Sa oled siin

Valitsuse 31.10.2019 istungi kommenteeritud päevakord

30. oktoober 2019 - 17:26

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaministrit asendav siseminister Mart Helme, riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik ning välisminister Urmas Reinsalu.


1. Tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu peamine eesmärk on tugevdada tarbijate huvide kaitset e-kaubanduses ja parandada asutustevahelist koostööd piiriüleste rikkumiste avastamisel ja lahendamisel.

Eelnõuga tehakse tarbijakaitseseaduses ning teistes seadustes täiendused, mis on vajalikud uue tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamist ja asutuste vahelist koostööd käsitleva EL otsekohalduva määruse (nn CPC määrus) rakendamiseks. Lisaks muudetakse tarbijavaidluste komisjoni menetluskorda paindlikumaks.

CPC määrusega suunatakse liikmesriike tagama järelevalveasutustele piisavaid volitusi, mis võimaldavad teha tõhusat järelevalvet digitaalses keskkonnas. Seetõttu antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) täiendavad õigused järelevalve tegemisel digitaalses keskkonnas – õigus saada teavet igalt isikult (sh krediidiasutustelt), tehingus vastutava isiku tuvastamisel. Samuti antakse TTJA-le õigus äärmuslikul juhul takistada tarbijate õiguste tagamiseks juurdepääsu veebiliidesele (nt e-poele, mobiilirakendusele). Õiguste kasutamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi ning võimaliku kahju suurust ja olemust. Määruse rakendamiseks täiendatakse ja ühtlustatakse CPC määrusega hõlmatud valdkondades sanktsioone.

Tarbijavaidluste komisjoni menetluses tehakse muudatused, et tõhustada ja lihtsustada tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist. Näiteks võimaldatakse vaidluste lahendamist üheliikmelises komisjonis ja kaebaja nõusolekul kirjalikus menetluses ilma istungita.

Seadus on kavandatud jõustuma 17.01.2020 ehk samal ajal, mil rakendub uus EL määrus.

2. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

Lepingu eesmärk on parandada investeerimiskliimat EL-i liikmesriikide ja Singapuri vahel.

Lepingust on kasu Eesti investoritele, sest see tagab investeeringute kaitse ja aitab lahendada vaidlusi. Lepinguga luuakse kaheastmeline investeerimiskohtu süsteem, mille eesmärgiks on tagada investoritele parem õiguskaitse ning menetleda nende vaidlusi kiiremini ja läbipaistvalt. Samuti tagab leping ka Singapuri investorite kaitse Eestis.

Lepingu eelnõu kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2018 istungil. Eesti kirjutas lepingule alla 15. oktoobril 2018 Luksemburgis. EL ja Singapur kirjutasid lepingule alla 19. oktoobril 2018  Aasia-Euroopa tippkohtumisel Brüsselis.

Leping jõustub pärast seda, kui kõik riigid on lepingu riigisiseste menetluste kohaselt ratifitseerinud.

3. Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus sätestab iga-aastased kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks, mis kalapüügiseaduse kohastelt kehtestatakse jooksva aasta 1. novembriks.

Kutselise kalapüügi võimalused käesoleva aastaga võrreldes ei muutu, kuna varude seis on teadlaste hinnangul jäänud üldiselt samaks. Järgmise aasta kalapüügiõiguse tasumäärad on arvutatud keskkonnatasude seadusega kehtestatud piirmäärasid arvestades. Tasumäärad lähtuvad 2018. aasta püügistatistikast ning enamasti ei ületa 3,5 protsenti 2018. aastal keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest püügivahendi kohta.

Erinevate püügivahendite osas on tasude muutused erineva ulatuse ja suunaga. Rannikumere piirkonnas 74st püügivahendist 23 puhul tõuseb püügiõiguse tasu eelmise aastaga võrreldes. Tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest eeskätt ahvenapüügil. Näiteks tõuseb järgmisel aastal kastmõrra, 1-3-meetrise ääremõrra ja nakkevõrkude tasumäär Lääne, Hiiu ja Saare maakonnas ning kuni 1-meetriste ääremõrdade tasu Saaremaal ja Hiiumaal, samuti kastmõrra tasu Ida-Virus ja ääremõrra tasu Pärnumaal.

Siseveekogudel kasutatavate 64st eri püügivahendist tõuseb tasu 2020. aastal 17-l. Ka siin on näha ääre- ja avaveemõrdade, aga ka jõemõrdade saakide tugevat tõusu, seda eeskätt Saaremaal, Tartumaal ja Peipsil. Kõige rohkem tõuseb tasu Peipsil kasutatavatel tindimõrdadel, kuna 2018. aastal oli üle pikkade aastate esimest korda võimalik nende vahenditega korralik tindisaak püüda. Angerjapüügivahendite tasu jääb eelmise aasta tasemele.

Eeldusel, et 2020. aastal kõik püügivõimalused kalapüügilubade alusel Läänemere rannikuvetes ja sisevetes välja ostetakse, laekuks kavandatud püügiõigustasude kehtima hakkamisel rannapüügi püügiõiguse eest kokku üle 166 800 euro (sellest ligi 90 000 eurot Pärnu maakonnas) ja sisevete püügiõiguse eest üle 257 000 euro (sellest ligi 160 000 eurot Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel), mis on ligi 5700 euro võrra suurem 2019. aasta eest kavandatud tasude laekumisest.

Laekuvat raha kasutatakse kalavarude uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

Määrus ei käsitle Läänemeres riikidevaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kavandatavaid kalakoguste püügivõimalusi. Euroopa Liit ei ole eelnimetatud kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel vastava määrusega kinnitanud, piiriveekogude lubatavad püügikogused lepitakse kokku 2019. aasta novembris toimuvatel läbirääkimistel.

4. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2017. a korralduse nr 78 „Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti keelenõukogu nõustab valitsust keelepoliitika osas. Haridus- ja teadusministri ettepanekul kinnitatakse nõukogu koosseis viieks aastaks.
Keelenõukogu koosseisu muudetakse seoses personalimuudatustega ministeeriumis ning arvestades keelenõukogus esindatud asutuste ja organisatsioonide ettepanekuid.

Keelenõukogu koosseisu nimetatakse senised liikmed Birute Klaas-Lang (TÜ professor), Ilmar Tomusk (Keeleinspektsiooni peadirektor), Tõnu Tender (Eesti Keele Instituudi direktor), Martin Ehala (TÜ ja Helsingi Ülikooli professor), Helle Metslang (Emakeele Seltsi esimees, TÜ professor), Anna Verschik (TLÜ professor), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutuse juhataja), Artjom Tepljuk (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik).

Uute liikmetena kinnitatakse Toomas Kiho (ajakirja Akadeemia peatoimetaja), Karl Pajusalu (akadeemik, TÜ professor), Mark Fišel (TÜ professor), Kaja Sarapuu (Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees), Karola Velberg (Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige) ning Kristi Vinter-Nemvalts ja Indrek Reimand (HTMi asekantslerid).

5. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a korralduse nr 323 „2019. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Tulenevalt ministeeriumide ettepanekutest kehtestatakse valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2019. aastaks määratud investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus uues sõnastuses.

Ämari lennuraja püüdursüsteemi renoveerimise vahendid planeeriti 2020. aasta masinate ja seadmete investeeringute eelarvesse, kuid töödega on vaja alustada juba 2019. aastal. Renoveerimistööde ettepoole toomine kaetakse taristu projektide odavnemise tulemusena tekkinud 390 000 eurost.

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ühines Tallinna Tehnikakõrgkooliga alates 1. septembrist 2019. Sellega on seotud kinnisvarainvesteeringud, mis on Tallinna Tehnikakõrgkooli Tallinnas asuva laborimaja 3. korruse rekonstrueerimine ning Mõdrikul asuva hoone auditooriumite ja tööruumide renoveerimine. Renoveerimiseks vajalikud 300 000 eurot saadakse tegevuskulude arvel.

Väo sõlme ehitustööde lükkumisest 2020. aastasse ning kasutamata jäänud ettenägematute tööde arvelt kaetakse Aaspere-Haljala teelõigu ehituseks 1 260 000 eurot ja maade soetusteks 700 000 eurot seoses töömahu suurenemisega 2019. aastal.

6. Riigihangete valdkonna 2018. aasta ülevaade
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vastavalt riigihangete seadusele esitab riigihalduse minister riigihangete valdkonna ülevaate 2018. aasta kohta. Ülevaade kajastab infot rahandusministeeriumi tegevuste kohta õigusloomes, järelevalves, nõustamistegevuses ning riigihangete registri arendamisel 2018. aastal. Kokkuvõtte sisaldab ka riigihangete statistilist ülevaadet koos prioriteetsete valdkondade analüüsiga.

7. Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2020. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korralduse eelnõu on välja töötatud välismaalaste seaduse alusel, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu.

Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast tõusnud, on põhjendatud kehtestada sisserände piirarv lubatud maksimummääras ka 2020. aastaks. Sisserände piirarvuks on lubatud maksimummäär nagu ka 2019. aastal. Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314 inimest.

Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest. Sisserände piirarvu arvestusse kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload.

Piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud. Samuti ei hõlma piirarv neid välismaalasi, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde, tulevad siia õppima, õppejõuna või teadustööd tegema. Ka ei kuulu piirarvu alla inimesed, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, suurinvestorid, iduettevõtjad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajad ning tippspetsialistid.

Sisserände piirarv ei puuduta rahvusvahelise kaitse taotlejaid ega Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid kaitset vajavaid inimesi.

8. Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

9. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Isiku avaldus Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastamiseks on menetlusse võetud.

10. Eesti Vabariigi valitsuse ja Suriname Vabariigi valitsuse vahelise diplomaatilise passi kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkulepe eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riikidevaheliste suhete soodustamiseks soovib Välisministeerium sõlmida Eesti Vabariigi valitsuse ja Suriname Vabariigi valitsuse vahelise diplomaatilise passi kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppe.

Kokkuleppega lubatakse diplomaatilise passi kasutajatel viibida riigis ilma viisata kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Samuti vabastatakse viisanõudest diplomaatilise passi kasutajad ja nende perekonnaliikmed, kui tegemist on diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajatega või esindajatega riigis asuva rahvusvahelise organisatsiooni juures.

Kokkuleppele soovitakse alla kirjutada esimesel võimalusel.

11. Eesti seisukohad eurorühma 7. novembri 2019. a kohtumisel ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 8. novembri 2019. a istungil
Esitaja: rahandusminister Martin Helme

Euroala rahandusministrite ehk eurorühma ja ELi rahandusministrite kohtumised toimuvad Brüsselis 7.–8. novembril 2019.

Eurorühma laiendatud kohtumisel soovitakse saavutada poliitiline kokkulepe Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi õiguspaketi kohta vastavalt ülemkogu juhistele mullu juunist. Novembris oodatakse rahandusministritelt poliitilist kinnitust, et õiguspaketiga võib edeneda järgmistesse etappidesse ehk ESMi lepingu muudatuste allkirjastamise ja ratifitseerimiseni euroala liikmesriikides ning seejärel paketi teiste osade kinnitamise ja vastuvõtmiseni. Eestile olulised küsimused, nagu ESMi laenuandmise otsustusprotsess, kooskõla põhiseadusega ja riikide kontrollmehhanismid nende kohustusi mõjutavate otsuste üle on säilinud. Reeglina on ESMi otsused alati ühehäälsed.

ESMi reformiga on kavas luua pangandusliidu kriisilahendusfondile kaitsemeede, ajakohastada kriisi ennetavaid instrumente, edendada ESMist laenu saavate riikide võla teenindamise võimekuse hindamist ning arendada ESMi ja Euroopa Komisjoni koostööd toetusprogrammide ettevalmistamisel, elluviimisel ja seirel.

Euroala rahandusministrite kohtumise päevakorras on Euroopa Keskpanga juhatuse liikme kandidaadile heakskiidu andmine, mis tuleb kinnitada majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Eriteemana käsitletakse euroala investeeringuid innovatsiooni.

ELi rahandusministrite kohtumisel arutatakse võimalikku kokkulepet alkoholiaktsiisi direktiivide muudatustes. Eesti tegi läbirääkimistel ettepaneku, et loodaks võimalus maksustada veini, kääritatud jooke ja vahetoodet lisaks toote kogusele ka etanooli sisalduse alusel (nagu kehtib õlle ja kange alkoholi puhul). Euroopa Komisjon esitab avalduse, milles lubab küsimust analüüsida ja selle kohta ettepaneku teha.

Lisaks on arutatakse käibemaksusüsteemi direktiivi muudatusi, mis vähendaks väike- ja keskmiste ettevõtete käibemaksunõuete täitmise kulusid ja kehtestaks makseteenuste pakkujatele uued nõuded. Makseteenuste pakkujad peaksid säilitama piiriülestes tehingutes makse saajate andmed ja edastama vastava riigi maksuhaldurile, kes edastaksid need ELi makseteabe süsteemi. See võimaldaks avastada või uurida piiriüleste käibemaksupettuste kahtlust.