Sa oled siin

Valitsuse 30.3.17 istungi kommenteeritud päevakord

29. märts 2017 - 17:14

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, sostiaalkaitseminister Kaia Iva ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56 498 580, kateriin.pajumagi[at]riigikantselei[dot]ee

 

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga võetakse üle direktiiv (2014/52/EL), mille eesmärk on keskkonna ja inimeste tervisekaitse tagamine ühiste keskkonnamõju hindamise (KMH) miinimumnõuete kehtestamise kaudu.  Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 16. mai k.a.
 
Eelnõuga täpsustatakse keskkonnamõju eelhindamise ning aruande sisunõudeid, mis muudab eelhinnangud sisukamaks ja kvaliteetsemaks.

Tegevuslubade väljaandmisel peavad otsustajad hakkama hindama ka keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasust. Näiteks võib esineda olukordi, kus tegevusloa taotlus väljastatakse alles aastaid pärast keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavaks tunnistamist ning vastav keskkonnaalane teave on vahepeal märgatavalt muutunud. Selletõttu peab edaspidi otsustaja iga kord kaaluma, kas varem koostatud KMH on asjakohane või mitte.

Põhjendatud juhul on otsustajal õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperdihinnangut – seeläbi tagatakse ajakohasele ja adekvaatsele materjalile tuginev otsuste tegemine. Täiendavalt muutub otsustajatele kohustuseks arvestada ja tegevusloa tingimustesse sisse kanda KMH käigus ette nähtud keskkonnameetmed.

Muu hulgas muudetakse keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku miinimumtähtaega- praeguse 21 päeva asemel on edaspidi selleks aega 30 päeva. Kuigi juba praeguses Eesti mõju hindamise praktikas lisatakse üldjuhul KMH programmi ja aruande avalikustamise teatesse ka veebilehe aadress, kus need dokumendid on elektrooniliselt kättesaadavad, ei pruugi see alati niimoodi olla, selletõttu lisatakse seadusesse nõue näidata KMH aruande avalikustamise teates ka vastav kodulehe aadress.

Menetlusosaliste ja avalikkuse paremaks teavitamiseks peab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses olema muu hulgas välja toodud ka aruande lõppjäreldused. See aitab omavahel paremini siduda aruannet tegevusloa andmise või andmata jätmisega.

Eelnõu link EIS-ile:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c3341b7f-8f4d-4378-8a53-70...

 

2. Lõhkematerjaliseaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu seadusena jõustumisel kehtestatakse lõhkematerjaliseaduse uus terviktekst. Seadus reguleerib lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemist.

Tänavu jõustuvad täielikult uued EL kehtestatud nõuded pürotehnilistele toodetele.  Eelnõu kohaselt saab edaspidi kõige võimsamat (F3 kategooria) ilutulestikku osta alates 18. eluaastast, praegu on vanusepiiriks 21. Müüja ei pea enam F3 kategooria müügitehingut registreerima.

Eraisikutele seatakse kodus hoitava pürotehniliste toodete maksimaalse koguse piir. Eelnõu kohaselt on selleks summaarselt 20 kg pürotehnilisi tooteid. Kehtivas õiguses ei olnud määratletud pürotehniliste toodete koguseid, mida eraisik võis eritingimusi täitmata hoiustada. Samuti sätestatakse, et relvapood võib hoida kuni 50 kg püssirohtu ilma erinõudeid järgimata. Kehtivas õiguses piirkogust kirjas ei ole.

Seadus on planeeritud jõustuma 4. juulil 2017. See jõustumisaeg on seotud EL-i pürotehniliste toodete direktiivi 2013/29/EL üleminekuaja lõpuga.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/12561fa2-8c0c-4338-a14f-dac98e50334c#mopPCZht

 

3. Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Politsei- ja piirivalveseadust täiendatakse õigusliku alusega riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu KILP loomiseks. KILP on andmekogu, mille peamine eesmärk on luua riigi julgeoleku tagamiseks politseile võimekus jälgida reaalajas riigipiiril toimuvat. KILP vahendab eri ametiasutustelt, anduritelt, platvormidelt ja muudest allikatest saadud andmeid ja teavet, mida vahetatakse turvaliste andmeedastus- ja teabekanalite kaudu PPA siseselt ning teiste ametiasutustega, et saavutada olukorrateadlikkus ning toetada reageerimisvõimet välispiiril. KILP-iga luuakse võimekus seirata, avastada, tuvastada, jälgida ja mõista ebaseaduslikku piiriülest tegevust, teha vajalikke analüüse ning planeerida ressursse, et tagada tõhus piiriturvalisus, ennetada, avastada ja takistada ebaseaduslikke piiriületusi ning piiriülest kuritegevust.

KILP-i regulatsiooni jõustumisega kaasnevad kulud kaetakse idapiiri väljaehitamise projekti eelarvest ning on hinnanguliselt 4,8 miljonit eurot. Arendustegevuse ajal ja selle järel on iga-aastane kulu 0,96 miljonit eurot aastas, millele lisanduvad tööjõukulud 0,2 miljonit eurot aastas. Hooldus- ja tugiteenuse täpsema kulu selgumisel menetletakse riigieelarvelist vajadust vastava aasta riigieelarve koostamise käigus.

Seaduses tehakse ka muid muudatusi. Teenistusküsimuste olulise muudatusena luuakse rahvusvahelises organisatsioonis või tsiviilmissioonil osaleva politseiametniku teenistusastme ajutise ülendamise võimalus, kehtiv kord seda ette ei näe. Juhul, kui politseiametnik soovib kandideerida rahvusvahelises organisatsioonis kõrgele ametikohale, võib tekkida olukord, kus ta teenistusastet oleks vaja ülendada nii kõrgeks, et naastes ei oleks talle võimalik tema teenistusastmele vastavat ametikohta pakkuda. Näiteks, kui rahvusvahelise organisatsiooni ametikoht nõuab politseikindrali teenistusastet, siis sellele vastab ainult PPA ja KAPO peadirektori ametikoht. Muudatus võimaldab teenistusastet ülendada ajutiselt ning naastes politseiteenistusse antakse politseiametnikule tagasi tema endine teenistusaste.

Eelnõu link EIS-is:
https://koosolekud.valitsus.ee/viis/showdoc.php?dokid=595627&act=view

 

4. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga nähakse ette riigipoolne õppelaenu kustutamine raske puudega laste vanematele. Lisaks kaasajastatakse riigipoolse õppelaenu kustutamise menetlust, muutes seda efektiivsemaks ja kiiremaks.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesele õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või juhul ta lapse sügava puude korral. Alates 1. jaanuarist 2018 saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Praegune õppelaenu kustutamise menetlus näeb ette isiku pöördumist õppelaenu väljastanud krediidiasutuse poole, kes esitab taotluse õppelaenu kustutamiseks kas Rahandusministeeriumile (laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral) või Haridus- ja Teadusministeeriumile (laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral). Ministeeriumid kontrollivad õppelaenu kustutamiseks õigust andvaid asjaolusid ning maksavad krediidiasutusele laenusaaja võlgnetava summa välja. Selline menetlus on osutunud liiga aeglaseks.

Õppelaenu riigipoolseks kustutamiseks tuleb eelnõu järgi esitada taotluse sotsiaalkindlustusametile, kes viib läbi vastava menetluse. Õppelaenu kustutamiseks vajalikud andmed on sotsiaalkindlustusametil olemas või seaduse alusel kättesaadavad.

Riigipoolsele õppelaenu kustutamisele õigustatud isikute ringi laienemise tõttu ka raske puudega laste vanematele vajab sotsiaalkindlustusamet oma eelarvesse õppelaenude kustutamiseks 2018. aastal täiendavalt 633 047 eurot ning igal järgneval aastal 129 634 eurot. Arvutuse aluseks on võetud sügava puudega laste vanemate õppelaenu keskmine kustutatav summa 2160.57 eurot. Prognoosi kohaselt on raske puudega laste vanemate rahuldatud taotluste arv järgmisel aastal 293 taotlust ning igal järgneval aastal 60 taotlust aastas. 1. jaanuari 2016. aasta seisuga oli raske puudega lapsi 5648.

Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ed54a1cc-ca8f-40c9-95be-0335a76724a0#BLocMGme

 

5. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine maksukorralduse seaduse § 4¹ muutmise seaduse eelnõu (391 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon, et näha ette erisused, mil seadusandjal on võimalik vastu võtta maksuseaduseid ja nende muudatusi üldreeglist lühema jõustumise tähtajaga. Kehtiva seaduse järgi peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma üldjuhul vähemalt kuus kuud.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna tehtav täiendus oleks pigem näilise sisuga ega lisaks olemasolevale normile sisuliselt uut väärtust.

Eelnõu link Riigikogu kodulehel:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0520b214-862f-4f78-8a32-c548c016be83/Maksukorralduse%20seaduse%20%C2%A7%204%C2%B9%20muutmise%20seadus

 

2) Arvamuse andmine loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) kohta
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatatud Riigikogu 14 liiget sooviga keelustada loomade pidamine karusnaha tootmiseks. Kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainsaks eesmärgiks. Seega ei ohusta sellise keelu sisseseadmine selliste loomade kasvatajaid, kes kasvatavad näiteks lambaid või küülikud kuna nende puhul on peamine tuluallikas liha.

Maaeluministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, jäädes oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Nende kohaselt ei ole põhjust karusloomakasvatusi keelata, kui neis on täidetud loomade pidamise ja surmamise nõuded.

Eelnõu link Riigikogu koduleheküljel:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/622d245f-80ed-4a3c-ad1e-f71ddf401be9/Loomakaitseseaduse%20ja%20looduskaitseseaduse%20muutmise%20seadus

 

3) Arvamuse andmine haldusreformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsiooni eesmärgiga muuta haldusreformi volikogude algatatud etapis elanike arvamuse väljaselgitamise regulatsiooni.  Nähakse ette, et kui elanike küsitluse või algatuse tulemusena selgub, et soovitakse mõne territooriumiosa arvamist piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, siis tuleb vastavalt muuta haldusüksuse piire arvestamata sealjuures volikogude nõusolekut. Haldusüksuse piiride muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Kehtiva haldusreformi seaduse sama säte näeb ette haldusüksuse piiride muutmise Vabariigi Valitsuse poolt vastavalt elanike küsitluse tulemusele ja volikogude nõusolekule.

Rahandusministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhimõttest tulenevalt ei ole võimalik teha territooriumiosa üleandmise otsuseid volikogu nõusolekuta. Lisaks on volikogude algatatud etapi otsused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks juba tehtud 2017. aasta 1. jaanuariks.

Eelnõu link Riigikogu koduleheküljel:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1959b896-d36c-45d4-8c61-05023f3c2fa6/Haldusreformi%20seaduse%20muutmise%20seadus

 

4) Arvamuse andmine raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (398 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu majanduskomisjon eesmärgiga kaotada puudused valdkonna EL direktiivide (2007/59/EÜ ja 2012/34/EL) sätete ülevõtmisel, et vältida võimalikku rikkumismenetlust. Muudatused on suures osas teoreetilisi olukordi reguleerivad sätted, mis on olulise mõjuta.

Mitu muudatust on seotud raudtee läbilaskevõime ammendumisega. Läbilaskevõime on ammendunud siis, kui mingil raudteeosal soovitakse raudteed kasutada suuremas mahus, kui see on reaalselt võimalik. Kuna praegusel ajal on veomahud raudteel languses, siis on tegemist teoreetilise olukorraga ja läbilaskevõime ammendumist lähiajal ette näha ei ole.

Täiendavalt lisatakse raudteeseadusesse säte, et Eestit läbivate rahvusvaheliste rongiliinide osas on konkurentsiametil kohustus vajadusel teise liikmesriigi ametile anda teavet. Tegemist on teoreetilise olukorra reguleerimisega, sest hetkel ei läbi Eestit selliseid rahvusvahelisi rongiliine, mille osas teabe andmise kohustus kohalduks.

Ühistranspordiseaduse muudatuse eesmärk on lükata edasi kuni 2021. aasta 28. veebruarini Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 kohaldamist riigisisestele liinivedudele, mille pikkus ületab 250 km ja liinivedudele, mis olulises osas toimuvad väljaspool EL-i. EL võimaldab neile kohaldumise edasilükkamist ja seda tehakse põhjusel, et anda vedajatele täiendav aeg määruse nõuetega vastavusse viimiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

Eelnõu link Riigikogu infosüsteemis:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e262d55-8dc2-451f-a38b-...

 

5) Arvamuse andmine planeerimisseaduse muutmise ning sellega seonduvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu majanduskomisjon. Eelnõu võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal ehk riigil või KOV-il leppida kokku arendajaga planeeringu koostamise tellimise, mõjude hindamise, seal hulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude hüvitamises.

Kulude hüvitamise üleandmist arendajale saab kasutada riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu kui ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute koostamise tellimisel, samuti mõjude hindamise kulude katmisel. Riik või KOV ei anna üle planeeringulahenduse koostamiseks vajalikke toiminguid ja otsuste tegemist, muuhulgas hanke läbiviimist pädeva planeerija tellimiseks, planeeringulahenduse avalikustamist, kooskõlastamist.

Kehtiv õigus ei reguleeri planeeringute koostamise tellimise rahastamist, v.a. teatud lihtsamate detailplaneeringute puhul, mille korral võib kehtiva planeerimisseaduse järgi anda planeeringu elluviimisest huvitatud isikule üle ka planeeringu koostamise või selle tellimise.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

Eelnõu link Riigikogu koduleheküljel:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ec0b304f-6c55-463c-9dd7-477e8018a508/Planeerimisseaduse%20muutmise%20ning%20sellega%20seonduvalt%20keskkonnam%C3%B5ju%20hindamise%20ja%20keskkonnajuhtimiss%C3%BCsteemi%20seaduse%20muutmise%20seadus

 

6. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 heakskiitmine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaan käsitleb strateegia raames kokku lepitud tegevuste ellu viimist.

2017. aastal rakendatakse kõiki ettevõtluse kasvustrateegia raames kavandatud tugimeetmeid. Tegevused on jaotunud viide tegevussuunda: ärimudeli arendamine, arendus ja tootmine, müük ja turundus, konkurentsipositsioon ning kasvualad. Tegevustena jätkub finantstoe pakkumine ettevõtjatele, samuti jätkub iduettevõtjate arendamine programmis Start-up Eesti 2.0.

Alustavate ettevõtjate potentsiaali avamiseks viiakse ellu arendustegevusi ettevõtlikkuse kasvatamiseks. Jätkub innovatsiooni- ja arendusosaku pakkumine. Tegutsemist jätkavad tehnoloogia arenduskeskused ning klastrid, mis süvendavad arendustegevust ning koostööd, sh ekspordi osas. Ettevõtja arenguprogramm rakendub täies ulatuses.

Rakendusplaanis kajastuvad ka erinevad tegevused ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c634a1fc-59f9-4922-9226-8f908668d8be#xyqwVTTx

 

7. “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekute ning partnerlusleppe “Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020” muutmise heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Arengukava hõlmab perioodi 2014–2020 ning keskendub kuuele ELi prioriteedile maaelu arengu valdkonnas. Arengukava kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Arengukava raames on kavas rakendada kokku 15 meedet, seal hulgas tehniline abi ja 38 tegevuse liiki. 2017 märtsiks on nende enamiku puhul toimunud vähemalt üks taotlusvoor, arengukava avaliku sektori kogueelarvest, kogusummas 992 816 833 eurot, on 2017. a 28. veebruari seisuga toetuse saajatele välja makstud 229 219 069 eurot.

 

8. Kukka looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega muudetakse Hiiumaal asuv Kukka maastikukaitseala Kukka looduskaitsealaks, samuti muudetakse ala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda.

Alal kaitstakse allikalist madalsood ja selle elustiku mitmekesisust, elupaigatüüpe nõrglubja-allikad, liigirikast madalsood, vanu loodusmetsi, rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmets, kaitsealuseid liike ja nende kasvukohti ning looduse üksikobjekti Palade Silmaallikat (Kukemäe allikat).

Võrreldes kehtiva eeskirjaga suureneb kaitseala pindala 17,2 hektari võrra, millest 13,8 hektarit moodustab liidetav Luhastu hoiuala. Muu suurenemine tuleneb piiri korrigeerimisest. Kaitseala oli kehiva eeskirja järgi ning on ka eelnõukohaselt kogu ulatuses tsoneeritud ühte sihtkaitsevööndisse.

Kaitseala pindala on 168,7 hektarit, sellest eramaad on 46,7 hektarit ning riigimaad 122 hektarit. Metsatoetust on kaitsealal õigus taotleda pindalale 33,1 hektarit, sellest 2,6 hektarit on kaitse alla võetav ja 2,4 hektarit on varem hoiualal olnud erametsamaa. Kaitseala hõlmab osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Kukka-Luhasoo loodusalast.

Kaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Kõlunõmme, Palade ja Partsi külas.

 

9. Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse kaitse all olnud maastikulise objekti – Uljaste oos koos Uljaste järvega – kaitsekorda ning alaga liidetakse Uljaste järvede hoiuala ja seda ümbritsev rabamassiiv, mis oli varem kaitse all ainult osaliselt.

Kehtivat kaitsekorda muudetakse, et tagada raba-, vee- ja metsaelupaikade kaitse. Lisaks järvede ja raba elupaikadele kaitstakse alal ka metsaelupaigatüüpe, nagu vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad- ja soolehtmetsad. Liikidest on kaitse-eesmärgiks vesilobeelia ja järv-lahnarohi.

Kaitsealust maad lisandub kokku 384,4 hektarit, millest sihtkaitsevööndisse on arvatud 383 hektarit, sellest 366,9 hektarit on riigimaa, 14,2 hektarit eramaa ning 0,3 hektarit jätkuvalt riigi omanduses olev maa. Seni kaitstavast alast arvatakse välja 3,1 hektarit varem piiranguvööndis asunud kaitsealust maad, millest 2,8 hektarit on eramaa ja 0,3 hektarit riigimaa.

Uljaste maastikukaitseala pindala on 637,6 hektarit. Kaitsealast 602,3 hektarit asub riigimaal, 34,7 hektarit eramaal ja 0,6 hektarit on jätkuvalt riigi omandis olev maa.

Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Sonda vallas Uljaste külas ning Lääne-Viru maakonnas Rägavere vallas Uljaste ja Viru-Kabala külas.

 

10. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kaob majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsleri ametikoht. Selle asemel luuakse energeetika asekantsleri ja ehituse asekantsleri ametikohad.

Energeetika asekantsleri pädevusse jääb energeetikavaldkonna juhtimine. Ehituse asekantsleri pädevusse jääb ehitus- ja elamuvaldkonna juhtimine. Muudatus on tingitud vajadusest tagada tõhusam ehituse- ja elamuvaldkonna juhtimine. Eraldi ehituse asekantsleri ametikoha loomine võimaldab ehitus- ja elamuvaldkonna tähtsust ministeeriumis paremini esile tuua.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d2acc145-cf4b-4d57-a1e3-00...

 

11. Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 149 "Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kantakse edaspidi tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikku registrisse üldarstiabi tegevusloa omaja juures töötava perearsti ja pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed ning tegevuskoha lahtiolekuajad ja veebilehe olemasolul selle aadress. Andmed tuleb esitada Eesti teabevärava eesti.ee kaudu ja need avaldatakse terviseameti veebilehel. Seni oli nende andmete esitamine Eesti teabevärava eesti.ee kaudu vabatahtlik.

Muudatus võimaldab patsiendil saada ühest kohast kõik üldarstiabi osutamisega seotud andmed ning parandab üldarstiabiga seotud andmete kättesaadavust patsiendile.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/542681a5-2045-4e81-84b6-6b9cb81eb9b3#4XI1EBKv

 

12. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade piire ja kaitse-eesmärke. Eesti on varem esitanud Natura 2000 võrgustikku 66 linnuala ja 542 loodusala kokku 1,484 miljonil hektaril.

Eelnõu kohaselt muudetakse 21 loodusala kaitse-eesmärke ning täpsustatakse 32 loodusala ja 8 linnuala piire. Vapramäe loodusala ja Elva-Vitipalu loodusala liidetakse ja nimetatakse ümber Elva loodusalaks ning Adraku loodusala liidetakse loodava Kärasi loodusalaga. Muudatuste järgselt on Natura 2000 alade pindala kokku 1 485 930 hektarit, seega suureneb kogupindala 2375 hektarit. Natura 2000 võrgustikus olevate loodusalade kogupindala laieneb 2088 hektarit, seda peamiselt Lavassaare (1215 ha), Väinamere (501 ha), Meenikunno (364 ha) ja Pähklisaare (124 ha) loodusalade arvelt. Linnualade kogupindala laieneb 2096 hektarit, peamiselt Lavassaare ja Väinamere aga ka Pärnu lahe (286 ha) linnualade arvelt.

Loodusalade kaitse-eesmärkide korrigeerimisel on lisatud ka nendel läbi viidud uutest inventuuridest lähtudes uued liigi või elupaigatüübid. Muudatused puudutavad põhilisest soo-, metsa-, aga ka mõningaid niiduelupaiku. Muudatused on vajalikud, et tagada elupaikade ja liikide parem kaitse ning seeläbi täita loodusdirektiivist tulenevad kohustused. Samuti laienevad toetusvõimalused põllumajandusmaal, erametsamaal ja poollooduslikel kooslustel. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist rahastatavate toetuste suurus sõltub koosluse tüübist ja jääb vahemikku 27-450 eurot hektari kohta.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5eec310-b913-47db-a568-ec84944f8c8b#oXdzxrXO

 

13. Nõusolek Kultuuriministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Keila linnale (Paldiskis ja Keilas asuvad kolm kinnistut)
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kultuuriministeerium saab nõusoleku kolme Harjumaal Keilas ja Paldiskis asuva kinnistu tasuta üle andmiseks Keila linnale. Kinnistutel asuvad Harjumaa Muuseumi peahoone ning muuseumi filiaal Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum. Kinnistute üleandmine on vajalik seoses Harjumaa Muuseumi ümberkorraldamisega riigiasutusest munitsipaalmuuseumiks.

 

14. Statistikaameti peadirektori ametikohale nimetamine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse Mart Mägi statistikaameti peadirektori ametikohale määratud ajaks viieks aastaks alates 10. aprillist 2017 kuni 9. aprillini 2022.

Mägil on pikaajaline juhtimiskogemus, ta on töötanud mitmes eri ettevõttes, sealhulgas finantssektoris ja juhtimiskonsultandina. Samuti on ta andnud loenguid Tartu Ülikoolis ja Estonian Business Schoolis (EBS)

Mägi lõpetas 1993. aastal Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala (cum laude). 2001 kaitses ta Varssavi Kindlustuse ja Panganduse Ülikoolis panganduse ja kindlustuse magistrikraadi (cum laude). Lisaks omandas Mägi Tartu Ülikoolis ärijuhtimise magistrikraadi majandusteaduskonnas aastal 2004 (cum laude).

Käesoleval ajal on Mägi järgmiste ettevõtete nõukogude liige: Tallinna Vesi AS, Telema AS, Tallinnfilm OÜ, Tartu Ülikooli SA, NUKU SA, Signaal AS, Fusion OÜ ja osaleb nimetatud ettevõtete strateegilises juhtimises ja nõustamises.

 

15. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (S.J.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest taotlejale, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2002–2016 on toime pannud 11 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

 

16. Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu salastatud teabe vahetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kokkulepe loob õigusliku aluse kaitsealase salastatud teabe vahetamiseks Eesti ja Šveitsi vahel ning selles määratakse kindlaks vahetatud teabe kaitse kord. Kokkulepe reguleerib poolte kohustusi teabe kaitsel, isikute juurdepääsuõigust teabele ning tegevust teabelekke ohu ja sellele järgneva võimaliku uurimise korral.

Kokkulepe võimaldab Eesti ja Šveitsi kaitsekoostöö raames vahetada salastatud teavet, laiendades seega riigikaitse- ja julgeolekukoostöö võimalusi.

Eesti on juba sõlminud sarnase kokkuleppe 28 riigiga, teiste hulgas Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ning Soome, Läti ja Leeduga.

 

17. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks.

 

18. Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu (EFTA Kohtu) menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ja projekti „EU Pilot“ päringutest 2016. aastal
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Ülevaade käsitleb Eesti seisukohtade kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Majanduspiirkonna Kohtus ja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes, samuti projekti "EU Pilot" päringuid ajavahemikul 01.01.2016 kuni 31.12.2016.

 

19. Eesti seisukohad kaubanduse kaitsevahendite moderniseerimist käsitlevate Euroopa Komisjoni teatiste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitab valitsusele seisukohavõtuks ettepaneku, mis puudutab Euroopa Komisjoni teatist kaubanduse kaitsevahendite moderniseerimist, mis käsitleb kaubanduse kaitsevahendite kohandamist Euroopa majanduse praeguste vajadustega (COM (2013) 191 final). Samuti esitatakse Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu asjus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ja nõukogu määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (COM(2013) 192 final).

 

20. Eesti seisukohtade täiendamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda, eelnõu kohta
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Euroopa Komisjon avaldas 25.05.2016 direktiivi eelnõu, mille peaeesmärk on luua ühtne ja selge õigusruum teenuste arenguks ja leviks ühtsel turul. Samuti muudetakse valdkonna reegleid paindlikumaks ning tagatakse võimalikult võrdsed tingimused ja kohtlemine kõigile ühtsel turul tegutsevaile audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele. Valitsus kiitis seisukohad heaks 18.08.2016 istungil, kuid jättis lahtiseks sätted, mis puudutavad liikmesriikide regulaatorasutusi (artikkel 30), eelkõige nende sõltumatuse tagamist ning ülesannete, juhtimise ja piisava rahastamise sätestamist.

Eesti toetab, et liikmesriikidel oleks sõltumatu meediavaldkonna regulaatorasutus, kes kasutab oma volitusi erapooletult ja läbipaistavalt. Hetkel on Eestis regulaatorasutuseks Tehnilise Järelevalve Amet ning artikli 30 ülevõtmisel võib osutuda vajalikuks muuta kehtivat Eesti meediavaldkonna regulaatorasutuse töökorraldust, et tagada asutuse sõltumatus. Otsus, millises vormis regulaatorasutus olema saab, tehakse edaspidi direktiivi ülevõtmise faasis.

 

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 3. aprilli 2017. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Aprillikuu välisasjade nõukogu istungi ametlikud teemad on Süüria, Jeemen ja Liibüa.

Süüria arutelus keskendutakse EL ja rahvusvahelise kogukonna edasistele võimalikele sammudele, võttes arvesse nii vahetult pärast välisasjade nõukogu istungit toimuvat Süüria konverentsi kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu Süüria ühisteatist Süüria strateegia uute elementide kohta. Nõukogu võtab vastu Süüria järeldused, mis hõlmavad nii strateegiat kui ka konverentsi.

Jeemen on päevakorras seoses konflikti eskaleerumisega ning sellest johtuva humanitaarolukorraga; arutelu eesmärk on vaagida, milline võiks olla EL edasine tegevus, et hoida ära kriisi jätkuv süvenemine. Nõukogu võtab vastu ka järeldused Jeemeni kohta.

Liibüat käsitletakse nii seoses märtsi keskel Kairos toimunud Liibüa neliku – Aafrika Liit, Araabia Riikide Liiga, EL ja ÜRO – kohtumisega, kus EL poolelt osales kõrge esindaja Federica Mogherini, kui ka soovist koordineerida ja kavandada edasisi tegevusi, mis toetaks stabiilsuse ning poliitilise kokkuleppe saavutamist Liibüas. Samuti käsitletakse võimalikku koostööd rände pidurdamiseks.

Välisasjade mitteametlikule lõunale on kutsutud Araabia Riikide Liiga peasekretär Ahmed Aboul-Gheit ning kohtumisel käsitletakse Süüriat, Jeemenit, Liibüat ning Lähis-Ida rahuprotsessi. Lisaks ülaltoodule võtab välisasjade nõukogu vastu järeldused Somaalia ning laste õiguste kaitse ja edendamise kohta.

Lisatud on ka informatsioon EL piiravate meetmete kohta, nende hulgas Ukraina riigivara õigusvastaselt omastanud isikutele kehtestatud sanktsioonid, mida pikendati 6. märtsini 2018. a, ja Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega seotud sanktsioonid, mida pikendati. 15. septembrini 2017. a, ning mis on vastu võetud nõukogu istungitel pärast märtsi välisasjade nõukogu.