Sa oled siin

Valitsuse 4.10.2018 istungi kommenteeritud päevakord

3. oktoober 2018 - 16:16

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Siim Kiisler, kultuuriminister Indrek Saar, rahandusminister Toomas Tõniste ning välisminister Sven Mikser.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572


1. Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: seaduse eelnõu

Kultuuriminister Indrek Saar teeb valitsusele ettepaneku muuta seaduses rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju hüvitamise põhimõtteid, et viia Eesti riikliku kahjuhüvitise tagamise regulatsioon vastavusse rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktikaga, tõsta Eesti näitusekorraldajate usaldusväärsust rahvusvahelises suhtluses ning hõlbustada rahvusvaheliste näituste korraldamist.

Eelnõu järgi ei kata riiklik näituse kahjuhüvitise tagamise regulatsioon rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riske, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ega sellega tagatise andmise ajal arvestada. Loetelu riskidest kehtestab eelnõu kohaselt valitsus. Kehtiva seaduse järgi ei kata näituse kahjuhüvitis sellist kahju, mille on põhjustanud näituse konfiskeerimine teise riigi poolt, teose loomulik vananemine, varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud viga või vääramatu jõud.

Olulisima muudatusena loobutakse eelnõuga vääramatu jõu mõiste kasutamisest ja laiendatakse seni vääramatu jõuna käsitavaid riske, hõlmates nii näiteks loodusjõudude tekitatud kahju kui ka näituse vedamise ajal toimuva terrorirünnaku. Muudatus suurendab rahvusvaheliste koostööpartnerite silmis Eestis kehtiva näituse kahjuhüvitise süsteemi usaldusväärsust, samuti võimaldab vähendada riigimuuseumide ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide kindlustuskulusid.

Eelnõuga soovitakse kehtestada tingimused, millisel juhul kaetakse kahjuhüvitisega üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest. Sellisteks tingimusteks on näituse kultuurilooline olulisus, tagatava kahjuhüvitise kõrge hind või kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse garantii olemasolu. Lisaks nähakse ette, et kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb sõlmida kindlustusleping.

Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/755e7a8b-2835-4e85-8ed7-a...

2. Põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: seaduse eelnõu

Põllumajandusloomade aretuse seaduse eesmärk on rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 2016/1012 „Tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta”. Samuti muudetakse EL-i määrust nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ.

Eelnõuga kehtestatakse aretuse tegevusloa taotlemise menetlus, tegevusloa kontrolliese ja aretusprogrammi heakskiitmise kord, loomade tõuraamatusse ja aretusregistrisse kandmise erandite rakendamise tingimused ning aretuse üle järelevalve teostamise sätted. Lisaks määratletakse seaduses pädev asutus tõuaretuse määruse tähenduses, milleks on Veterinaar- ja Toiduamet.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8494bc1b-420f-460d-b55f-3...

3. Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on suurendada II samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid ja laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Lisaks võetakse Eesti õigusesse üle tööandja pensionifondi puudutav EL-i direktiiv 2016/2341.

Kehtivas õiguses sätestatud II samba pensionifondide valitsemistasu piirmäär langeb praeguselt 2% 1,2%-le pensionifondi vara väärtusest. Konservatiivse pensionifondi valitsemistasu, mis on praegu 1,2%, ei muudeta. Muudatuse tulemusel võib prognoosida, et 2019. aastal langeb valitsemistasu 0,96%-lt 0,62%-le.

Eelnõu kohaselt võib heade investeerimistulemuste korral võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu. Selleks peab pensionifondi tootlus ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt. Edukustasu saab võtta 2020. aastal 2019. aasta investeerimistulemuste eest.

Eelnõu kohaselt vähendatakse pensionifondide investeerimispiiranguid. Seni võis kohustusliku pensionifondi vara investeerida aktsiatesse kuni 50% ulatuses ja koos aktsiafondidesse investeerimisega kuni 75% ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Eelnõu kohaselt need piirangud kaovad ja edaspidi on lubatud 100% aktsiatesse investeerivad fondid. Konservatiivse pensionifondi kontseptsioon säilib, kuid eelnõu kohaselt lubatakse neil investeerida kuni 10% ulatuses aktsiatesse. Kehtiva õiguse kohaselt need fondid aktsiatesse investeerida ei tohi.

Lisaks lubatakse II samba pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist. Eelnõu kohaselt võib ühte kinnisasja senise 5% asemel investeerida 10% pensionifondi varast. Lisaks kaob ära piirang, mis lubas investeerida kinnisasjadesse kuni 10% pensionifondi varast.

Eelnõu kohaselt võetakse üle EL direktiiv tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta. Direktiiv muudab tööandja pensionifondidele kohaldatavaid juhtimisnõudeid ja pensionikogujate teavitamist.

Pensionikogujate teavitamiseks kehtestatakse kohustuslik pensioniteatis. Pensioniteatis annab infot selle kohta, kui palju on tööandja pensioniskeemi raha kogutud ja kui palju on sellest skeemist töötajal pensionini veel oodata. Ühtegi sellist fondi, mida direktiiv käsitleb, Eestis ei ole ning seega muudatustel praktiline mõju puudub. Tööandja sissemakseid III sambasse direktiivi ülevõtmine ei puuduta.

Seaduse muudatused jõustuvad 2019. aasta jaanuaris.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15ef049e-af3b-4536-a86c-b...

4. Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: seaduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku ajakohastada välisteenistuse seadust.

Praegune välisteenistuse seadus on vastu võetud 2007, viimane muudatus töötati välja 2016. aastal.

Välisministeeriumi soov on see, et välisteenistuse seadus käiks ajaga kaasas ning arvestaks tingimustega, milles välisteenistujad ja diplomaadid igapäevaselt töötavad. Kogu süsteemi muutub välisteenistujate jaoks lihtsamaks ja selgemaks, vähendatakse oluliselt bürokraatiat ja halduskoormust.

Välisteenistuse seaduse ajakohastamine muudab kogu välisteenistuse süsteemi tõhusamaks. Keskseks eesmärk on jätkuvalt liikuda välisteenistuse tugevdamise suunal.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c68a559-ce3b-49f9-9f72-8...

5. Maastikukaitsealade kaitse-eeskirjad
1) Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga soovitakse täpsustada olemasoleva Kasti maastikukaitseala kaitse-eesmärke ning laiendada kaitstavat ala kõrval asuva Kasti lahe hoiuala arvelt. Samuti korrigeeritakse kaitseala piiri. Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kasti, Muratsi ja Tirbi külas.

Muudatus on vajalik, et tagada rannikuelupaiga tüüpide ja kaitstavate liikide kaitse ning rändel peatuvate linnuliikide seisund. Moodustatav kaitseala hõlmab osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Kasti lahe loodus- ja linnuala. Kaitseala eesmärk on kaitsta pärandkultuur maastikku, rändel peatuvate linnuliikide elupaiku ja elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid elupaigatüüpe ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Kaitseala on tsoneeritud kogu ulatuses ühte piiranguvööndisse.

Planeeritava kaitseala pindala on 500 ha, see suureneb 306,8 ha võrra Kasti lahe hoiuala arvelt. Maismaa pindalast moodustava eramaa ligikaudu 111 ha, riigimaa ligikaudu 47,7 ha ja jätkuvalt riigi omandis olev maa umbes 48,1 ha. Uusi, seni kaitse all mitte olevaid alasid kaitsealaga ei liideta, kuid välispiiri aluskaartidega vastavusse viimise tagajärjel suureneb kaitstava ala pindala 0,3 ha ulatuses.

Uue eeskirjaga lubatakse alal kalapüük ja ujuvvahendiga sõitmine. Samuti ei keelata enam lageraieid, kuna metsaelupaigad kaitse-eesmärgiks ei ole ning metsa on alal vähe (ca 67,33 ha). Sellest enamus on kadastikud ja puiskarjamaad, mistõttu on puude raie põhjendatud ka pool-looduslike koosluste taastamise eesmärgil. Võrreldes varasemaga laieneb linnujahi keeld ka kaitsealaga liidetavale hoiuala osale. Edaspidi lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul ka roo varumist.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc583fc8-a25c-4669-9129-3...

2) Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku muuta olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda.

Muudatuse eesmärk on tagada Natura 2000 loodusala eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja merikotka elupaiga kaitse. Kaitseala asub Harju maakonnas Viimsi vallas Prangli ja Aksi saarel Idaotsa külas.

Kaitseala pindala on 130 ha, sellest on eramaad 98,2 ha, jätkuvalt riigi omandis olevat maad 30 ha, riigimaad 1,8 ha ja munitsipaalmaad 0,01 ha. Sihtkaitsevööndi pindala ei suurene. Kaitseala pindala väheneb piiride korrigeerimise tulemusena 4,8 ha võrra. Kaitsealal on üks sihtkaitsevöönd ja üks piiranguvöönd.

Kaitse-eeskirja muudatusega lisandub piirang jahipidamisele. 15. veebruarist 31. juulini ei ole jahipidamine Aksi saarel lubatud. Piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ette valmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Varem oli selleks piirarvuks 20 inimest.

Muudeti ka uuendusraie tingimusi, mis tähendab, et piiranguvööndis on elupaigatüübil metsastunud luidetel uuendusraie keelatud.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d2f61a2-6311-4b6d-99e7-8...

3) Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku täpsustada olemasoleva Kallukse maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja välispiiri. Praegu kehtib alal 1998. aastal kinnitatud kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kallukse, Sootaguse ja Undla külas.

Kaitseala kaitse-eesmärk on Kallukse mägede, loodus- ja pärandkultuurmaastiku, elustiku mitmekesisuse, sürjametsade, kaitsealuste liikide ning Linda-Neitsi ehk Lodikivi kaitse. Kaitseala on tsoneeritud kogu ulatuses ühte piiranguvööndisse. Kallukse maastikukaitseala välispiir ja pindala jääb võrreldes 1998. aastal kehtestatud kaitse-eeskirjaga praktiliselt samaks, pindala väheneb arvutuslikult tehnilise korrigeerimise tõttu 0,9 ha. Uus pindala on varasema 232,5 ha asemel 231,6 ha.

Suurematest muudatustest lubatakse eelnõuga kaitseala valitseja nõusolekul lageraie hall-lepikutes ning turberaie langi pindalaga kuni viis hektarit. Võrreldes varasemaga muudetakse ehituspiiranguid – varasemalt oli uute ehitiste püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Eelnõu järgi aga on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rajatiste püstitamine ning uute hoonete püstitamine üksnes olemasolevale õuemaale ja endistesse taluõue kohtadesse.

Eelnõu link EIS-is:  https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d303eaa1-0289-4ff4-ad0d-6...

4) Keretü maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku moodustada Keretü looduskaitseala ja kehtestada kaitseala kaitse-eeskiri. Kaitseala territoorium on osaliselt juba praegu kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad liidetakse ja kaitseala koosseisu arvatakse Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga.

Kaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas Lükka ja Tsirgupalu külas ning Võru vallas Hänike ja Mustassaare külas. Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal. Tegemist on harjutusvälja osaga, kus pole aktiivset kasutust planeeritud ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist.

Keretü looduskaitseala planeeritav pindala on 1060,6 ha, millest riigimaad on 1048,3 ha, eramaad 9,8 ha ja munitsipaalmaad 2,5 ha. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga, kus püsielupaikadena on kaitse all 365,5 ha, laieneb kaitstava ala pindala 695,1 ha, sihtkaitsevöönditesse lisandub 677,8 ha ja piiranguvööndisse 17,3 ha. Uut eramaad lisandub kaitsealale 4,9 ha, millest 0,6 ha läheb sihtkaitsevööndisse ja 4,3 ha piiranguvööndisse. Sihtkaitsevöönditesse jääb kokku 832,2 ha ja piiranguvööndisse 228,4 ha.

Inimestel on lubatud alal viibida. Must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks kehtestatakse ajalised liikumispiirangud.

Kuna Keretü looduskaitseala paikneb Nursipalu harjutusväljaku territooriumil, mis on ettevalmistatud seal õppuste läbiviimiseks, siis sõjaliste õppuste korraldamisel käsitletakse ala ettevalmistatud kohana ja neid tegevusi piiranguvööndis ei piirata. Teiste sündmuste puhul on ette valmistamata kohas lubatud kuni 300 inimesega ürituse korraldamine. Rohkema rahva arvuga sündmuste korraldamisel tuleb selleks küsida valitseja nõusolekut. Sihtkaitsevööndis on selleks piiriks 200 inimesega üritus.

Piirangud metsaraietele lähtuvad metsise elupaiga kaitse vajadusest. Kaitseala valitseja nõusolekul lubatakse Keretü piiranguvööndis aegjärkne raie ja häilraie kuni 2 ha suuruse langina. Lubatud on lageraie 1 ha suuruse langina, välja arvatud männikutes. Lageraiele on seatud lisapiirangud elupaiga ja elustiku mitmekesisuse säilitamiseks.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1a3fb4d-8adb-43b1-9b41-1...

6. Saare maakonna kaitsealuste parkide, arboreetumi ja puistute piirid
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt soovitakse kinnitada Saare maakonda jääva kaheksa pargi, ühe dendraariumi ja kahe puistu piirid. Piiride muutmise on tinginud vajadus rakendada kaitse-eeskirja kohast kaitsekorda pargialadel tervikuna, võttes arvesse säilinud pargiarhitektuuri elemente ja põlispuid ning looduslikke tingimusi selliselt, et kogu ajalooliselt kujunenud planeering ja väärtuslik puistu oleks kaitsealuse pargi koosseisus.

Kuna Kudjape tammik kuulub Kudjape loodusalasse, siis lisatakse Kudjape tammiku kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüüpide puisniidud ja vanade laialehiste metsade kaitse.

Piirimuudatused on enamjaolt seotud piiride põhikaardi ja katastripiiridega vastavusse viimisega. Kokku väheneb 11 looduskaitsealuse objekti pindala 9 ha võrra.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b4b02adf-8941-41f3-ba36-7...

7. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007 määruse nr 154 "Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku muuta määrust ning korrigeerida olukord, kus alal kehtib topeltkaitse - hoiuala ja vana kaitsekorra ala.

Määrusega soovitakse tunnistada kehtetuks vana kaitsekorraga ala. Olemasolevat hoiuala laiendatakse mere arvelt ja vähendatakse vähem väärtuslike metsade arvelt ning muudetakse kaitse-eesmärke. Olemasoleva hoiuala kaitse-eesmärkidele rannaniitudele ja rannikulõugastele lisatakse aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude ning puiskarjamaade elupaigatüüp. Hoiuala piiride korrigeerimine tagab väärtuslike elupaikade kaitse ning võimaldab kogu kooslust sobivalt majandada.

Hoiuala paikneb Pärnu maakonnas Häädemeeste külas ning on kaitse all olnud alates 1991. aastast. Pärast hoiuala välispiiri korrigeerimist on hoiuala pindala 64,8 ha, millest 47,3 ha on eraomand ja 17,5 ha on jätkuvalt riigiomandis olev maa. Olemasoleva hoiuala pindala on 60,7 ha ja vana kaitsekorraga Metsapoole botaanilis-zooloogilise kaitseala pindala on 65,2 ha. Hoiuala piiri korrigeerimisel jäetakse välja ligikaudu 12,4 ha eramaid, kuid samas liidetakse hoiualaga 16,5 ha (valdavalt mereala), millest umbes 2 ha on eramaa ja ülejäänud jätkuvalt riigiomandis olev maa.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f21529d3-41a8-41a4-b728-e...

8. Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005 määruse nr 234 "Hoiualade kaitse alla võtmine Järva maakonnas" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku muuta Jalgsema, Määru ja Tudre hoiuala kaitse-eesmärke. Määrusest jäetakse välja elupaigatüübid, mida alal ei leidu ja lisatakse need, mis vajavad kaitset. Pärnu jõe hoiualaga liidetakse Pärnu jõe saare looduskaitsealana kaitse all olev Pärnu jõe saar ja korrigeeritakse alade piire.

Lisaks korrigeeritakse vastavalt põhikaardile kõigi seitsme Järva maakonnas asuva hoiuala piire. Hoiualade kogupindala on pärast Pärnu jõe saare Pärnu jõe hoiualaga liitmist ja hoiualade piiride korrigeerimist 290,7 ha, sealhulgas on eramaid 103,2 ha, riigimaid 118,2 ha, munitsipaalmaid 6,1 ha ja jätkuvalt riigi omandis olevaid maid 63,2 ha. Pärnu jõe hoiualaga liidetava Pärnu jõe saare pindala on 1,9 ha ja see asub riigimaal. Hoiualade praegu kehtiv pindala on 294,4 ha. Hoiualade pindala väheneb summaarselt 3,7 ha.

Hoiualad asuvad Järva maakonnas Järva ja Türi vallas ning Paide linnas.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79996c2c-7602-4e4c-a7a5-2...

9. Viljandi maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga soovitakse arvata Viljandi maakonnas Mulgi ja Viljandi vallas kaitse alt välja seitse parki ja puistut, millest viis on hävinud ja kaotanud oma loodusväärtuse ning kaks on kohalik omavalitsus soovinud võtta kohaliku kaitse alla.

Riikliku kaitse alt arvatakse välja Halliste dendropark, Halliste kirikupark, Aindu põlispuude grupp, Kivistiku metsapark, Pärsti park, Raudsepa dendropark ning Tusti metsapark. Neil parkidel ja puistutel ei ole ekspertide hinnangul säilinud looduskaitseseadusest ning kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjast tulenevat üleriigilist looduskaitselist väärtust. Pärsti mõisapargi ja Tusti metsapargi puhul on Viljandi vallavalitsus välja toonud, et need on kavas võtta üldplaneeringuga kohaliku kaitse alla.

Kaitse alt välja arvatavate parkide ja puistute kogupindala on 31,1 ha, sellest 7,7 ha on eraomandis, 15,1 ha  riigiomandis, 5,3 ha munitsipaalomandis ja 3 ha jätkuvalt riigi omandis.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1844c3f7-de3a-45aa-bfc8-6...

10. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara hoonestusõigusega koormamiseks (Tartu ja Luunja vallas viis kinnistut päikesepargi rajamiseks)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler soovib valitsuselt nõusolekut Tartu maakonnas Tartu ja Luunja vallas asuva viie kinnistu hoonestusõigusega koormamiseks 40 aastaks enampakkumise teel.

Detailplaneeringus on alale kavandatud päikeseenergia tootmispark, mille võimsus on ca 50-60 MV. Planeeringualale hooneid ei kavandata, lubatud on vaid elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitiste (päikesepaneelid, alajaam, inverterid) püstitamine. Päikeseelektrijaam koosneb ligikaudu 190 000 päikesepaneelist.

11. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lüganuse vallale (Maidla-Aidu-Liiva kergliiklustee L2,L10 ja L12 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler  soovib valitsuselt nõusolekut Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Maidla külas asuvate Maidla-Aidu-Liiva kergliiklustee L2, L10 ja L12 kinnistute otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lüganuse vallale kergliiklustee rajamiseks.

12. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2016. a korralduse nr 119 „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku nimetada Andres Talijärve asemel keskkonnaministeeriumi esindajana Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Marku Lamp. 

13. Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

14. Eesti kodakondsuse taastamine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku taastada kodakondsus kahele isikule, kes on selle kaotanud alaealisena.

15. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (P.V.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (I.S)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (D.A)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest.

4) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V.A)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest.

5) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (D.P)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest.

16. Eesti kodakondsusest vabastamine
1) Eesti kodakondsusest vabastamine (11 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku vabastada 11 isikut nende enda soovil Eesti kodakondsusest.

2) Eesti kodakondsusest vabastamine (20 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt  teeb valitsusele ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 20 isikut seoses nende elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega.

17. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

18. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb ettepaneku heaks kiita Euroopa Liidu  (EL) ja selle liikmesriikide ning Singapuri Vabariigi vaheline investeeringute kaitse leping. Samuti soovitakse volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures kirjutama Eesti Vabariigi nimel lepingule alla.

ELi ja Singapuri vahelise investeeringute kaitse lepingu eesmärk on parandada investeerimiskliimat ELi ja Singapuri vahel. Leping toob kasu Eesti ja ELi investoritele, kuna tagab investeeringute kaitse.

Leping kirjutatakse alla 18.-19. oktoobril 2018 Aasia-Euroopa tippkohtumisel. Leping sõlmitakse ja see jõustub pärast seda kui Euroopa Parlament on oma nõusoleku andnud ja kõik liikmesriigid on selle oma asjakohaste riigisiseste menetluste kohaselt ratifitseerinud.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f54261dc-ebca-49ff-bffe-9...

19. Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Protokolliga muudetakse olulises ulatuses Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni. Konventsioon oli ka üks peamisi tõukejõude Euroopa Liidu (EL) õiguse arendamiseks andmekaitse valdkonnas.

Konventsiooni eesmärk on kaitsta eraelu puutumatust ning see kohustab lepinguosalisi sätestama riigisiseses õiguses asjakohased meetmed, et tagada inimeste õiguste kaitse isikuandmete töötlemisel. Eraelu kaitset tunnustatakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8. Õigust privaatsusele ja andmekaitsele rõhutatakse ka EL-i põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 ning EL-i toimimise lepingu artiklis 16.

Konventsioon avati allakirjutamiseks 1981. Tehnoloogia areng ja informatsiooni üleilmastumine loob uusi ülesandeid isikuandmete kaitse valdkonnas, mistõttu vajab ka konventsioon uuendamist. Konventsiooni nüüdisajastamine on tingitud privaatsusega seonduvatest tänapäevastest probleemidest, mis tulenevad uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtmisest, ning selle eesmärk on konventsiooni tõhus rakendamine.

Protokolliga kehtestatakse tugev ja paindlik mitmepoolne õiguslik raamistik, et hõlbustada andmete liikumist üle piiri, kuid tagada samal ajal tõhus isikuandmete kaitse nende töötlemisel. Sellega seotakse omavahel maailma eri piirkonnad ja eri õiguslikud raamistikud.

Protokoll on avatud ühinemiseks ka nendele riikidele, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed.

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokoll, mis avatakse allakirjutamiseks 10. oktoobril 2018 aastal Strasbourgis.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/144eb3ab-c153-4918-8709-f...

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Algatusega luuakse uus digitaalse Euroopa programm kogumahuga 9,2 miljardit eurot ning selle eesmärk on kujundada ja toetada Euroopa ühiskondlik-majanduslikku digitaalset üleminekut. Programmiga kasvatatakse eesliini investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluses kasutatavatesse arvutitesse (2,7 miljardit eurot), tehisintellekti (2,5 miljardit eurot), küberturvalisusse (2 miljardit eurot), edasijõudnud digitaalsete oskuste arendamisse (700 miljonit eurot) ning avalike teenuste digitaliseerimisse ja piiriülesesse koostalitusvõimesse (1,3 miljardit eurot). Programmi rakendamises on kesksel kohal digitaalse innovatsiooni keskused, mis innustavad tööstust, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi võtma laialdaselt kasutusele kõrgtasemel digitehnoloogiaid.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teeb valitsusele ettepaneku programmi toetada. Prioriteetsed teemad Eesti jaoks on küberturvalisus ja e-süsteemide koostalitusvõime, kuid rahastamispotentsiaali omavad kindlasti ka tehisintellektiga seotud kas juba käigus olevad või planeeritavad projektid. Väga oluline on Eesti jaoks digitaalsete innovatsioonikeskuste teema, mille puhul ei saa nõustuda, et nende keskuste kaasamine Euroopa-ülesesse keskuste võrgustikku seatakse sõltuvusse liikmesriigi rahvaarvust. See kahjustaks väiksemate liikmesriikide võimalusi tööstuse digitaliseerimisega seotud tegevustest kasu saamisel, seisab ministri ettepanekus valitsusele.

2) Eesti seisukohad teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ perioodi 2021-2027 eelnõude kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa horisont on Euroopa Liidu teadusuuringuid ja innovatsiooni toetav uus raamprogramm aastateks 2021-2027. Võrreldes praeguse programmiga pannakse seal rohkem rõhku innovatsioonile, teaduse ühiskondliku mõju suurendamisele ning rahastamise ja partnerluste lihtsustamisele.

Euroopa horisondi eelarve on 94,1 miljardit eurot ning see jaguneb programmi osade vahel nelja ossa: avatud teadus – 25,8 miljardit eurot; ühiskonnaprobleemid ja juhtpositsioon tööstuses – 52,7 miljardit eurot; avatud innovatsioon – 13,5 miljardit eurot; Euroopa teadusruumi tugevdamine – 2,1 miljardit eurot.

Eesti toetab Euroopa horisondi üldiseid suundumusi, nagu teaduse mõju suurendamine ja partnerluste lihtsustamine. Samuti peab oluliseks, et raamprogrammi elluviimisel toetatakse jõulisemalt piiriülest ja sektorite vahelist koostööd, mobiilsust, tipptaset, avatust ja kaasatust. Raamprogrammi kujundamisel tuleb senisest rohkem arvestada väikeriikide eripärade ja vajadustega ning eemaldada osalusbarjäärid.

Eesti leiab, et Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks on oluline ühtse ja tasakaalus Euroopa teadusruumi arendamine ning peab tähtsaks toetada raamprogrammist tugevate tippkeskuste arendamist üle kogu Euroopa. Eesti jaoks on oluline, et raamprogramm toetab erinevat tüüpi innovatsiooni ning kogu innovatsiooniahela terviklikku rahastamist, alates alusteadusest kuni turulähedase teadus- ja arendustegevuseni.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning toetada raamprogrammi põhieesmärke ja üldstruktuuri.

3) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse InvestEU programm
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

InvestEU programm toetab ELi poliitikaeesmärke finantsinstrumentide kaudu. Programm tugineb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja teiste käimasoleva ELi eelarveperioodi rahastamisvahendite kogemusele.

EL eelarve tagatis InvestEU-le on 38 miljardit eurot. Lisaks garantiifondile on programmi juures ka nõustamiskeskus, mis pakub eelkõige projektide väljatöötamisega seotud tehnilist abi; InvestEU portaal, mis pakub hõlpsasti juurdepääsetavat andmebaasi rahastamist otsivate projektide edendamiseks ning segarahastamistoimingud (nn blending), mis võimaldavad kombineerida finantsinstrumentide kaudu vahendatavat rahastust tagastamatute toetustega.

InvestEU fondiga toetatakse rakenduspartnerite (peamiselt Euroopa Investeerimispanga, aga ka teiste pankade) pakutavaid finantstooteid. InvestEU fond kaasab erasektori investeeringuid nõudluspõhiselt. Fond pakub ELi rahastamisvahendeid neljale poliitikavaldkonnale: jätkusuutlik taristu; teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine; väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd); sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku toetada InvestEU programmi loomist. Eestile on oluline VKEde rahastamine, mis ei tohiks järgmisel perioodil väheneda. Samuti on oluline, et garantiile oleks ligipääs, kas otse või Euroopa Investeerimispanga kaudu ka väiksemate riikide (arengu)pankadel. Toetame võimalust InvestEU ja nt ühtekuuluvuspoliitika vahendite kombineerimiseks ja ka võimalust kuni 5% EL struktuurivahenditest või maaelu arengu vahenditest kanda InvestEUsse, kus seda kasutaks selle liikmesriigi heaks, kes ülekande tegi. Veel on oluline vältida halduskoormuse suurenemist ja dubleerimist.

4) Eesti seisukohad Nõukogu otsusele, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimist, sh ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Nõukogu otsus reguleerib ülemeremaade ja -territooriumide ning Gröönimaa poliitilist koostööd Euroopa Liiduga, õigusraamistikku ning Euroopa Liidu poolset rahastust. Nende riikide assotsieerimiseks on Euroopa Liidu järgmises pikaajalises eelarves ette nähtud 500 miljonit eurot.

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku toetada ülemeremaade ja - territooriumide ning Gröönimaa jätkuvat assotsieerimist Euroopa Liiduga.

5) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseeelnõu kohta, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Määrus sätestab ühinemiseelse abi programmi, selle vormid ja eeskirjad Euroopa Liidu järgmiseks pikaajaliseks eelarveperioodiks. Programm on mõeldud kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide abistamiseks. Programmi eelarve kogumaht on 14,5 miljardit eurot.

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku toetada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi loomist, rõhuasetusega Lääne-Balkani riikide toetamisele.

Oluline on, et rahastamisvahendi kavandamisel ja rakendamisel võetakse arvesse kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide läbirääkimisprotsessi arengut ja seisu ning vajadusel reageeritakse kiirelt ja paindlikult muutustele.

6) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu kohta reformide tugiprogrammi loomiseks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Algatusega luuakse ELi eelarvesse programm riikide struktuursete reformide toetuseks perioodiks 2021-2027 (kokku 25 miljardit), mis koosneb reformitoetusvahenditest (22 miljardit), tehnilise toetuse vahenditest (0,84 miljardit) ja konvergentsirahastust euro kasutuselevõtuks valmistuvate liikmesriikide jaoks (2,16 miljardit).

Reformitoetusvahend jaguneks liikmesriikide vahel vastavalt rahvaarvule (Eesti osa oleks maksimaalselt 64 miljonit eurot). Sellest toetataks Euroopa poolaasta käigus (nt riigipõhistes soovitustes) kõige olulisemaks peetud reforme, nt toote- ja tööturu reforme, haridus- ja maksureforme, kapitaliturgude arendamist, ettevõtluskeskkonna parandamist, investeeringuid inimkapitali ja avaliku halduse reforme.

Tehnilise toetuse vahend (0,84 miljardit eurot) on mõeldud toetama liikmesriikide reformide kavandamist ja rakendamist ning haldussuutlikkust kõikides liikmesriikides. Samasugune programm (struktuurireformi toetusprogrammi) toimib ka praegusel perioodil ning see jätkuks ka peale 2021. aastat.

Konvergentsirahastu (2,16 miljardit eurot) pakuks sihipärast finants- ja tehnilist tuge liikmesriikidele, kes on astunud konkreetseid samme (nt kiri liikmesriigi valitsuselt komisjonile, milles valitsus väljendab selget tahet ja plaani euroalaga liitumiseks konkreetse aja jooksul) euro kasutusele võtmiseks.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku toetada eelnõu eesmärki ergutada struktuursete reformide elluviimist, tugevdada haldussuutlikkust ning toetada riikide euroalaga liitumist. Samas on ettepanek eelistada eelnõu eesmärke saavutada ehk struktuurseid reforme toetada ühtekuuluvuspoliitika raames, mis tähendab, et  ühtekuuluvuspoliitika peaks olema rohkem suunatud Euroopa poolaasta protsessis ja riigipõhistes soovitustes toodud probleemide lahendamiseks.

7) Eesti seisukohad Euroopa investeeringute stabiliseerimise funktsiooni loova määruse eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Algatusega luuakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend, mille eesmärk on aidata stabiliseerida avaliku sektori investeeringute taset ja toetada majanduse kiiret taastumist euroalal ja Euroopa vahetuskursimehhanismi (ERM II) riikides.

Instrumendist antakse ELi eelarve garantiil madalseisus riigile laenu. Garantiide kogumaht ei tohi ületada 30 miljardit eurot. Laenu saamise üheks tingimuseks on riigi lubadus säilitada majandusraskuste ajal eelneva 5 aasta avaliku sektori investeeringute taseme.

Teiseks teeb Euroopa Komisjon ettepaneku luua eraldi toetusfond, mida rahastaksid liikmesriigid osamaksetest, mis arvutatakse Euroopa Keskpanga kapitali jaotusvõtme alusel. Fondi arvelt kaetakse riigile antud laenu intressikulud.

Riik saab fondist laenu taotleda siis, kui on täidetud kaks töötusega seotud tingimust – töötuse määr kvartalis on ületanud riigi eelneva 15 aasta keskmise töötuse määra ning töötuse määr kvartalis on kasvanud rohkem kui ühe protsendipunkti võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartali määraga. Moraaliriski vähendamiseks on laenu saamiseks tingimus, et riigil ei tohi olla viimase kahe aasta jooksul langetatud negatiivset otsust ülemäärase eelarvedefitsiidi ja/või makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuris.

Rahandusminister Toomas Tõniste leiab ettepanekus valitsusele, et investeeringute stabiliseerimiseks majanduslanguse ajal on kõige tähtsam vastutustundlik eelarvepoliitika, sh puhvrite kogumine nn headel aegadel. Euroala riikide majanduste stabiliseerimisel mängib vähemalt sama suurt rolli euroala riikide töö-, kapitali- ja pangandusturgude integreerimisele suunatud reformidega jätkamine. Oleme põhimõtteliselt valmis osalema aruteludes keskse stabiliseerimisfunktsiooni või töötuskindlustusele antava lühiajalise stabiliseeriva laenuskeemi teemadel, kui on tagatud, et valitud mudel soodustaks ka puhvrite kogumist – seda komisjoni ettepanek täna ei tee.