Sa oled siin

Valitsuse 31.1.2019 istungi kommenteeritud päevakord

30. jaanuar 2019 - 15:28

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, rahandusminister Toomas Tõniste ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572


1. Innovatsioonipoliitika komisjoni koosseisu kinnitamine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tüüp: korralduse eelnõu

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teeb valitsusele ettepaneku kinnitada innovatsioonipoliitika komisjoni uus koosseis. Ettepanek on senise 23 liikme asemel kinnitada 13-liikmeline komisjon. Komisjoni juhib ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.

Innovatsioonipoliitika komisjoni peamine ülesanne on anda sisendit järgmise perioodi majanduse, teaduse ja innovatsiooni arengut suunavale strateegiale.

2. Tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitavate 2019.–2021. kalendriaasta halduslepingute eelnõude heakskiitmine ning volituse andmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps       
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu puudutab Eesti Kunstiakadeemiat, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ning Tartu Ülikooli.

Halduslepinguga soovitakse kehtestada ülikooli kohustused kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks, sh erandid (õppekulude hüvitamine, osakoormusega õpe, doktoriõppe rahastamine). Tegevustoetuse riigieelarve vahenditest vähemalt 80 protsenti moodustab baasrahastus ja kuni 20 protsenti tulemusrahastus. 

Kahepoolsed halduslepingute sõlmimise läbirääkimised on toimunud kõigi avalik-õiguslike ülikoolidega ja peamiseks eesmärgiks oli vastutusvaldkondade ülevaatamine ning üliõpilaste vastuvõtu vähendamine väljaspool vastutusvaldkondi ning mis lähtusid tööturu prognoosidest.

Halduslepingu täitmiseks sõlmib valdkonna eest vastutav minister iga-aastaselt selle rahastamise kokkuleppe.

3. Riigi liikmeõiguste teostaja määramine rahvusvahelises mittetulundusühingus Euroopa Äriregistrite Ühendus ja volituse andmine
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku määrata justiitsministeerium Eesti Vabariigi täieõiguslikuks esindajaks ja riigi liikmeõiguste teostajaks rahvusvahelises mittetulundusühingus Euroopa Äriregistrite Ühendus (European Business Registry Association- EBRA).

EBRA on kahe organisatsiooni ühinemisel loodav mittetulundusühing, mille liikmeteks saab ligikaudu 35 jurisdiktsiooni. EBRA eesmärk on edendada äriregistrite vahelist koostööd, viia läbi uurimis- ja arendustegevusi ning hõlbustada andmevahetust.

EBRA ühendab omavahel organisatsioone European Commerce Registers’ Forum (ECRF) ja European Business Register (EBR). ECRF on seni edendanud Euroopa äriregistrite vahelist koostööd ja EBR koordineerinud äriregistrite vahelist andmevahetust.

EBRiga teeb koostööd Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

EBRA aastakonverents toimub tänavu Tallinnas.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0f6aa28-9520-4813-82bf-e...

4. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kihnu vallale (Võrgukuuri ja Kihnu välibaasi kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler soovib valitsuselt nõusolekut Kihnu vallas Rootsikülas asuva Võrgukuuri ja Kihnu välibaasi kinnistute otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kihnu vallale tuletorni juurde loodushariduse ja külastuskeskuse rajamiseks.

5. Partnerlusleppe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014-2020 kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku kinnitada muudatused partnerlusleppes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks aastatel 2014–2020.

Euroopa Liidu (EL) programmiperioodi 2014–2020 vahendite kasutamiseks on Eesti ja Euroopa Komisjon kokku leppinud viie fondi kasutamise raamistiku. Lepe puudutab kolme ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurifondi – Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) – ja lisaks neile ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF).

Lepe määratleb fondide kasutamise konkreetsemad eesmärgid, sekkumisloogika, valdkonnad, tulemuste jälgimise indikaatorid koos baas-, vahe- ja sihttasemetega.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava muutmist koordineerib rahandusministeerium,  maaelu arengukava ja Euroopa merendus- ja kalandusfondi rakenduskava elluviimist ja muutmist korraldab maaeluministeerium. 2018. aastal muudeti kõiki kolme kava ning Euroopa Komisjon on muudetud dokumendid kinnitanud.

Partnerluslepet muudetakse selleks, et viia selles esitatud finantsinformatsioon kooskõlla eelpool nimetatud dokumentides tehtud muudatustega finantsandmetes.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03c9d070-c94c-4897-8931-c...

6. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku kinnitada perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri uues sõnastuses.

Meetmete nimekiri on koostatud lähtuvalt ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest tegevustest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, meetme tegevusi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi.

Meetmete nimekirja kogumaksumus on 4,46 miljardit eurot. Sellest Euroopa Liidu toetus on  3,3 miljardit eurot, riiklikuks kaasfinantseeringuks riigieelarve kaudu on ette nähtud ligi 200 miljonit eurot ja toetuse saajate omafinantseeringuks 961 miljonit eurot.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83235df5-c906-4330-a0ef-6...

7. Loa andmine loterii korraldamiseks Eesti Olümpiakomitee toetuseks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku anda ASile Eesti Loto luba korraldada eriloterii, et toetada Eesti Olümpiakomitee põhikirjalisi eesmärke.

Eesti Olümpiakomitee soovib koostöös Eesti Lotoga korraldada 2020. aastal toimuvate Tokyo suveolümpiamängude eel olümpia- ja spordiliikumise toetuseks loterii. Selle tulust saaks toetada tippsportlaste ettevalmistust tiitlivõitlustel osalemiseks. Kavandatav toode oleks kiirloterii ehk kraapekaart hinnaga viis eurot, mille võidufond on 50 protsenti piletite müügitulust.

Eesti Olümpiakomitee saaks toetust mahus 65 protsenti loteriipiletite müügi puhastulust ehk hinnanguliselt ligikaudu 100 000 eurot. Toetus antakse Eesti Olümpiakomiteele üle hiljemalt 31. juulil 2020.

8. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31. detsember 2018.
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: aruanne

Rahandusminister esitab aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta möödunud aasta lõpul.

Enamik reservi vahendeid on paigutatud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse. Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Reservi peab olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.

Reservi tohib kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.

9. Eesti kodakondsuse andmine
9.1 Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema kahele alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on hetkel Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

9.2 Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on hetkel Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

10. Eesti kodakondsusest vabastamine (14 isikut)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku vabastada 14 isikut Eesti kodakondsusest.

Eelnõus loetletud isikutest 12 elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist neli elavad Soome Vabariigis, neli Norra Kuningriigis, kaks Venemaa Föderatsioonis, üks isik Saksamaa Liitvabariigis ning üks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis.

Eelnõus toodud isikutest üks elab Eestis ja on saanud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse ning üks elab Soomes ja on saanud Saksamaa Liitvabariigi kodakondsuse.

11. Eesti kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium on esitanud Eestile kirjaliku taotluse isiku väljaandmiseks Ameerika Ühendriikidele.

Isikut süüdistatakse Ameerika Ühendriikides 52 süüdistuspunktis aastatel 2012 kuni 2015 toimepandud kuritegudes.

Eestis jaguneb isiku välisriigile väljaandmise menetlus eelmenetluseks justiitsministeeriumis ja riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks. Väljaandmise õiguslikku lubatavust hindab Harju Maakohus, mis tunnistas väljaandmise õiguslikult lubatavaks ning määrus jõustus edasi kaebamata.

Ameerika Ühendriikide taotlus isiku väljaandmiseks tugineb 8. veebruaril 2006 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelisele väljaandmislepingule, mille kohaselt kohustuvad riigid teineteisele välja andma isikud, keda taotluse esitanud riik kahtlustab, süüdistab või on süüdi mõistnud kuriteos, mis on mõlema riigi seaduste alusel karistatav vabaduse kaotusega rohkem kui üks aasta või raskema karistusega.

12. Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks protokolli eelnõu, millega Põhja-Makedoonia Vabariik ühineb Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga.

13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
13.1 Eesti seisukohad e-kaubanduse käibemaksu rakenduspaketi kohta

Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Liidu Nõukogu käibemaksudirektiivi ja käibemaksusüsteemi rakendusmäärust muudetakse seoses 2017. aasta detsembris vastu võetud e-kaubanduse käibemaksu direktiiviga. E-kaubanduse käibemaksu direktiiviga muudeti elektroonilised liidesed (turud, platvormid, portaalid) vastutavaks käibemaksu tasumise eest juhul, kui nende kaudu müüvad kolmandate riikide ettevõtjad ELi tarbijatele kaupu väärtuses kuni 150 eurot.

Ettepanekutega kehtestatakse konkreetsed tingimused, millised elektroonilised liidesed peavad käibemaksu tasumise eest vastutama hakkama. Lisaks sätestatakse detailsemad reeglid, et elektroonilistele liidestele ei kaasneks muudatustega ebamõistlikku halduskoormust.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku toetada käibemaksu e-kaubanduse rakenduspaketti ja selle rakendussätteid. Samuti toetab Eesti tingimusi, mille alusel määratakse kindlaks elektroonilised liidesed, kes hakkavad vastutama käibemaksu tasumise eest selliste tehingute puhul, kus elektrooniliste liideste kaudu müüvad EL-i tarbijatele kaupu kolmandate riikide müüjad. Selliste tingimustega on hõlmatud võimalikult paljud elektroonilised liidesed ning sellega on käibemaksu laekumine paremini tagatud võrreldes olukorraga, kui kolmandate riikide ettevõtjate tarnete puhul oleks iga ettevõtja eraldi käibemaksu eest vastutav. Lisaks toetab Eesti põhimõtteid, mis aitavad tagada, et elektroonilistele liidestele ei kaasneks muudatusega liigset halduskoormust.

13.2 Eesti seisukohad käibemaksusüsteemi muutmise eelnõude paketi kohta, millega kehtestatakse teatavad nõuded makseteenuse pakkujatele
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Eelnõude paketiga tehakse ettepanek kehtestada makseteenuse pakkujate ja maksuhaldurite vaheline koostöö, kus makseteenuse pakkujatel tuleb hakata säilitama piiriüleste tehingute kohta andmeid makse saajate lõikes ning edastama talletatud andmeid oma liikmesriigi maksuhaldurile. Andmeid peaks koguma kõigi maksete saajate kohta, kes saavad üle 25 piiriülese makse kvartalis. Kõikide liikmesriikide maksuhaldurid peaksid edastama liikmesriigi siseselt kogutud andmed uude EL kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi. See võimaldaks komisjoni hinnangul pettuse vastase võitlusega tegelevatel ametnikel võrrelda andmeid nende käsutuses oleva käibemaksuteabega ning avastada või uurida käibemaksupettuse kahtlust.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eelnõude paketti mitte toetada, kuna leiab, et makseteenuse pakkujatelt kogutav andmemaht ei ole proportsionaalne selle andmete hulgaga, mis on käibemaksualase riskianalüüsi jaoks tegelikult kasulik. Lisaks tekivad Eestile andmete kogumisest, säilitamisest ja EL-i kesksesse andmebaasi edastamisest oluliselt suuremad kulud, kui on eeldatav täiendavalt tuvastatava käibemaksu summa.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/925c039c-e505-4eb9-abb3-5...

14. Eesti seisukohad Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse direktiivi 2008/114 avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon algatas Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitsmise direktiivi (2008/114/EÜ) avaliku konsultatsiooni, mis kestab 11. veebruarini 2019. Avaliku konsultatsiooni käigus hinnatakse direktiivi asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja Euroopa Liidu lisandväärtust, aidates liikmesriikidel kaitsta elutähtsat energia- ja transpordiinfrastruktuuri kogu Euroopas.

Eestis ei ole Euroopa elutähtsat energeetika- ja transpordiinfrastruktuuri ehk taristut, mille kahjustada saamisel või hävimisel oleks oluline mõju (ühiskonna elu seiskub või on tugevalt häiritud) lisaks Eestile vähemalt ühele teisele Euroopa Liidu liikmesriigile. Seepärast ei ole nimetatud direktiiviga seni kaasnenud Eestile täiendavaid kohustusi, sealhulgas raporteerimiskohustust.

Eesti korraldab riigisisese taristu kaitset hädaolukorra seaduses sätestatud elutähtsate teenuste regulatsiooni kaudu.

Eesti seisukohad avaliku konsultatsiooni kohta on vajalik esitada eelkõige põhjusel, et näeme Euroopa Liidu tasandil täiendava reguleerimise vajadust elektrooniliste sideteenuste kaitse ja toimepidevuses ning et tagada sideteenuste toimimine vähemalt minimaalsel tasemel ka kriisiolukordades.

Siseminister Katri Raik esitab valitsusele heaks kiitmiseks seisukoha, et direktiivi kohaldamisala peab piirduma Euroopa elutähtsa infrastruktuuriga ning ei poolda direktiivi laiendamist riigisisesele taristule. Riigisisese taristu kaitse pädevuse jätmine liikmesriigile tagab vajaliku paindlikkuse taristu ja piirkondade omapära ning riigi vajadustega arvestamiseks. Samuti ei pea Eesti vajalikuks direktiivi nõuete karmistamist.