Sa oled siin

Valitsuse 30.5.2019 istungi kommenteeritud päevakord

29. mai 2019 - 16:36

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning välisminister Urmas Reinsalu.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile tuginedes kavandab valitsus oma tööd. Tegevusprogramm on koostatud Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtete elluviimiseks aastatel 2019–2023 ning see lähtub viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2019–2023 oli ühe punktina arutamisel 2. ja 23. mai valitsuskabineti nõupidamisel.

Riigisekretär teeb valitsusele ettepaneku tegevusprogramm heaks kiita.

2. Uuendatud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“” ja selle tegevuskava aastateks 2019–2020
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigisekretär teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks uuendatud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava aastateks 2019–2020. Tegemist on strateegia „Euroopa 2020“ elluviimiseks koostatud Eesti riikliku reformikavaga, mis kiideti heaks 2011. aastal ning mida uuendatakse iga aasta kevadel riigi eelarvestrateegia arutelude ajal. Lisaks arvestatakse konkurentsivõime kava uuendamisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel riigi kohta antud soovitustega.

„Eesti 2020“ tegevuskava aastateks 2019–2020 sisaldab ülevaadet tegevuskava ellurakendamisest, tuues esile olulisemad muudatused ja edusammud. Samuti tegevuskava täiendusi, Euroopa poolaasta raames riigi kohta antud soovitusi ja kaasamise käigus kogutud ettepanekuid. Tegevuskavas sisalduvad uued meetmed on kooskõlas stabiilsusprogrammi eesmärkidega ning valitsuse tegevusprogrammi ja riigi eelarvestrateegiaga.

3. Riigi eelarvestrateegia 2020-2023
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: strateegia eelnõu

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku kinnitada riigi eelarvestrateegia ja selle osana stabiilsusprogramm vastavalt valitsuskabineti nõupidamisel sõlmitud kokkuleppele. Riigi eelarvestrateegiat koostades lähtus valitsus oma viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. Selle eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.
Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle tavaliselt hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka seekord hiljemalt mai lõpul.

Vastavalt Euroopa Liidu eelarvepoliitikate koordineerimise reeglitele peavad liikmesriigid kord aastas esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid. Eesti esitab stabiilsusprogrammi euroala liikmesriigina Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule hindamiseks. Stabiilsusprogramm väljendab valitsuse poliitikat Euroopa Liidu liikmesriikide sõlmitud stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisel, mis piiravad liikmesriikide lubatud valitsussektori eelarve puudujääki ja võlakoormust.

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: arvamuse andmine

Tegemist on Reformierakonna fraktsiooni tänavu 2. mail algatatud seaduseelnõuga alkoholi aktsiisimäärade vähendamiseks.

Eelnõu kohaselt väheneb õlle aktsiisimäär 16,92 eurolt 11,30 eurole. Kääritatud joogi või veini, mille etanoolisisaldus on kuni 6%, aktsiisimäär väheneb 84,41 eurolt 53,41 eurole. Kääritatud joogi või veini, mille etanoolisisaldus on üle 6%, aktsiisimäär väheneb 147,82 eurolt 123,18 eurole. Vahetoote aktsiisimäär väheneb 283,33 eurolt 263,03 eurole. Muu alkoholi aktsiisimäär väheneb 25,08 eurolt 24 eurole.

Seletuskirja kohaselt on aktsiisimäärade vähendamise positiivne mõju riigieelarvele pikas perspektiivis üle 100 miljoni euro. Esimesel aastal on positiivne mõju eelarvele väiksem, hinnanguliselt 50 miljonit eurot.

Valitsus on riigi eelarvestateegia raames leppinud kokku alkoholi aktsiisimäärade vähendamise 25 protsendi ulatuses. Vastav eelnõu on antud riigikogu menetlusse. Seega teeb rahandusminister valitsusele ettepaneku mitte toetada Reformierakonna fraktsiooni algatatud eelnõu.

2) Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: arvamuse andmine

Tegemist on Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni tänavu 27. mail algatatud eelnõuga, mille eesmärgiks on vähendada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid 25%.

Eelnõu kohaselt väheneb õlle aktsiisimäär 16,92 eurolt 12,70 eurole, etanoolisisaldusega kuni 6% vol kääritatud joogi ja veini (nt siider) aktsiisimäär 84,41 eurolt 63,35 eurole ning muu alkoholi aktsiisimäär 25,08 eurolt 18,81 eurole.

Veini ja kääritatud joogi (üle 6%, kehtiv määr 147,82 eurot) ning vahetoote (kehtiv määr 289,33 eurot) aktsiisimäärad jäävad samaks.

Aktsiisi muutmise tulemusena väheneks 0,5 liitrilt õllelt (5% vol) makstav aktsiisisumma 0,1 euro võrra ja ühe liitri viina puhul 2,51 euro võrra.

Eelnõu on seotud Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtetega aastateks 2019-2023.

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku toetada Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu.

Valitsuse arvamus esitatakse riigikogu rahanduskomisjonile esimesel võimalusel ning heakskiitmisel jõustub seadus 1. juulil 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f9068d14-9794-4212-95b6-b...

5. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ 2018. aasta aruanne
Esitaja: väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab valitsusele Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 aruande möödunud aasta kohta.

Kasvustrateegia eesmärkideks on tootlikkuse ja tööhõive kasvatamine. 2018. aastal rakendati kasvustrateegiat täies ulatuses, st toimus kõigi meetmete elluviimine. Kohustusi strateegia elluviimisel võeti 2018. aastal 50,7 miljoni euro ulatuses.

Ettevõtluse arendamisel omas olulist rolli nõustamine maakondlikes arenduskeskustes, kus nõustati 7670 klienti, mida on esialgselt kavandatust oluliselt rohkem. Alustavatele ettevõtjatele jätkusid baaskoolitused ja käivitus kaks mahukat koolitus- ja mentorprogrammi. Jätkus starditoetuse ja stardilaenu väljastamine alustavatele ettevõtjatele. Oluline osa oli ettevõtlikkust ja ettevõtlust soosiva keskkonna loomisel. Lõppes nelja ministri algatusel ellu kutsutud nullbürokraatia projekt, täies ulatuses rakendati loomemajanduse toetusmeetmeid.

2018 oli Eestile kolmas täisaasta Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täisliikmena. Eesti ettevõtted ja teadusasutused tõid riigi poolt ESA-sse investeeritud raha 111% ulatuses Eestisse tagasi.

EAS-i portfelli lisandus uus teenus – sündmuste korraldamine välisturgudel. Suurima eduloona avati ärivisiitide kavandamise keskkond visiidid.ee, kus näeb kavandamisel olevaid visiite ning saab visiitidel osalemisele registreeruda.

KredEx väljastas ekspordilaene, käendas lepinguid ja jätkas finantsinstrumentide pakkumisega ning alustas tööstuslaenu pakkumisega.

2018. aasta oli läbi aegade parima tulemusega aasta nii investeeringute mahu kui töökohtade prognoosimisel, samuti välisinvesteeringu projektide arvu poolest. Kavandatud otseste välisinvesteeringute maht ulatus 324 miljoni euroni ja töökohtade arv 1472-ni. Projektide mahust moodustasid 1/3 Eestis juba olemasolevate ettevõtete laienemised. Täiesti uusi investoreid õnnestus Eestisse meelitada 18. Suurinvestori meetmest rahastati kahte projekti mahuga kaks miljonit eurot.

6. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Häädemeeste vallale (Merekülas Kanali puurkaevu ja Uulu külas Tammiku puurkaevu kinnistud)

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada Häädemeeste vallale otsustuskorras tasuta Merekülas Kanali puurkaevu kinnistu ja Uulu külas Tammiku puurkaevu kinnistu joogiveega varustamise korraldamiseks.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34cbd374-3f43-418c-b5a6-d...

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saku vallale (Roobuka külas Ühistute tee)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada Saku vallale otsustuskorras tasuta Roobuka külas asuv Ühistute tee kinnistu, millel asub kohalik tee. See on ühendustee Roobuka raudteepeatuse ja Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa alevikus asuva Ühistute tee vahel ning mis viib välja Kiisa-Kohila riigiteeni.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a99cec2-8961-42dc-b829-d...

3) Nõusolek Kultuuriministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Sihtasutusele Rannarootsi Muuseum (Haapsalu linnas ja Ruhnul asuvad kolm kinnistut)
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriministeerium soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada SA-le Rannarootsi Muuseum otsustuskorras tasuta Haapsalus ja Ruhnu saarel asuvad kolm kinnistut. Haapsalus Sadama tn 31 ja 32 kinnistutel asuvad Rannarootsi Muuseumi administratiivhoone ja näitusemaja koos abihoonetega ning Ruhnul ajalooline Korsi talumuuseumi kompleks.

Riigiasutus Rannarootsi Muuseum lõpetab tegevuse tänavu 1. juunil. Sellest tulenevalt antaksegi riigiasutuse ülesanded koos kinnistutega üle SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid poolt tänavu 28. jaanuaril asutatud SA-le Rannarootsi Muuseum.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0a05e14-175b-484b-ac8a-8...

4) Nõusolek Kultuuriministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Haljala vallale (Käsmu külas Merekooli tn 1 kinnistust ca 1/10 suurune osa)
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriministeerium soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada Haljala vallale otsustuskorras tasuta Käsmu külas Merekooli tn 1 asuvast kinnistust (9515 m2) 1/10 suurune osa (950 m2) Merekooli tänava pikenduseks. Tänava pikendus on vajalik kavandatava Käsmu sadama teenindamiseks.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/650052c4-fe19-458e-8bdb-c...

7. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2014 korralduse nr 420 „Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsuse 26. septembri 2014 korraldusega moodustatud valitsuskomisjoni eesmärk on läbirääkimiste pidamine omavalitsuste esindajatega kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi arengu, eelarvete koostamise ja kujundamise, tasandusfondi mahu ja jaotuse ning muudes kohaliku omavalitsusega seonduvates küsimustes.

Eelnõuga tehakse ettepanek muuta valitsuskomisjoni koosseisu ning määrata Sotsiaalministeeriumi kantsleri asemel valitsuskomisjoni liikmeks sama ministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Samuti on ettepanek asendada asendusliikmete loetelus Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna eelarvejuht või finantsnõunik sama ministeeriumi finantsosakonna juhataja või finantsosakonna finantsnõunikuga.

Veel tehakse valitsusele ettepanek määrata uue liikmena valitsuskomisjoni Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler. Tema asendusliikmeks on ettepanek määrata sama ministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a7b8d19c-b80d-4e30-aac1-7...

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamise projektiks
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister Jaak Aab taotleb valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile 803 225 eurot näidisprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ rahastamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aastal tellitud uuringu põhjal oli Eestis kokku 476 tühja või vähemalt 25%-ulatuses tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist. Samuti näitas uuring, et prognooside alusel lisandub aastatel 2015–2030 nende hulka veel 644 probleemset korterelamut. Kõige enam oli probleemseid korterelamuid Valga (108, sh Valga linnas 87) ja Ida-Viru maakonnas (86, sh Kohtla-Järvel 42).

Asjaõigusseaduse alusel võib kinnisasja omanik loovutada probleemse korteri riigile. 2019. aasta alguse seisuga on riigi omandis juba 226 loovutatud korteriomandit üle Eesti. Loovutajaks on nii omavalitsused, eraisikud, ettevõtjad kui ka korteriühistud.

Omandist loobumine riigi kasuks pakub ajutist leevendust korterite ülalpidamiskulude katmisel, kuid ei lahenda probleemi. Probleemi lahendamiseks kiitis valitsuskabinet tänavu 15. veebruari nõupidamisel heaks tegevus- ja ajakava kahaneva rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamiseks.

Kava kohaselt on rahandusministeeriumi ülesanne viia koostöös kuni kolme kohaliku omavalitsusega läbi näidisprojekt, kus leitakse õiguslikud lahendused pooltühjadest kortermajadest elanike ümberasustamiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjana seisvad elamiskõlbmatud korterelamud lammutatakse. Näidisprojekti ja teiste sellega seotud tegevuste eesmärk on töötada välja toimiv tegutsemismudel ja toetusmeetmed omavalitsustele, et nad saaksid edaspidi pooltühjade ja tihti ka ohtlike korterelamutega tegeleda. Projekti tulemused on aluseks täiendavate riiklike toetusmeetmete väljatöötamiseks omavalitsustele ja võimalike seadusemuudatuste ettepanekute koostamiseks. Projekti tähtajaks on planeeritud 2021. aasta lõpp.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f2c25188-6acb-4757-98a3-8...

9. Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: korralduse eelnõu

Sotsiaalminister Tanel Kiik teeb valitsusele ettepaneku õigusselguse huvides kehtestada Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamise uus korraldus, milles on esitatud ainult kehtivate volitustega nõukogu liikmed.

Nõukogu liikmetena jätkavad Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul nimetatud Priit Perens, Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul nimetatud Ulvi Tammer-Jäätes ja Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul nimetatud Jüri Lember.

Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul nimetatakse uueks Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks Arto Aas volituste tähtajaga kuni 30. mai 2022.

Haigekassa nõukogu on Eesti Haigekassa kõrgeim organ, millel on kuus liiget. Nõukogusse kuuluvad ametikoha järgi sotsiaalminister ja rahandusminister. Valitsus nimetab Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul kaks nõukogu liiget, Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul ühe nõukogu liikme ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul ühe nõukogu liikme. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kolm aastat.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6337c6d3-d147-49f9-bfca-e...

10. Eesti seisukohad Doha arengukava raames peetavate mõnepoolsete läbirääkimiste juhiste täiendamise kohta seoses e-kaubandusega
Esitaja: väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Tänavu 25. jaanuaril kirjutasid 76 WTO liikmesriiki, nende seas USA, Hiina, Jaapan ja EL, Davosis alla kavatsusele alustada läbirääkimisi e-kaubanduse teemadel eesmärgiga kaasajastada valdkondlikke reegleid.

Komisjon on juba varem saanud nõukogult Doha arengukava raames loa pidada WTOs läbirääkimisi muu hulgas teenuskaubanduse ja kaubanduse hõlbustamise ning kaubanduseeskirjade järkjärgulise liberaliseerimise üle.

Arutluse all oleva dokumendiga täpsustatakse praegu kehtivaid läbirääkimise juhiseid e-kaubanduse küsimustes. Läbirääkimiste eesmärk on tõhustada ülemaailmset e-kaubandust, hõlbustada ettevõtjate, sealhulgas mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust, suurendada tarbijate usaldust internetikeskkonna vastu ning luua uusi kaasava majanduskasvu ja arengu edendamise võimalusi.

Eesti on juba aastaid piiriülese e-kaubanduse küsimusi EL-i raames väga oluliseks pidanud. Muuhulgas soovib Eesti, et läbirääkimiste käigus lepitakse kokku andmete piiriülese vaba liikumise põhimõtetes, elektrooniliste tehingute laiaulatuslikus võimaldamises ja elektrooniliste allkirjade tunnustamises, tarkvara lähtekoodi üleandmise või sellele juurdepääsu võimaldamise nõudmise keelamises ning telekommunikatsiooniteenuste reguleerimise põhimõtete kaasjastamises. Seejuures tuleb pöörata tähelepanu, et läbirääkimiste tulemusena Eesti ettevõtete konkurentsivõime ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääs globaalsetele tarneahelatele ei kahjustuks.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti seisukohad heaks kiita.

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogu 6. ja 7. juuni 2019 istungil
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

6.-7. juunini 2019 toimub Luksemburgis justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumine ning Eestit esindab seal justiitsminister Raivo Aeg.

Kohtumisel toimub ministrite arutelu tsiviilõiguse alase koostöö digitaliseerimise määruste üle ning veel antakse ülevaade nõuete loovutamise määruse läbirääkimiste seisust. Ühtlasi toimub mõttevahetus materiaalse kriminaalõiguse tuleviku ja edasiste sammude üle kriminaalasjade vastastikuses tunnustamises. Nõukogu istungil võetakse vastu kriminaalkoostöö valdkonnas Eurojusti ja teiste võrgustike sünergiat puudutavad järeldused, samuti EL-USA vahelise e-tõenditele juurdepääsu kokkuleppe ja Budapesti konventsiooni teise lisaprotokolli läbirääkimiste mandaadid ning kuritegevuse vastu võitlemiseks sideandmete säilitamise parandamist puudutavad järeldused.

Lisaks annab Euroopa Komisjon ülevaate Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamisest ja järgmine eesistuja, Soome, oma tööprogrammist.

Justiitsminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti seisukohad heaks kiita.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7e95e51e-3619-44a0-967a-4...