Sa oled siin

Valitsuse 30.4.20 istungi kommenteeritud päevakord

29. aprill 2020 - 21:38

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Seoses eriolukorraga toimuvad valitsuse pressikonverentsid ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval haridus- ja teadusminister Mailis Reps, rahandusminister Martin Helme, rahvastikuminister Riina Solman ja välisminister Urmas Reinsalu.

Nakkuse leviku ohu vähendamiseks palume toimetustel kasutada maksimaalselt „Valitsuse uudiste“ YouTube’i kanali videoülekannet ning briifingu ajal küsimuste esitamiseks kommunikatsioonikeskuse pakutavaid digitaalseid kanaleid, mille kohta saab täpsemat infot press[at]riik[dot]ee.

 

1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsuse seadusesse muudatused, millega täpsustatakse maapõuevaldkonna ülesannete jaotust keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel.

Eelnõuga lisatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kirjeldusse maapõueressursside valdkond ning määratakse tegevustena ka geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine.

Valdkond hõlmab nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hallatava Eesti Geoloogiateenistuse põhitegevust kui ka olemasolevaid seda koordineerivaid ametikohti ministeeriumi enda koosseisus.

Kehtiva seaduse kohaselt on maapõue tegevusega seotud teemad keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeks on maavarade vajaduse prognoosimine, maavaradega seotud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine, maapõue majandusliku potentsiaali kasutamiseks ning arendamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse koordineerimine, maapõuealaste uuringute koordineerimine ja rahastamine, geoloogilise kaardistamise läbiviimine ja rahastamine.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse jääb strateegiline planeerimine (ressursitõhusus, saastetasud, jäätmetekke vähendamine), üldgeoloogilise uurimistöö lubade, geoloogilise uuringu lubade ja maavara kaevandamise lubade andmine ning muude maapõue ja maavarade kasutamise ja kaitse alaste kooskõlastuste ja lubade andmine.

Seadus jõustub üldises korras.

 

2. Kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduses plaanitakse muuta kohanimenõukogu ülesandeid kohanimevaidluste lahendamisel ja riikliku kohanimeregistri pidamisel.

Eelnõu järgi ei lahenda kohanimenõukogu enam kohtueelseid nimevaidlusi, vaid esitab nimevaidlustes seisukohti. Eelnõu kohaselt võib isik kohanime kohta otsuse teinud kohaliku omavalitsuse üksusele esitada vaide või pöörduda halduskohtusse. Nimevaidlustes annab kohanimenõukogu valdkondliku ekspertarvamuse, mille järgimine on soovituslik.

Muudatused tehakse ka kohanimenõukogu moodustamise korras. Kohanimenõukogu põhimääruse kehtestab edaspidi riigihalduse minister ja seaduse tasandil ei määrata enam kohanimenõukogu liikmete arvu, praegu võib koosseisus olla 11-15 liiget.

Eelnõuga antakse riikliku kohanimeregistri pidamine rahandusministeeriumilt maa-ametile, kes on kehtiva seaduse kohaselt registri volitatud töötleja. Registri volitatud töötleja ülesanded antakse eelnõu järgi täitmiseks keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele. Sellest tulenevalt kehtestab ka registri põhimääruse edaspidi keskkonnaminister.

Eelnõuga tehakse ka muid väikesemaid muudatusi rakenduspraktikast tulenevalt, näiteks rööpnimede osas ei pea kohaliku omavalitsuse üksus enam taotlema ministrilt nõusolekult, vaid üksnes kohanimenõukogu arvamust ning määratletakse selgemalt kohanime staatus, mille kohaselt kohanimi ei tekita nimeobjektile iseseisvaid õigusi ega kohustusi.

 

3. Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (viisavaide otsuse kohtukaebeõigus) eelnõu
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu välja töötamise vajadus tuleneb Euroopa Kohtu 13. detsembri 2017. a otsusest eelotsuseasjas C 403/16, millega kohus leidis, et liidu õigus kohustab liikmesriike ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mis peab tagama võimaluse neid otsuseid kohtus vaidlustada.

Välismaalastel tekib võimalus viisa taotlemisel negatiivse vastuse korral pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Praegu on välismaalastel, kes vaidlustavad viisaga seotud otsuseid, võimalik kasutada kaheastmelist vaidlustamise süsteemi. Esimese vaide üle otsustab asutus, kes otsuse tegi – näiteks politsei- ja piirivalveamet või välisesindus, ning juhul kui vaiet ei rahuldata, on võimalik pöörduda uue vaidega vastavalt kas sise- või välisministeeriumi poole.

Negatiivsete viisaotsuste vaidlustamise küsimuses on Eesti suhtes algatatud ka rikkumismenetlus (2012/2242).

Eelnõuga tehtavad muudatused ei ole seotud Eestis kehtiva eriolukorraga. Muudatuste eesmärk on viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

 

4. Arvamuse andmine kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsioonid eesmärgiga luua võimalus kõrgemate riigiteenijate ametipalkade vähendamiseks eriolukorras.

Kõrgemate riigiteenijate ametipalk sõltub koefitsiendist ning palgamäärast, mida indekseeritakse 1. aprillil, võttes arvesse tarbijahinnaindeksi aastast kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastast kasvu.

Eelnõu kohaselt on valitsusel õigus eriolukorra ajal teha Riigikogule ettepanek vähendada kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiente juhul, kui vähendatakse riigieelarvest makstavaid töötasusid. Seega on proportsionaalselt riigieelarvest makstavate töötasude kogusumma vähenemisega võimalik vähendada Vabariigi Presidendi, peaministri, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu liikme, riigi peaprokuröri, ministri, riigisekretäri, ringkonnakohtu kohtuniku, maa- ja halduskohtu kohtuniku, riikliku lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikme ametipalga koefitsiente.

Lisaks soovitakse eelnõu kohaselt anda Riigikogule õigus vähendada samadel asjaoludel ka Riigikogu esimehe, Riigikogu aseesimehe, Riigikogu komisjoni esimehe, Riigikogu fraktsiooni esimehe, Riigikogu komisjoni aseesimehe, Riigikogu fraktsiooni aseesimehe ja Riigikogu liikme ametipalkade koefitsiente.

Põhiseadus lubab Riigikogu liikme tasu ning piiranguid muu töötulu saamisel muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. Riigikohus on 2009. a. leidnud, et põhiseaduse kohaselt ei ole ametisoleval Riigikogu koosseisul enda liikmete jaoks lubatud muuta Riigikogu liikme tasu, välja arvatud juhul, kui see seab ohtu Riigikogu liikme sõltumatuse ja mandaadi kasutamise vabaduse või riigi kaitsmise. Riigi eelarveliste vahendite kokkuhoiu huvides on võimalik vähendada ametisoleva Riigikogu liikmete kuluhüvitisi.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada seaduseelnõuga taotletavat eesmärki, kuid juhtida tähelepanu, et Riigikogu ametis oleval koosseisul ei ole põhiseaduse järgi lubatud otsustada omaenda palga üle, välja arvatud erandkorras konkreetsel juhul, kui vähendamata jätmine ohustaks olulisi põhiseaduslikke väärtusi.

Riigihalduse minister toetab eelnõu märkustega ja märgib, et koefitsientide vähendamine peaks olema võimalik ka pärast eriolukorra lõppu, näiteks üldise majanduslanguse tingimustes.

Aastatel 2012–2019, kui Eesti keskmine palk kasvas, jäi kõrgemate riigiteenijate ametipalk samaks või langes. Kõrgemate riigiteenijate ametipalgad hakkasid kasvama alates 2018. aastast, kui jõustus kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimise valemi muudatus. Perioodi 2013–2019 jooksul on Eesti keskmine palk kasvanud 48% ja kõrgemate riigiteenijate ametipalgad 15%.

 

5. Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" uuendatud tegevuskava aastateks 2020−2021 ja ülevaade konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ täitmisest aastatel 2011−2019
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kiidab heaks uuendatud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ ning saab ülevaate senise kava täitmisest.

Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ kiideti heaks 2011. aastal ning selles on püstitatud konkurentsivõime parandamise eesmärgid, peamised riigi konkurentsivõime probleemid ja tegevused nende seljatamiseks.

Iga aasta uuendatud kava on esitatud tavapäraselt aprilli lõpus Eesti riikliku reformikavana Euroopa Komisjonile Euroopa poolaasta majandus- ja eelarvepoliitika koordinatsiooni protsessi raames.

Konkurentsivõime kava elluviimine lõpeb käesoleva aasta detsembris, mistõttu seekord kava põhjalikult ei uuendatud, vaid keskenduti Euroopa Komisjoni infovajaduse katmisele.

Tegevuskavasse lisati ülevaade meetmetest, millega leevendatakse COVID-19 levikust tingitud majandusšokki, mille valitsus kiitis heaks riigi 2020. aasta lisaeelarve raames.

Riigi järgmine pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ valmib eeldatavalt septembris 2020. Euroopa poolaasta majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimine Eestis jätkub siis selle strateegia alusel.

 

6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on kehtestada põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise ja hindamise korraldus 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal.

Eelnõu näeb ette, et üldjuhul 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel seniseid kohustuslikke eksameid ei toimu. Gümnaasiumi lõpetajatele luuakse võimalus sooritada  kaks riigieksamit. Riigieksamid tuleb teha juhul kui plaanis on edasi õppida erialal, kus kõrgkool nõuab sisseastumisel riigieksamite tulemusi.

Põhikooli lõpetamiseks peavad aastahinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud, kuid õppenõukogu otsusega saab anda lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines „nõrk“ või „puudulik“.

Gümnaasium on võimalik lõpetada kooliastmehinnetega, mis on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“. Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid ülikoolis, luuakse võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.

Eelnõu järgi tuleb 2020/2021. õppeaastal põhikooli lõpetamiseks sooritada vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksam, matemaatika eksam ja üks eksam õpilase valikul. Õppeainete viimastele aastahinnetele kehtivad tavapärased nõuded. Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad olema kooliastmehinded vähemalt rahuldavad, sooritada tuleb riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles ning koolieksam.

Eelnõu kohaselt ei pea 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal sooritama põhikoolis loovtööd ja gümnaasiumis õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik. Käesoleval õppeaastal ei pea gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama ka koolieksamit, kui kooli õppenõukogu on eriolukorrast tulenevalt selliselt otsustanud.

Õpilaste hindamise kohta näeb eelnõu ette, et 2019/2020. õppeaastal väljendatakse põhikooli õppeainete viimased aastahinded ja gümnaasiumi kooliastmehinded üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud sõnalisi hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent, siis ei pea seda teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse ning õppeaine viimase aastahindena põhikoolis ja kooliastmehindena gümnaasiumis võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada ka “arvestatud” või “mittearvestatud”.

Põhikooli lõpetamiseks peavad aastahinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud, kuid õppenõukogu otsusega saab anda lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines „nõrk“ või „puudulik“. Gümnaasium on võimalik lõpetada kooliastmehinnetega, mis on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“. Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid ülikoolis, luuakse eelnõu kohaselt võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.

Kui valitsuses kiidetakse määruse eelnõu heaks, siis esitatakse see allakirjutamiseks pärast seda, kui Vabariigi President on abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) välja kuulutanud.

 

7. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a korralduse nr 304 „Eesti Maaülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti Maaülikooli nõukogu koosseisust arvatakse välja omal soovil Tiina Saron ning nimetatakse uueks liikmeks Ants Noot.

 

8. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a korralduse nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ muutmine
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse autoriõiguse komisjoni liikmed järgmiseks viieks aastaks.

Tulenevalt justiitsministeeriumi struktuuri muudatustest nimetatakse komisjoni esimeheks õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik eraõiguse talituse nõuniku asemel. Komisjoni koosseisust jäetakse välja mittetulundusühingu Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse esindaja, kuna asutus tegevuse lõpetanud.

 

9. Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2020. a korralduse nr 6 „2020. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigieelarve 2020. aasta täiendavat liigendust muudetakse tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekust ja riigikogus vastu võetud 2020. aasta lisaeelarvest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tõstetakse 5 miljonit eurot riigimaanteede koondprojektist kohalike omavalitsuste juhtumipõhisteks toetusteks transiitteede ja ettevõtlusega seotud kohalike teede seisukorra parandamiseks, et vähendada eriolukorrast tingitud majanduslanguse mõju.

Lisaeelarve 96,33 miljonit eurot antakse kiire interneti püsiühenduse laiendamiseks maapiirkondades (15 miljonit eurot), korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks (73 miljonit eurot) ning kruusateede katete ehituseks ja muudeks teedeehitusprojektideks (8,33 miljonit eurot).

 

10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile (avariis kannatada saanud päästeauto asendamiseks ja paakkonteineri taastamiseks)

Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse siseministeeriumile 538 000 eurot avariis kannatada saanud pääste põhiauto asendamiseks (440 000 eurot) ning transportimisel kahjustada saanud paakkonteineri taastamiseks (98 000 eurot).

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi jääk on 9 068 178 eurot.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Keskkonnaministeeriumile eraõiguslike keskkonnahariduse teenuse pakkujate toetuseks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tulenevalt valitsuskabineti 23. aprilli 2020 nõupidamisel otsustatust eraldatakse valitsuse reservist 150 000 eurot keskkonnaministeeriumile eraõiguslike keskkonnahariduse teenuse pakkujate toetuseks koroonaviiruse leviku mõjude leevendamisel. 100 000 eurot läheb töötasudeks ning keskkonnahariduskeskuste ruumirendiks ja võimalike vajalike vahendite jaoks 50 000 eurot.

Toetust saaks taotleda eraõiguslikud isikud, kelle tegevus on seotud keskkonnahariduse teenuse pakkumisega ning kelle programmid on leitavad www.keskkonnaharidus.ee. Programmid peavada olema läbinud Eesti Keskkonnahariduse Ühingu poolt korraldatava programmide kvaliteedihindamise ning juhul kui ei ole, siis pärast toetuse saamist tuleb programmid hindamisele saata.

Keskkonnahariduskeskuste juhendajad peavad olema viimase kolme aasta jooksul läbinud vähemalt ühe koolituse, mis nende tegevust on toetanud. Toetuse taotlejal ei tohi olla maksuvõlga ning keskkonnaministeeriumi (seal hulgas keskkonnainvesteeringute keskuse) ees varasemaid täitmata jäänud kohustusi. Toetuse taotleja peab kinnitama, et ei ole saanud või taotlemas toetust samade püsikulude katteks mõnest teistest toetusmeetmetest, näiteks töötukassast.

Enamasti on keskkonnahariduskeskustes töötajaid alla 7. Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuses on 12 lepinguga töötajat, Jääaja keskuses 11. Ülejäänud keskustes on alla 10 töötaja, kellest paljud on töövõtulepinguga.

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi jääk on 9 068 178 eurot.

 

11. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse korralduste kehtetuks tunnistamise nõudes
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on lahendada Vabariigi Valitsuse korralduste peale esitatud vaie.

Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan.

Vaie esitati Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korralduse nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ ja 13. märtsi 2020. a korralduse nr 77 „Eriolukorra meetmete rakendamine“ ning korralduse, mille alusel eriolukorras suleti avalik-õiguslikud raamatukogud, kehtetuks tunnistamiseks ja selle üle uuesti otsustamiseks.

 

12. Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu.

Omaaniga sõlmitava lepingu tekst parafeeriti 5. detsembril 2019. aastal Masqatis. Eesti ja Omaani vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Lepingule kirjutab alla väliminister.

1. aprilli seisuga on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepingud 60 riigiga.

 

13. Ministrite kehtestatavate toetusmeetmeid käsitlevate määruste eelnõude heakskiitmine
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse kohaselt esitatakse vastavad ministrite määruste eelnõud enne vastuvõtmist heakskiitmiseks valitsusele. Ministri tasandi määrused tuleb heaks kiita valitsuses, et vältida toetuste dubleerimist ja tagada raha sihipärane kasutus. Valitsus plaanib heakskiita:

1) Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmise.

Eesmärk on luua COVID-19 kriisi leevendamiseks kolm spordivaldkonna toetusmeedet, mida rakendatakse 2020. aasta lisaeelarvega ettenähtud vahenditest. Kahest uuest sihtotstarbelisest taotlusvoorust saavad toetust taotleda spordialaliidud (meistriliigade jätkusuutlikkuse toetus ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus) ning üks taotlusvoor on mõeldud üleriigilise tähtsusega traditsiooniliste liikumisharrastuse ürituste korraldajatele (liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetus). Toetusmeetmetest kompenseeritakse spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on eriolukorrast tulenevalt oluliselt vähenenud. Meetmetest saab abi umbes 80 spordiorganisatsiooni.

2) kultuuriministri määrus "COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiividele".

Eesmärk on toetada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiive nende juhendamisega vahetult seotud inimeste tööjõukulude katmise või hüvitamise kaudu. See puudutab näiteks dirigente, rahvatantsujuhte, abidirigente, kontsertmeistreid, klaverisaatjaid, rahvamuusikakollektiivide juhte.

3) keskkonnaministri määrus "COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede loodus – ja keskkonnahariduskeskustele".

Määrust on tutvustatud punktis 10.2.

Ministrid peavad tagama määruste kooskõla toetusmeetmete üldtingimuste määrusega. Määrused jõustuvad pärast nende  allkirjastamist ning avaldamist üldises korras.

 

14. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31. märts 2020. a
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Rahandusminister esitab ülevaate stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. märts 2020.

31. märtsi seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 411,1 miljonit eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 3,3 miljoni euro võrra. 2020. aasta I kvartali jooksul reservi olulises summas sissemakseid ei tehtud.

Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (70,4%), krediidiasutuste võlakirjadesse ning kontojääki (27,7%) ja ettevõtete võlakirjadesse (1,9%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia (18,5%), Bpifrance Financement´i (15,8%) ja Nordea Bank´i (10,7%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 98,8% ja kontojääk 1,2%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 76,2% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga emitentidesse.

 

15. Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ja projekti „EU Pilot“ päringutest 2019. aastal
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 esitas välisministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega Eesti seisukohad kokku 36 menetluses (kohtu- ja rikkumismenetlused). 2018. aastal esitati Eesti seisukohad 26 menetluses.

2019. aastal ei esitanud Eesti ega esitatud ka Eesti vastu Euroopa Liidu Kohtusse ühtegi uut hagi. Eesti astus menetlusse ühe menetluspoole toetuseks 3 uues kohtuasjas ning osales 10 uues eelotsusemenetluses ja 5 kohtuistungil. 31. detsembri 2019. a seisuga on Eesti osalusega Euroopa Liidu Kohtu menetlusi pooleli 20 (neist 7 hagimenetlust, 13 eelotsusemenetlust). Võrreldes 2018. aastaga oli pisut rohkem eelotsusemenetlusi, mille algatasid Eesti kohtud. Kui 2018. aastal jõudis Euroopa Liidu Kohtu kaudu välisministeeriumile 1 Eesti kohtutest esitatud eelotsusetaotlus, siis 2019. aastal edastati 4 eelotsusetaotlust. Kokku on alates 2004. aastast Eesti kohtutest Euroopa Liidu Kohtusse esitatud 30 eelotsusetaotlust.

31. detsembri 2019. a seisuga on pooleli 30 rikkumismenetlust, millest 11 on seotud direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmisega ning 19 mittenõuetekohase ülevõtmise või rakendamisega. Pooleliolevaid menetlusi on samas suurusjärgus kui eelnevatel aastatel (2018. aastal oli pooleli 27 ja 2017. aastal 33 rikkumismenetlust).

2019. aasta jooksul algatati Eesti suhtes 5 uut „EU Piloti“ päringut (2018. aastal oli neid 3, 2017. aastal 4, kuid 2016. aastal 23). Seega on „EU Piloti“ süsteemi kasutamisest enne rikkumismenetluse algatamist saanud senise reegli asemel erand. 2019. aastal lõpetati 6 pooleliolevat „EU Piloti“ päringut, kusjuures komisjon jäi Eesti vastusega rahule ega algatanud rikkumismenetlust. 31. detsembri 2019. a seisuga on Eesti suhtes avatud 8 „EU Piloti“ päringut.

 

16. Ülevaade ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

25. septembril 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Deklaratsiooni „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ peamine eesmärk on vähendada kõikjal vaesust ning tagada inimeste väärikus ja hea elukvaliteet arvestades samas looduskeskkonna võimekusega. Tegevuskavaga 2030 määratakse kindlaks 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki ning suunised nende elluviimiseks.

Et pidevalt jälgida tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamist, on deklaratsioonis ette nähtud aruandlus- ja ülevaatamissüsteem kolmel tasandil – globaalne, regionaalne, riiklik. Riikide tasemel ülevaadete tegemine on vabatahtlik. Tegemist on teise sarnase ülevaatega pärast tegevuskava 2030 vastu võtmist, esimene ülevaade esitati 2016. aastal. 2020. aastal esitavad ÜRO säästva arengu kõrgetasemelisele poliitilisele foorumile ülevaate 50 riiki, sealhulgas Eesti. Riikide ülevaateid esitletakse 14.–16. juulini 2020. a toimuval ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil (HLPF) (eeldusel, et üritus COVID-19 olukorda arvestades toimub).

Ülevaade tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis annab infot globaalsete säästva arengu eesmärkide saavutamise seisust Eestis ning toob esile valitsuse ja valitsusvälise sektori peamised meetmed ja tegevused, mis panustavad säästva arengu eesmärkide elluviimisse. Aruanne annab ülevaate ka säästva arengu teemade koordineerimise ja seire strateegilisest ja institutsionaalsest raamistikust Eestis. Esitatakse peamised põhimõtted säästva arengu eesmärkide integreerimiseks riiklikesse raamistikesse ning osalustunde loomiseks eesmärkide elluviimisel.