Sa oled siin

Valitsuse 3.5.2018 istungi kommenteeritud päevakord

2. mai 2018 - 17:55

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Valitsuse pressikonverents algab kell 12 ja plaani järgi osalevad sellel peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt, rahandusminister Toomas Tõniste ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56498580

 

1. Arvamuse andmine seaduseelnõu kohta
1) Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (610 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Igor Gräzin, Krista Aru, Toomas Kivimägi, Mart Helme ja Erki Savisaar sooviga muuta Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nimi Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi asjade komisjoniks. Komisjoni pädevust ega ülesandeid ei muudeta. Algatajate eesmärk on viia Riigikogu alatise komisjoni nimi kooskõlla Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidu koosseisust.

Riigikogu liikmed Igor Gräzin, Arno Sild, Artur Talvik ja Oudekki Loone on sama sisuga eelnõu algatanud ka 23. märtsil 2017. aastal (414 SE). Valitsus arutas seda 20. aprilli 2017. a istungil, kus otsustati loobuda arvamuse andmisest.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse andmisest, kuna tegu on eelkõige parlamendi enesekorraldusliku küsimusega.  

 

2) Arvamuse andmine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon ning see on koostatud haridus- ja teadusministeeriumis 2016. aastal ettevalmistatud samasisulise eelnõu alusel.

Eelnõu kohaselt soovitakse hakata üldhariduskoolide, samuti eraüldhariduskoolide direktorite tööd alates 2019. aasta 1. jaanuarist regulaarselt hindama. Direktori töösooritust ja vastavust kvalifikatsiooninõuetele hinnataks vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Selleks moodustatakse hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad ka haridus- ja teadusministeeriumi, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja koolijuhtide esindajad. Hindamisega antakse tagasiside direktori tööle ning puuduste korral antakse tähtaeg kordushindamise läbiviimiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmine on aluseks teha kooli pidajale ettepanek direktoriga töölepingu lõpetamiseks. Kui direktoriga töölepingut ei lõpetata, siis luuakse riigile võimalus vähendada riigieelarvest kooli pidajale ettenähtud toetust direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude katmiseks.

Haridus- ja teadusministeerium ning rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Ministeeriumid on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse üksuse karistamine temale eraldatava toetuse proportsionaalse vähendamisega, ei ole proportsionaalne. Lisaks on haridus- ja teadusministeeriumis ettevalmistatud kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, kus sisaldub ka regulatsioon direktorite hindamise kohta.

 

2. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264 "Maaeluministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga korrastatakse ministeeriumi töökorraldust, et täita tõhusamalt põhiülesandeid.

Põllumajandus- ja maaelupoliitika valdkonnas korraldatakse ümber kolme osakonna töö.

Strateegia- ja finantsosakond liidetakse, täpsustatakse siseauditiosakonna ning teadus- ja arendusosakonna põhiülesandeid.

Lisaks kaotatakse praegu täitmata halduse asekantsleri ametikoht, mille vastutusvaldkond läheb üle ministeeriumi kantslerile.

Määrus jõustub 1. juulil 2018.

Eelnõu link EIS-ile:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb4375c4-9a72-4202-a98a-54...

 

3. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse ja tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse ja tasuta võõrandamiseks Kambja vallale (Soinaste külas kaks kinnistut)

Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek müüa Kambja vallale Soinaste külas asuv Külvi kinnistu alla turuhinna 47 450 euro eest ning samuti anda vallale tasuta üle Parkmetsa tee lõik 1 kinnistu. Kambja vald vajab kinnistuid elamuehituseks ja juurdepääsutee rajamiseks.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse ja tasuta võõrandamiseks Põhja-Sakala vallale (Lõhavere külas asuvad kolm kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek müüa Põhja-Sakala vallale uue tööstuspargi ja selle juurdepääsutee rajamiseks Lõhavere külas asuvad Suur-Nigula ja Väike-Nigula kinnistud alla turuhinna 4745 euro eest. Samal eesmärgil saab vald keskkonnaministeeriumilt tasuta Nigula tee kinnistu.

Põhja-Sakala valla tööstuspargi arendamise osalemise kohta on oma huvi kinnitanud: OÜ Combimill, OÜ Tefire Tootmine, OÜ Tefire Group, OÜ Kraner Investments, OÜ Paala. OÜ Vilpak on omandanud krundi kavandataval tööstusalal, kus soovib oma tegevust arendada. Tööstuspargi rajamiseks saab vald EASist piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetust.

 

4. Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a korralduse nr 90 "Aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsiate avaliku pakkumise korraldamine" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt täpsustatakse kavandataval Tallinna Sadama aktsiate avalikul enampakkumisel aktsiate müügikorraldust.

 

5. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31. märts 2018.
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus saab ülevaate stabiliseerimisreservi varadest. Märtsi lõpul oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 411,7 miljonit eurot. Reservi vahenditest suurem osa on paigutatud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse. Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.

Reservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.

 

6. Eesti kodakondsuse andmine (36 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 36-le eelnõus nimetatud taotlejale, kuna nad on täitnud kodakondsuse saamise tingimused.

 

7. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine ning suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks, suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

8. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse maksustamise paketi kohta

Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Euroopa Komisjon soovib ajakohastada digitaalmajandusest teenitud kasumi maksustamise reegleid EL tasandil. Probleem on selles, et rahvusvahelise ettevõtte tulumaksu reeglid on vananenud, need ei suuda haarata uusi ärimudeleid, milles teenitakse tulu digitaalsete teenuste osutamisest sihtriigis füüsiliselt kohal olemata. Vananenud reeglite rakendamisel ei lange väärtuse loomise koht ja maksude maksmise koht enam kokku. Digimajanduse ettevõtted maksavad traditsioonilistest ettevõtetest kasumilt vähem maksu. Üleilmse lahenduse puudumisel võtavad liikmesriigid tekkinud olukorra leevendamiseks ühepoolseid meetmeid, mis seavad ohtu siseturu toimimise. Paralleelselt on käimas töö OECDs eesmärgiga jõuda üleilmselt kokkulepitud soovitusteni, kuidas digitaalmajanduse väljakutsetele reageerida. Soovitused peaksid sisalduma OECD 2020. aasta aruandes, kuid üksmeelsele lahendusele jõudmine pole kindel. Lisaks on paketis teatis, mis kirjeldab probleeme digitaalmajanduse maksustamisega ning komisjoni soovitus juhtnööridega, kuidas hõlmata märkimisväärne digitaalne kohalolu maksulepingutesse.

Digitaalmajanduse maksustamise paketis on direktiivi eelnõu, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohaloleku äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad. Selle kohaselt tekib mitteresidendist äriühingul teatud tingimusi täites riigis püsiv tegevuskoht ning riigil teenitud kasumi maksustamise õigus, füüsiline kohalolek ei ole enam nõutav. Märkimisväärne digitaalne kohalolek tekib, kui äriühing ületab vähemalt ühe digitaalsete teenuste osutamise lävendi: ehk äriühingu käive on riigis vähemalt 7 miljonit eurot aastas; kasutajaid on riigis vähemalt 100 000 või ärilepinguid on vähemalt 3000.

Teine direktiivi eelnõu kehtestab ajutise digiteenuste maksu äriühingu tulumaksu reeglite muutmiseni. Maksustatav teenused oleksid: internetireklaamipinna müük; digitaalne vahendustegevus, mis viib kasutajaid üksteisega kokku; kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal loodud andmete müük. Maksumäär oleks 3% maksustatavast tulust.

Äriühingust saab digiteenuse maksu maksja, kui ta osutab maksustatavaid teenuseid ning tema globaalne käive on üle 750 miljoni euro aastas ning maksustatavate teenuste käive ELis üle 50 miljoni euro aastas.

Paketis on veel komisjoni soovitus, mis sisaldab juhtnööre liikmesriikidele, kuidas lisada märkimisväärse digitaalse kohaloleku kontseptsioon maksulepingutesse ning teatis, mis kirjeldab digitaalmajanduse maksustamisega seotud probleeme.

Eesti toetab paketi eesmärki. Märkimisväärse digitaalse kohaoleku tekkimise lävendid peaksid Eesti nägemuses võtma arvesse liikmesriikide väga erinevat suurust. Liiga kõrged lävendid jätavad väiksemad riigid nagu Eesti ilma täiendava maksutuluta. Digiteenuste maksu puhul leiab Eesti, et globaalse käibe lävendi võiks kaotada. Muidu võib kaasneda olukord, kus ettevõte, kelle globaalne käive on 760 miljonit ja käive ELis 60 miljonit hakkab uut maksu maksma, kuid ettevõte, mille käive ELis on sadades miljonites eurodes, kuid globaalselt alla 750 miljoni euro, ei maksa digiteenuste maksu. Lisaks peab Eesti vajalikuks lisada riigipõhised lävendid, et iga liikmesriik saaks ise otsustada, kui suure käibega peab digitaalseid teenuseid pakkuv äriühing riigis olema, et digiteenuste maks temale rakenduks.

 

2) Eesti seisukohad läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastase kava kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava. Eesti üldiselt toetab läänepiirkonna vete kalavarude majandamise mitmeaastase kava eelnõu vastuvõtmist

 

3) Eesti seisukohad investeerimisfondide piiriülese turustamise nõuete muutmise eelnõude kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Investeerimisfondide piiriülese turustamise lihtsustamise ettepanekute eesmärk on kaotada turustamist takistavad tõkked ja muuta piiriülene turustamine läbipaistvamaks, kiiremaks ja odavamaks. Investoritele võimaldaks see tänu suuremale konkurentsile suuremat valikut.

ELi investeerimisfondide, millel on oluline roll erasäästude suunamisel majandusse ja ettevõtjate rahastamisvõimaluste mitmekesistamisel, turu koguväärtus on 14,3 triljonit eurot. Täit potentsiaali ei ole see turg aga veel saavutanud. Vaid veidi üle kolmandiku (37%) eurofondidest ja ligikaudu 3% alternatiivsetest investeerimisfondidest on registreeritud turustamiseks rohkem kui kolmes liikmesriigis. Piiratud piiriülene turustamine on tingitud muuhulgas regulatiivsetest takistustest, mis praegu investeerimisfondide piiriülest turustamist takistavad.

Pakett koosneb kahe direktiivi (direktiivi eelnõu) ja kahe määruse muutmise ning ühe määruse ettepanekutest (määruse eelnõu).

Määruse eelnõuga soovitakse siseriiklike turustusnõuete ja regulatiivsete tasude ühtlustamise kaudu suurendada läbipaistvust. Selleks ühtlustatakse muuhulgas liikmesriikide pädevate asutuste kontrolli protsesse ja nõudeid, mida rakendatakse turundusteadetele. Määruse eelnõu kohaselt tugevneb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse roll investeerimisfondide jälgimisel.

Direktiivi eelnõu ühtlustab tingimused, mille alusel investeerimisfondid võivad liikmesriigi turult lahkuda. Need tingimused loovad varahalduritele võimaluse lõpetada ettemääratletud juhtumitel investeerimisfondi turundus ühes või mitmes vastuvõtvas liikmesriigis, mis ei ole investeerimisfondi päritoluriik. See võimaldab Euroopa varahalduritel testida potentsiaalsete kutseliste investorite soovi uute investeerimisstrateegiate järele enne lõplikke turundustegevusi.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni eesmärki soodustada investeerimisfondide piiriülest pakkumist ja kaotada piiriülest turustamist koormavad ebamõistlikud takistused.