Sa oled siin

Valitsuse 31.08.1999 istungi info ja päevakord

31. august 1999 - 0:00


VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD


Algus 31. augustil 1999 kell 10.00, Toompeal

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

1. Kaubamärgiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: Mihkel Pärnoja

Tüüp: Seaduseelnõu

Kommentaar: Kaubamärgiseaduse paragrahvi 7 lõike1 punkt 9 sätestab, et kaubamärgina ei registreerita mh Eesti Vabariigi või Eesti Vabariigis registreeritud ühingu või sihtasutuse nimetust või selle lühendit, lippu, vappi, embleemi, pitserit, au- ja eraldusmärki, garantii- või prooviplommi eraldusmärki, sümbolit, olulist sümbolielementi või nende tähiste jäljendust, kui registreerimiseks puudub õiguspädeva ametiisiku kirjalik luba. Kuna ükski seadus ei määra pädevat ametiisikut ning pole ka kehtestatud vastava loa andmise tingimusi ja korda, on Patendiametis peatatud enam kui saja sõnalist osa "Eesti" sisaldavate kaubamärkide registreerimismenetlus. Samas on riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud üle saja kaubamärgi, milles kasutatakse sõna "Eesti"(nt Eesti Päevaleht, Eesti Telefon jne). Sõnalise osa "Eesti" kasutamine on lubatud ning laialt levinud ka äriühingute nimedes (äriseadustiku paragrahv 12). Seega ei saa täielikult välistada sõna "Eesti" kasutamist kaubamärkides. Samas ei ole KMS paragrahvi 7 lõike 1 punktis 9 nimetatud kõiki sümboleid, mille kasutamist on õigusaktiga avalikes huvides piiratud. Nii ei ole otstarbekas anda kaubamärgiseaduses ammendavat loetelu mittekaitstavatest objektidest. Seega esitatud seadus-eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks kaubamärgiseaduse paragrahvi 7 lõike 1 punkt 9 ning täiendatakse nimetatud lõiget punktiga 11. Samuti täpsustatakse paragrahvi 7 lõike 1 punkte 8 ja 10.

2. Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: Signe Kivi

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: eelnõu eesmärk on autoriõiguse seaduse ühtlustamine rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele, eelkõige EL õigusaktidega, täpsustada ja parandada kehtivat seadust praktika seisukohalt olulistes küsimustes. Muudatused tulenevad Eesti seadusandlusest, vajadusest täpsustada mõningaid Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni formuleeringuid Eesti seaduses, teha muudatused autoriõigusega seonduvates aktides - tolliseadus, riigihangete seadus. Samuti valmistada ette Eesti õigusaktide ühtlustamine Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse lepinguga ja WIPO esitus- ja fonogrammilepinguga, millele EV kirjutas alla 29.12.1997; ühtlustada mõningad autoriõiguse sätted Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ehk nn GATT TRIPS-ga; täpsustada autoriõiguse sätteid Rahvusvahelise konventsiooniga teoste esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitseks (Rooma 1961.a. konventsioon) ja Konventsiooniga fonogrammitootjate kaitseks nende fonogrammide ebaseadusliku kopeerimise vastu (Genfi 1971.a. konventsioon).

3. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise ohvri- ja tunnistajakaitsealase koostöö kokkuleppe sõlmimise üle peetavateks läbirääkimisteks

Esitaja: Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: Korralduse eelnõu

Kommentaar: 4.-5. veebruaril 1999 toimus Vilniuses Balti Ministrite Nõukogu raames Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhtide kohtumine, mille käigus kirjutati alla valitsusjuhtide resolutsioonile, mille kolmandas osas on märgitud, et 1999.aasta sügisel toimuvaks valitsusjuhtide kohtumiseks peab olema ette valmistatud kolmepoolne kokkulepe koostööst ohvri- ja tunnistajakaitse alal. Täiendavalt lepiti 9. juulil 1999 toimunud Balti riikide peaministrite kohtumisel kokku, et kokkulepe peab olema ette valmistatud 31.detsembriks 1999.

4. Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a korralduse nr 405-k "Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu kinnitamine" muutmine

Esitaja: Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Seoses ühiskomisjoni Eesti-poolse kaasesimehe Rein Ratase lahkumisega Keskkonnaministeeriumist teeb Keskkonnaministeerium ettepaneku määrata Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni Eesti-poolseks kaasesimeheks ministeeriumi kantsler Sulev Vare.

5. Tulekustutus- ja päästetööde korraldamisele esitatavate nõuete kinnitamine

Esitaja: Jüri Mõis

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Kinnitamiseks esitatud nõuetes nähakse ette päästeasutuste valmisoleku rajamine ühtsetele alustele, kuna oma iseloomu tõttu esitavad tulekustutus- ja päästetööd kõrgendatud nõudeid süsteemide kokkusobivusele ja kooskõlastatud tegevusele. Nõuded tegevusvalmidusele sätestavad komandode asukoha ja väljasõidupiirkondade määramiseks ajalis-piirkondlikud kriteeriumid.

Tulekustutus- ja päästetöödele esitatavaid nõudeid arutati valitsuse 25. mai 1999 istungil, kus otsustati neid mitte kinnitada. Siseministeeriumile tehti ülesandeks vaadata nimetatud nõuded täiendavalt läbi, arvestades valitsuse istungil nende osas avaldatud seisukohta.

6. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine

Esitaja: Jüri Mõis, Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Eelnõuga edastatakse valitsusele otsustamiseks dokumendid naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmiseks 300 isiku kohta. Korralduse eelnõus 296 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle mõlemad või üks vanematest on Eesti kodakondsuses. 4 isikut on alla 15- aastased alaealised, kellele taotleb Eesti kodakondsust alaealise Eesti kodakondsuses olev eestkostja või eestkosteasutus.

7. Elamisloa andmisest keeldumine (3 korralduse eelnõu)

Esitaja: Jüri Luik

Tüüp: korralduse eelnõud

Kommentaar: Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon teeb ettepaneku keelduda 3 välismaalasele elamisloa andmisest.

8. Elamisloa tühistamine

Esitaja: Jüri Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon teeb ettepaneku tühistada välismaalaste isikliku taotluse alusel 8-le välismaalasele antud elamisload.

9. Eesti sadamate vahel vedude lubamine välisriigi lipu all sõitva naftatankeriga

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Kaubandusliku meresõidu koodeksi alusel otsustab valitsus lubada erandina O.W. Bunker Eesti ASil korraldada ajavahemikul 1. septembrist 1999.a kuni 1. veebruarini 2001.a naftasaaduste vedu Eesti Vabariigi sadamate vahel Läti Vabariigi lipu all sõitva naftatankeriga "RUJA". Kaubandusliku meresõidu koodeksi kohaselt vedu ja pukseerimine Eesti Vabariigi sadamate vahel toimub Eesti Vabariigi riigilipu all sõitvate laevadega. Erandeid sellest võib teha Vabariigi Valitsus.

10. Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a korralduse nr 747-k muutmine

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsuse seaduse alusel otsustab valitsus muuta oma 15. augusti 1995.a korralduse nr 747-k punkti 1 ja nimetada transiitkaubanduse komisjoni liikmeteks peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid, ASi Eesti Merelaevandus direktori asetäitja arenduse alal Viktor Palmet, ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees Riho Rasmann ning Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna tolli- ja aktsiisitalituse juhataja Marek Uusküla. Viktor Palmet ja Riho Rasmann on andnud kirjaliku nõusoleku osalemiseks transiitkaubanduse komisjoni töös.

11. Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse reservfondist:

Esitaja: S. Kallas

1) Piirivalveametile (ühekordse toetuse maksmiseks teenistuskohustuste täitmisel invaliidistunud vanemveeblile)

Kommentaar: valitsus otsustab eraldada reservfondist Piirivalveametile 245 400 krooni eraldamiseks ühekordse toetuse maksmiseks teenistuskohustuste täitmisel invaliidistunud vanemveebel Ülo Eensalule. Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt kaitseväelase invaliidistumisel teenistuskohustuste täitmisel, mis tõi kaasa töövõime täieliku kaotuse, maksab riik kaitseväelasele ühekordset toetust tema viie aasta palga ulatuses. Kaitseministeeriumi Arstliku Keskkomisjoni poolt 07.04.1998 välja antud tervisetunnistuse nr 548 kohaselt on Ülo Eensalule määratud diagnoos seotud teenistuskohustuste täitmisega Eesti kaitseväes. Siimanni valitsuse 18. mai 1999. istungil arutati küsimust raha eraldamise kohta ühekordse toetuse maksmiseks invaliidistunud vanemveebel Ülo Eensalule ning otsustati raha mitte eraldada. Tallinna Halduskohtu 13.07.99 kirja kohaselt on Ülo Eensalu esitanud Vabariigi Valitsuse toimingu peale 18. mai 1999 istungi protokollilise otsuse vastuvõtmisel kaebuse Tallinna Halduskohtusse. Kaebuse kohtulik arutelu on määratud 27. oktoobrile 1999. a.

2) Kultuuriministeeriumile (Eesti Raadio Tartu Stuudiole ruumide soetamise kulude osaliseks katmiseks)

Kommentaar: Vastavalt seadusele "1999. aasta riigieelarve" ja seadusele "Riigi 1999. aasta lisaeelarve" otsustab valitsus eraldada reservfondist kultuuriministeeriumile 562000 krooni Eesti Raadio Tartu stuudiole Tartus Riia 24 asuvas hoones ruumide soetamise kulude osaliseks katmiseks. ER Tartu stuudio on aastaid tegutsenud endises EPA hoones asukohaga Riia 12, mille valitsus andis 1996. aastal üle kaitseministeeriumile. Kaitsemin. palus ER-l ruumid vabastada 15. augustist 1999. Arvestades ER olulist rolli kogu Lõuna-Eesti elu kajastamisel ja arvestades asjaoluga, et Tartu stuudio on praktikabaasiks üliõpilastele, otsustab valitsus nimetatud summa eraldamise (NB! Valitsus võib teha ka teistsuguse otsuse).

3) Kultuuriministeeriumile (Eesti Kunstimuuseumi valvekulude katteks)

Kommentaar: Vastavalt seadusele "1999. aasta riigieelarve" ja seadusele "Riigi 1999. aasta lisaeelarve" otsustab valitsus eraldada reservfondist 200 000 krooni kultuuriministeeriumile Eesti Kunstimuuseumi 1999. aasta valvekulude katteks.

4) Ernst Jaaksoni Sihtasutusele (põhikirjaliste ülesannete täitmiseks)

Kommentaar: Vastavalt seadusele "1999. aasta riigieelarve" ja seadusele "Riigi 1999. aasta lisaeelarve" otsustab valitsus eraldada reservfondist 1 miljon krooni Ernst jaaksoni sihtasutusele põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. Summa on sisse kirjutatud riigieelarvesse ja seda ei kärbitud ka säästueelarves ning nüüd otsustabki valitsus selle raha eraldamise.

5) Eesti Endiste Poliitvangide Liidule (liidu 10. aastapäeva tähistava kokkutuleku korralduskulude osaliseks katmiseks)

Kommentaar: Vastavalt seadusele "1999. aasta riigieelarve" ja seadusele "Riigi 1999. aasta lisaeelarve" otsustab valitsus eraldada reservfondist Eesti Endiste poliitvangide Liidule 20000 krooni liidu 10. aastapäeva kokkutuleku korralduskulude osaliseks katmiseks. Kokkutulek toimus 24. juulil 1999 ja sellel osales 300 endist nõukogude poliitvangi.

Vabariigi Valitsuse reservfondi riigivara võõrandamisest laekunud summadest:

6) Siseministeeriumile (investeeringukulude katteks)

Kommentaar: Vastavalt seadusele "1999. aasta riigieelarve" ja seadusele "Riigi 1999. aasta lisaeelarve" otsustab valitsus eraldada reservfondi riigivara võõrandamisest laekunud summadest siseministeeriumile 9300000 krooni investeeringuteks, sellest 2,9 miljonit piirivalvekordonitele, 4,5 miljonit lennusalga hooldekeskusele ja 1,9 miljonit päästeteenistuse häirekeskusele.

Vabariigi Valitsuse reservfondi tagatisfondist

7) Pankrotistunud ASi Esfil töötajatele (saamata jäänud palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel hüvitise väljamaksmiseks ja sotsiaalmaksu tasumiseks)

Kommentaar: Pankrotiseaduse alusel otsustab valitsus nimetatud aktsiaseltsi töötajatele 1159593 krooni eraldamise, millest 871875 krooni saamata jäänud palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel hüvitise väljamaksmiseks ning 287718 krooni sotsiaalmaksu tasumiseks.

12. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine: sotsiaalministri taotlusel (Jelizaveta Podalinskaja hagis)

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Valitsus otsustab volitada sotsiaalkindlustusameti peadirektorit Külli Pedakut (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Jelizaveta Podalinskaja hagis tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

13. Varjupaigataotluse kiirmenetluse läbiviimise kord

Esitaja: J. Mõis

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Pagulaste seaduse alusel kehtestab nimetatud korra valitsus. Määruse eelnõu kohaselt viib välismaalase suhtes, kes taotleb varjupaika Eestis viibides, varjupaigataotluse kiirmenetluse koos esmase küsitlusega läbi kodakondsus- ja migratsiooniameti ametnik, välismaalase suhtes, kes taotleb varjupaika EV piiripunktis enne Eestisse sisenemist viib nimetet menetluse läbi piirivalveametnik. Kiirmenetlus peab olem läbi viidud seitsme päeva jooksul varjupaiga taotlemise soovi teatavakstegemise ajast arvates.