enda ühtekuuluvuspoliitika vahenditeid (Euroopa Regionaalarengu Fondist ja/või Euroopa Sotsiaalfondist) juurde, mida rakendatakse kui õiglase ülemineku fondi vahendeid. Üleminekust puudutatud regioonile tuleb teha õiglase ülemineku kava, mis on eelduseks vahendite kasutamisel.

2) InvestEU sihtotstarbeline õiglase ülemineku kava (antakse laene EL eelarve toel), mille abil kaasatakse kuni 45 miljardit eurot investeeringuid. Kava eesmärk on meelitada ligi erainvesteeringuid, sealhulgas kestlikusse energiasse ja transporti.

3) Euroopa Investeerimispanga (EIB) avaliku sektori laenurahastu, millel on ELi eelarve tagatis ja mille abil kaasatakse üle ELi 25–30 miljardit eurot investeeringuid. Rahastust pakutakse avaliku sektori asutustele laene näiteks selleks, et teha investeeringuid kaugküttevõrkudesse ja remontida hooneid. Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku rahastu loomiseks 2020. aasta märtsis.

Õiglase ülemineku fondi eesmärk on toetada neid piirkondi ja sektoreid, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, arvestades nende sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas söest, turbast ja põlevkivist, või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest. Toetatakse piirkondade majanduslikku mitmekesisust, töötajate ja tööotsijate ümberõpet ning sotsiaalset kaasatust.

InvestEU sihtotstarbelise õiglase ülemineku kava ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) avaliku sektori laenurahastu on õiglase ülemineku teine ja kolmas sammas, mis võimestavad Õiglase ülemineku fondiga saavutatavat tulemuslikkust ELi kliimaeesmärkide täitmisel. Ühtlasi on nendel finantsinstrumentidel laiem geograafiline ulatus võrreldes fondiiga, mistõttu võib läbi nende sammaste toetada projekte, mis on fondiga määratletud territooriumist väljaspool. Sellistel projektidel peab olema õiglase ülemineku territooriumil toimuva ülemineku jaoks võtmetähtsus.

Eesti toetab õiglase ülemineku fondi loomist.