Sa oled siin

Valitsuse 4.7.2019 istungi kommenteeritud päevakord

3. juuli 2019 - 17:27

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil sotsiaalminister Tanel Kiik, keskkonnaminister Rene Kokk ja justiitsminister Raivo Aeg. Peaminister Jüri Ratas osaleb istungil ja kabinetinõupidamisel, kuid pressikonverentsi ajal viibib majandusteadlase Kostel Gerndorfi ärasaatmisel.


1. Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine)
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu
 

Eesti õigusesse võetakse üle ELi finantshuvide kaitse direktiiv ja alaealiste menetlusõiguste direktiiv. Eesti õigus on direktiivide nõuetega kooskõlas juba praegu, kuid täpsustused on vajalikud. Samuti tehakse eelnõuga mõned muud muudatused.
 

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes (nt kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesu).
 

Direktiivist tulenevalt lisatakse karistusseadustikku ELi finantshuvide määratlus, mille järgi käsitatakse Euroopa Liidu finantshuvidena ELi eelarvega ja ELi struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varasid, tulusid ja kulusid. Samuti laiendatakse Eesti karistusseaduse isikulist kehtivust, nähes ette, et see kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo kohta, kui selle on toime pannud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Direktiivi ülevõtmiseks täiendatakse karistusseadustikku uute ELi finantshuve kahjustavate kuritegude koosseisudega, milleks on hankekelmus ja maksukelmus. ELi finantshuve kahjustavate kuritegude puhul loetakse ametiisikuks ka välisriigi ametiisik. Kelmuse ja salakaubaveo eest ette nähtud sanktsiooni ülempiiri karmistatakse, tõstes vangistuse ülemmäära kolmelt aastalt neljale aastale.
 

Muudatused on vajalikud selleks, et Eesti saaks täita võetud kohustusi Euroopa Prokuratuuri tõhustatud koostöös osaleva riigina. Euroopa Prokuratuuri töö käivitumisel hakkavad vähemalt raskemaid ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid menetlema Euroopa Prokuratuuri prokurörid.
 

Tulenevalt rahapesu vastase valitsuskomisjoni ülesandest muudetakse rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära ühel aastalt kahele aastale ning nähakse ette juriidilise isiku vastutus.
 

Alaealiste menetlusõiguste direktiiv käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse selgemalt alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigused. Olulisemate muudatustena nähakse eelnõuga ette alaealise õigus individuaalsele hindamisele, tervisekontrollile vabaduse võtmisel ja tema seadusliku esindaja või muu isiku osalemisele kriminaalmenetluses. Individuaalseks hindamiseks tuleb edaspidi koostada alaealise kahtlustatava kohta kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist. Alaealisele kahtlustatavale tuleb tema õigusi tutvustada, lähtudes lapsesõbralikust ja eakohasest keelekasutusest. Alaealisel kahtlustataval on edaspidi õigus teavitada oma seaduslikku esindajat või muud täiskasvanut, samuti tuleb alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigusi tutvustada ka tema seaduslikule esindajale. Alaealise kahtlustatava või süüdistatava soovil võib tema seaduslik esindaja viibida alaealise juures kohtuistungil ja menetlustoimingute tegemise ajal.
 

Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras.
 

ELi finantshuvide kaitse direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 6. juuli. Alaealiste menetlusõiguste direktiiv tuli riigisisesesse õigusesse üle võtta 11. juuniks.


2. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe muutmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu ning kokkuleppe muutmise eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu
 

Kokkuleppe eelnõu kohaselt muudetakse Eesti Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) ühinemise kokkulepet, et pikendada Eesti ESA liikmelisuse üleminekuperioodi ja võimaldada ESA-l suurema summa eraldamist Eestile suunatud projektidele. Muudatuse kohaselt pikeneb Eesti kui uue liikmesriigi staatus 3 aasta võrra ehk üleminekuperiood pikeneb kuuelt aastalt üheksa aastani (2021 asemel kuni 2024).

See avaldab positiivset mõju Eesti majandusele, sest Eesti ettevõtjad ja teadusasutused saavad perioodil 2019–2024 juurde 3 miljoni euro väärtuses ainult Eestile suunatud projekte. Muutmise kokkulepe aitab täita Eesti kosmosevaldkonna tegevuskava 2016–2020 eesmärke, luua kosmose valdkonna ettevõtjatele konkurentsivõimet soodustava majanduskeskkonna ning viia läbi kosmosetehnoloogiate teadus- ja rakendusuuringuid.
 

ESA on 1975. aastal loodud 22 liikmesriigist koosnev rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimise ja Euroopa kosmosetööstuspoliitika kujundamisega. Eesti sai Euroopa Kosmoseagentuuri täisliikme staatuse 1. septembril 2015, mille järel algas kuueaastane liikmesuse üleminekuperiood.


3. Arvamuse andmine teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (33 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Arvamuse andmine
 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 3. juunil algatatud seaduseelnõu.
 

Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse teadus- ja arendustegevuse finantseerimise üldpõhimõte, mille kohaselt riigieelarvelise toetuse suurus teadus- ja arendustegevuseks peab olema vähemalt 1 protsent sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellele tasemele jõudmiseks nähakse ette üleminekuaeg kuni aastani 2022. Järgmisel aastal on teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise finantseerimise määr 0,83 protsenti ja aastal 2021 on 0,92 protsenti SKP-st.
 

Praegu on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014-2020 "Teadmistepõhine Eesti" seatud eesmärk tõsta aastaks 2020 teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset 3 protsendini SKP-st, millest erasektori kulutused moodustaksid 2 ja avaliku sektori kulutused 1 protsent SKP-st.
 

Haridus– ja teadusministeerium toetab eelnõu eesmärki tõsta teaduse- ja arendustegevuse riiklik rahastamine 1 protsendini SKP-st, kuid ministeeriumi hinnangul ei anna rahastamise taseme sätestamine seaduses täiendavaid tagatisi eesmärgi täitmiseks võrreldes strateegiates kokku lepitule.
Riigieelarvelised vahendid tänase seisuga ei võimalda eesmärki kohe saavutada, kuid ministeerium peab endiselt väga oluliseks selleni jõudmist. Rahandusministeerium ei toeta konkreetsete kuluotsuste kirjutamist seadusesse. Rahalised otsused peavad olema koondatud riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi, et tagada riigieelarve koostamise piisav paindlikkus.
 

Valitsuse arvamus tuleb esitada 10. juuliks riigikogu kultuurikomisjonile.

4. Raudna looduskaitseala kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt arvatakse riikliku kaitse alt välja Viljandi maakonnas Viljandi vallas Raudna looduskaitseala, kuna alal puuduvad looduskaitselised väärtused.
 

Tegemist on endisele karjäärialale rajatud tehisveekoguga. Ala ei oma tähtsust üle-eestiliselt oluliste linnuliikide pesitsusalana, ega rändepeatuskohana. Järvel pesitsevad valdavalt levinud linnuliigid. Järv on oluline Viljandi linna ja Viljandi valla elanike puhkealana. Valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist miljööväärtusliku rohevõrgustiku alaga, mille planeeringujärgne sihtotstarve on osaliselt looduslik haljasmaa ja osaliselt puhke- ja virgestusmaa.
 

Pärast looduskaitseala kaotamist jäävad alles veekogu kalda piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi piirangud. Veekogu kaldavööndi piirangu ala moodustab koos veekoguga 86 protsenti kaitse alt välja arvatavast alast. Kokku arvatakse looduskaitse alt välja 30,1 hektarit (piiranguvöönd), sellest eramaale jääb 11,8, munitsipaalmaale 9,1, riigimaale 0,8 hektarit ja jätkuvalt riigi omanduses olev maa 8,4 hektarit.


5. Liiva-Varbuse maanteelõigu kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt arvatakse riikliku kaitse alt välja Liiva-Varbuse maanteelõik ehk Postitee, mis asub Põlvamaal Kanepi ja Põlva vallas. Ala arvatakse kaitse alt välja, kuna seal puuduvad looduskaitselised väärtused.
 

Maanteeameti omanikukaitse ning maanteemuuseumi tegevus, samuti valdade üldplaneeringud tagavad edaspidigi alleede ja teelõigu ajaloolise ilme väärtustamise ja seeläbi ka säilimise, mistõttu kaitseala kaitse riiklikul tasemel ei ole vajalik. Ala riikliku kaitse alt välja arvamise korral kaovad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud.
 

Postiteel on ajaloolis-kultuuriline väärtus. Selle kaitseks on maanteeamet ja huvigrupid allkirjastanud ühiste kavatsuste protokolli, mille eesmärgiks on ühiselt kaitsta, säilitada, arendada ja tutvustada Postiteed ning sellega kaasnevat kõrge esteetilise väärtusega kultuurmaastikku, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ja tasakaalustatud keskkonnakasutusele.
 

Kaitseala pindala on 163,3 hektarit, peamiselt on tegemist riigiomandis oleva teemaaga (90 ha) ning sellega kaasneva teekaitsevööndiga (valdavalt eraomand 73,3 ha).


6. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2018. aasta täitmise aruanne
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
 

2018. aastal on aruande kohaselt ühiskonna sidusus tervikuna suurenenud, vähenenud on tööturulõhed eestlaste ja teistest rahvustes inimeste vahel ning Eesti elanike suhtumine uussisserändajatesse on muutunud positiivsemaks. Paranenud on enesehinnanguline eesti keele oskus ning eesti keele tasemeeksamite sooritus. Ka loodi 2018. aastal Narva ja Tallinna eesti keele majad ning keeleõppe võimalused on muutunud interaktiivsemaks. Venekeelne telekanal ETV+ viidi kogu Eestit katvasse vabalevi põhivõrku.
 

Murekohtadena tuuakse aruandes välja eesti keele ebapiisav oskus nii põhikooli lõpetajate kui ka kutseõppurite seas. Ka teistest rahvusest elanike osakaal Eesti avalikus teenistuses on endiselt tagasihoidlik.
 

LE 2020 tegevuste üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi.
 

Vabariigi Valitsus kiitis 17. mail 2018. aastal toimunud istungil heaks valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ tegevused aastateks 2018-2020. Alates 2020. aastast planeeritakse riigi eelarvestrateegia raames lõimumisvaldkonna Kultuuriministeeriumi elluviidavaid tegevusi riigi tegevuspõhisele eelarvestamisele ülemineku protsessis koostatava Lõimumisprogrammi alusel.
 


7. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Valitsus nimetab Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmed järgmiseks kolmeks aastaks.

Seaduse kohaselt kuuluvad nõukogu koosseisu kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget, kaks keskkonnaministeeriumi esindajat, üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning üks rahandusministeeriumi esindaja ja kolm asjatundjat keskkonnaministri ettepanekul.

Rahandusministeeriumi esindab nõukogus Rain Epler ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Ando Leppiman. Keskkonnaministri ettepanekul on asjatundjatena nõukogus Mihkel Undrest, Peeter Ernits ja Kaspar Kokk. Keskkonnaministeeriumi esindajana jätkab praegune nõukogu esimees Marku Lamp. Teine keskkonnaministeeriumi esindaja on Keskühistu Eramets juhatuse liige Kalle Põld.
 

Riigikogu nimetas 3. juunil nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Andres Metsoja ja Mihhail Korbi.
 


8. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealistele lastele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.
 

9. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

10. Eesti seisukohad avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
 

Hetkel toimub üle-euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arengu hindamine ning sellega seoses annab Eesti oma seisukohad toimuvatesse konsultatsioonidesse.


Eesti on seisukohal, et transporditaristu ja säästva liikuvuse arendamise investeeringute toetamine peab olema jätkuvalt selge Euroopa Liidu prioriteet. TEN-T programmi rakendamisel, sh selle toetamisel EL eelarve vahenditest on olnud märkimisväärne positiivne mõju transpordiühenduste parendamisele.

Eesti prioriteedid TEN-T programmi raames on puuduvate ühenduste (eelkõige piiriüleste lõikude) ehitamine, kõigi transpordiliikide koostalitusvõime suurendamine ning säästva ja tõhusa transpordi- ja liikuvussüsteemi tagamine pikas perspektiivis. Ühtlasi peab Eesti oluliseks, et oleks tagatud TEN-T võrgustiku väljaehitamisel käimasolevate projektide stabiilne rahastamine kui ka võimalus uutele projektidele, mis omavad selget piiriülest lisandväärtust EL-is või strateegilist tähtsust vastavas regioonis. Tulevikuperspektiivis peab Eesti oluliseks pöörata senisest enam tähelepanu ka piiriülese alternatiivkütuste taristu, isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtuks ja multimodaalsuse edendamiseks vajaliku taristu arendamisele.

TEN-T arengu hindamise eesmärk on anda ülevaade TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu arendamise edukusest ning saada tagasisidet valitud ja tulevikus valitavate suundade osas TEN-T võrgustiku arendamiseks (sh millised on EL taristupoliitika olulisemad parendus- ja arendusvajadused).


11. Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile põllumajandus- ja metsandussektori ning maapiirkondade riigiabi eeskirjade muutmise kohta
Esitaja: maaeluminister Mart Järvik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
 

Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni põllumajandus- ja metsandussektori ning maapiirkondade riigiabi eeskirjade muutmise osas. Praegused riigiabi eeskirjad kehtivad kuni 31. detsembrini 2020, mistõttu on komisjon koostamas uusi suuniseid ja uut grupierandi määrust aastateks 2021–2027.
 

Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu riigiabi reeglites ja muudes Euroopa Liidu valdkondlikes reeglites tuleks võimalusel vältida topeltreguleerimist. Samuti peavad riigiabi reeglid olema kooskõlas Euroopa Liidu teiste vastavate valdkondade õigusaktidega, sealhulgas tuleb tagada kooskõla riigiabi eeskirjade ja maaelu arengukava meetmete vahel. See aitab kaasa maaelu arengukava meetmete täielikule rakendamisele ning vähendab märkimisväärselt nii liikmesriikide, abitaotlejate kui ka komisjoni administratiivset koormust.

12. Eesti seisukohad energiaharta lepingu ajakohastamise läbirääkimiste kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
 

Energiaharta leping loodi eesmärgiga soodustada energiakoostööd Euroopa Liidu (EL) ning Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu riikidega. Energiaharta leping pärineb 1994. aastast. Eesti kirjutas energiaharta lepingule alla 17. detsembril 1994. aastal. Energiaharta lepingu osalisteks on nii Euroopa Liit kui ka EL-i liikmesriigid (v.a Itaalia) ning paljud teised maailma riigid (nt Jaapan, Ukraina, jpt). Venemaa ei ole energiaharta lepingu osaline (astus välja 2009. aastal).
 

ELi nõukogu otsuste eelnõude ja selle juurde käiva läbirääkimisjuhise eesmärk on anda Euroopa komisjonile luba alustada ja pidada läbirääkimisi energiaharta lepingu ajakohastamise üle Euroopa Liidu ja ELi liikmesriikide nimel. Läbiräägitavad küsimused on nii liidu ainupädevuses, liidu ja liikmesriikide jagatud pädevuses kui ka liikmesriikide pädevuses.
 

Läbiräägitavad suuremad teemavaldkonnad on järgmised:
- investeeringute kaitse sätete ajakohastamine;
- investeeringute vaidluste lahendamine (kuna energiaharta leping ei sisalda investeerimisvaidluste lahendamise mehhanismi);
- kestlik areng ja ettevõtete sotsiaalne vastutus (sh kliima ja kooskõla Pariisi kliimaleppega);
- eelinvesteeringute kaetus vaidlustuse lahendamise mehhanismiga;
- energiakandjate transiit (sh juurdepääs infrastruktuurile, juurdepääsu keelamine ja ELi energia siseturu põhimõtted).
 

Läbirääkimiste tulemuseks on uuendatud energiaharta leping. Eesti toetab energiaharta lepingu uuendamist ning nõustub volitama Euroopa Komisjoni pidamaks läbirääkimisi liidu ja liikmesriikide nimel.


13. Riigi kaitsetegevuse kava kehtestamine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riigi kaitsetegevuse kava eesmärk on tagada riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamine ja tõrjumine ning riigi toimimine selle ajal. Kava koostatakse kaheks aastaks ja on riigisaladus.