Sa oled siin

Valitsuse 4.1.18 istungi kommenteeritud päevakord

3. jaanuar 2018 - 16:24

Valitsuse istung algab homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad Stenbocki majas pressikonverentsil kell 12 peaministri ülesannetes Urmas Reinsalu, maaeluminister Tarmo Tamm ja välisminister Sven Mikser.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Hädaolukorra seaduse, maksukorralduse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse (riigikaitselise töökohustuse arvestus) eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Kaitseministeerium on välja töötanud eelnõude paketi, mis kirjeldab elutähtsat teenust osutavas ettevõttes riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramist ja sätestab nende üle arvestuse pidamise korra. 

Riigikaitseseadus näeb ette, et riigil on võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal rakendada riigikaitselist töökohustust töökohtadel, mis on reeglina seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse tagamisega. Riigikaitselise töökohaga kaasneb töökohustus tööandja ees ja see inimene on vabastatud mobilisatsioonist.

Täna kehtiva korra järgi rakendatakse riigikaitselist töökohustust üksnes avalikus sektoris ning puudub rakendusakt, mis võimaldaks (hädaolukorra seaduse alusel) elutähtsa teenuse osutajateks määratud ettevõttes riigikaitselise töökohustusega ametikohti määrata.

Ettevalmistatud eelnõude kohaselt kooskõlastab elutähtsat teenust korraldav asutus kaitseministeeriumiga elutähtsat teenust osutava ettevõtte riigikaitseliste töökohtade arvu ning kannab ettevõte vastava personali kohta märke töötamise registrisse. Samuti peetakse vastavate tööandjate üle arvestust tsiviiltoetuse registris.

Seadusemuudatus loob eeldused valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ kehtestamiseks ja rakendamiseks ettevõtteid võimalikult vähe koormaval moel.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. juulil 2018. aastal.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a7282ac-7bb3-49e0-9c64-a20b1be04c48#P8wnVu6D

 

2. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Riigikaitseliste sundkoormiste seadus kehtestab sundkoormiste määramise ja täitmise korra riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. Kuna riigikaitseõiguse revisjoni analüüside põhjal on justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi hinnangul sundkoormiste korraldamisega seotud õigusaktide muutmine ulatuslik ja ajamahukas protsess, siis tehakse riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine kahes etapis. Praegu tehakse esmased ja eelkõige sõjalise riigikaitse korraldamise seisukohalt olulised muudatused sundkoormiste määramiseks ja nende täitmise ettevalmistamiseks. Teises etapis tehakse riigikaitseõiguse revisjoni (2017–2019) raames põhjalikumad muudatused.

Eelnõu põhieesmärk on täpsustada kehtivas riigikaitseliste sundkoormiste seaduses haldusorgani ja isikute õigussuhteid sundkoormiste määramise ja täitmise korraldamisel.

Seadusesse lisatakse elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalik vara loetelusse, mida sundkoormata ei tohi. See on elutähtsa teenuse osutajate selline vara, mida neil läheb kriisi ajal teenuse toimepidevuse tagamiseks vältimatult vaja.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eac07d19-1199-4402-9ca2-3d...

 

3. Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on tagada riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine. Eelnõu on seotud vajadusega muuta riigivaraseadust, et oleks börsil oleks võimalik noteerida AS Tallinna Sadama aktsiaid.

Eelnõuga sätestatakse, et riigi osalusega äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud börsil või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, ei kohaldata neid riigivaraseaduse sätteid, mis on vastuolus väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega. Kehtiv seadus ei ole piisav, et ühemõtteliselt tagada riigi osalusega börsil oleva äriühingu juhtimine väärtpaberituru reeglite järgi ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine.

Eelnõu muudatusega ei saa valitsus edaspidi küsida äriühinguga seotud otsuste tegemiseks äriühingu mitme aasta strateegiat ja finantsplaane. Samuti ei ole hea tava, et börsil oleva äriühingu iga-aastane dividend otsustatakse valitsuse tasandil. Edaspidi ei ole riigil õigust äriühingu erikontrolli läbiviimiseks kasutada oma struktuuriüksust ega ministril õigust saada nõukogu koosolekute protokolle ja materjale, mida käsitletakse siseinfona. Kohaldada ei saa ka nõuet, et riigi osalusega äriühingute osalemine teistes äriühingutes peab olema otsustatud üldkoosoleku poolt.

Riigil on 2017. aasta detsembri seisuga osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus.

Valitsuskoalitsiooni kokkuleppe kohaselt on plaanis börsil noteerida AS Tallinna Sadama ja AS Enefit Green aktsiad.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. aprillil 2018.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b63008c4-ea50-4226-9972-a0491435904f#uWsDX1op

 

4. Arvamuse andmine kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (551 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed: Igor Gräzin, Toomas Vitsut, Valdo Randpere, Artur Talvik, Peeter Ernits, Liisa Oviir, Martin Helme ja Henn Põlluaas eesmärgiga kehtestada kindlad kohtueelse menetluse tähtajad kriminaalmenetluses.

Eelnõu kohaselt nähakse kohtueelsele uurimisasutusele toimingute läbiviimiseks ette 10 päeva ning seejärel prokuratuurile kolm kuud. Riigi peaprokuröri loal on võimalik esialgset kolmekuulist tähtaega erandkorras pikendada kolme kuu võrra ning erakordselt keerukatel juhtumitel Riigikohtu loal veel kolme kuu võrra.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel muutuks raske kuritegevuse vastane võitlus äärmiselt keeruliseks. Ka siseministeerium viitab oma arvamuses, et eelnõus pakutud tähtajad on ebamõistlikud ning ei võimalda keerulisemaid menetlusi läbi viia.

 

5. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (554 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon. Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas ja sellega seonduvalt kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele. Eelnõu kohaselt soovitakse sätestada, et pensionide (vanaduspension, II ja III sammas) väljamaksed on jätkuvalt maksustatav tulu, nii et seda ei arvestata maksuvaba tulu arvutamisel.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna näiteks töötavale pensionärile erisuse tegemine tekitaks vastuolu teiste isikugruppidega, näiteks inimestega, kes töötavad mitmel ametikohal või saavad vanemahüvitist ja samal ajal töötavad.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel suureneb uue maksusüsteemiga sissetulek võrrelduna selle aastaga 42 protsendil ja väheneb 5 protsendil kõikidest pensionäridest.

Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, sest maksuneutraalsuse tagamiseks kehtib reegel, et kõiki tulu saajaid tuleb kohelda maksuvaba tulu suuruse arvutamisel ühtmoodi.

 

6. Arvamuse andmine Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Jüri Adams, Andres Herkel, Artur Talvik, Krista Aru ja Monika Haukanõmm. Selle kohaselt soovitakse Riigikogu valimistel muuta valimisringkondade moodustamise ja mandaatide arvu määramise reegleid. Eelnõu järgi ei oleks valimisringkondade arv (hetkel 12) fikseeritud seaduses. Selle asemel sätestab seadus valimisringkondade moodustamise üldpõhimõtted, näiteks ei tohi valimisringkonnas olla vähem kui 8 ja rohkem kui 13 mandaati. Seaduse jõustumisel moodustaks valimisringkonnad riigikantselei Vabariigi Valimiskomisjoni arvamuse ärakuulamise järel.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu osas seisukohta mitte kujundada, kuna valimisringkondade hulga määramine on poliitiline otsustus, mis eeldab laiapindset arutelu parlamendis.

 

7. Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2003. a määruse nr 202 "Residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse statuut ja vorm" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse vormi.

Residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse vormi muudetakse Tartu Ülikooli ettepanekul. Ettepaneku kohaselt tuleb tunnistuse vormil muuta Tartu Ülikooli ringlogo, kuna Tartu Ülikoolil on kehtestatud uus ringlogo. Samuti ei ole tunnistusel vajalik roseti kujutis, mis ühtlustab tunnistuse vormi teiste õppekava täitmist tõendavate diplomite vormidega. Uue vormi järgi hakatakse residentuuri lõpetamist tõendavaid tunnistusi välja andma 2019. aastast.

Residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse annab Tartu Ülikool vastaval arsti või hambaarsti erialal residentuuri lõpetanud inimesele.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7f62b331-c6b4-43e2-a5b0-46...

 

8. Ruumiandmete seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse nelja keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva andmekogu põhimäärust. Muudatusega viiakse määrused kooskõlla maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seadusega, mille president kuulutas välja 29. detsembril 2017.

Muudatuste eesmärk on suurendada keskkonnaministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia haldamise ja arendamise efektiivsust ning vähendada IKT valdkonna kulusid. Muudatused võimaldavad viia lõpuni keskkonnaministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna KEMITsse konsolideerimine.

Muudatused jõustuvad 1. veebruaril 2018.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16a3e2a6-489d-4d1e-b203-68...

 

9. Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a korralduse nr 296 "Triigi sadama akvatooriumi piiride määramine" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus suurendab Saaremaal asuva Triigi sadama akvatooriumi ala. Sadama akvatoorium on piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnanõuete täitmise eest.

Triigi sadama akvatooriumi praegused piirid kehtivad 2004. aastast. Akvatooriumi ala laiendamine on vajalik, kuna Triigi sadamat laiendati. Olemasoleva kai vastasküljele ja ühtlasi akvatooriumi praegustest piiridest välja rajati uus kai parvlaevade teenindamiseks. Sellega seoses süvendati mereala, rajati uus sildumisala ja sildumisramp.

Triigi sadama pidajaks on Aktsiaselts Saarte Liinid ning sadamas osutatakse veesõidukitele sadamateenuseid sõltumata nende pikkusest. Sadam on kasutusel parvlaevaühenduseks Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Akvatooriumi muutmine on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

 

10. Eesti kodakondsuse andmine

1) Eesti kodakondsuse andmine (V. G.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus inimesele, keda on kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (D. P.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus inimesele, keda on kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine (A. K.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus inimesele, keda on kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

 

4) Eesti kodakondsuse andmine (G. J.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus inimesele, keda on kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

 

11. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.